Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lorup lorup Hls San/-ŕ-/, g -i Jõh Krk Ran Kam Ote Har; n, g lorupi VNg; loru|ṕ g -pi Ote Krl, -bi Urv Har; loroṕ g lorobi Rõu Vas; lorop, loŕop g lorobi Urv; loorop g -i Kod; loorup San, lorroṕ Räp loru `Süäda seda lorupit, ei `augu, ei käi `karjas (suurest koerast); lorup `tütrik Jõh; koer one loorop, minä tahan käredämäd Kod; si̬i̬ üit́s lorup inimene, ta aap asja puha kõverti Krk; tu Karla `oĺli kah üits lorup, ega ta es viisi midägi tetä Ran; mis sa loŕup `lorrat, sul ei olõ üttegi `tunmist San; No küll om loruṕ, mitte midägi t́ä tetä ei˽mõistaʔ Urv; lorupil ei olõ `õigõt tü̬ü̬d, ei mõtõt Krl; sa olõt täüs loruṕ Har; Nu̬u̬ oĺli˽jälʔ lorobi, et mõista õi˽hinele parõmbiid `rõiviid `säĺgä `panda õiʔ Rõu; Ütle vana loroṕ, kunas sust ka mi̬i̬s saa Vas