luuk1 luukSLspor K, IHlsKrkRanPuhRõnSan, luuḱTrvTMrVõnOteV, g luugi; luuk g `luugiKuuVNgLügIisR; `luuki g `luugiVNgVai 1.(lae-, põranda-, akna- vm) ava sulgev kate; ka uks `menga ottaga `luuki `lahti VNg; perä `aeta `eina lao `august ja luuk `panna `kinni, kui on täis Lüg; Enamjagu `luukisi oli `ilma `iŋŋedeta, nied `tõsseti ette IisR; `üöse `panna `luugid ikkuna ette `välläst Vai; luuk `vöötasse [mesipuul] eest εε, kui pere `sisse leheb Kär; liidil äi olegid `luuki Vll; `Tõmma siis laudi augu luuk ka `peale; [veski] Kiŋŋal on öles ja `alla käiv luuk sihes. Säelt luugist siis tellitakse, kudas `vilja tahetakse kulise lasta Pöi; kaju pääl on luuk Rei; Akendel oo puust luugid ees Han; Kui leivad küpsesid, siis pidi luuk ikka [ahjul] ees olemaTõs; poestel oo luugidega (klappidega) püksid Tor; luugidega `aknad on `soemad, ei anna nõnda `küĺma läbi Saa; kaebu luuk käib kaebu augu `peale - - luugil kaks `põõna all Nis; veiste sõeme `kohtes on [heinte allaajamise] auk - - mõni teeb luugi `peale, et ilma luugita kisub tuult ülesse Juu; kas püöningu luuk on `kinni JMd; maja akendel on pailu `luukisi VJg; juba `õhta käen, lükkä `aknale luuk ette Kod; aida`päältse luuk om `valla Hls; `keldrel olli luuk ehen Krk; Es ole üttegi `luuki i̬i̬n, es midägi muud Rõn; kellä man `üllen luugi kah (kirikutornis) Har || fig `taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab) Lüg; silm on südame luuk Ans; nüid õt́e `taeva luugid `lahti JuuVrdluukim, luup2 2.luugiava`luugist saab lakka; `veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles Lüg; `laiva tegi pääl on `luuki, `luugist `lassa `kraami `sisse Vai; kukkus pööningu luugist ala Khk; juba luugi uksed oo `lahti, [kirikutorni] iga külje peal o luuk Muh; luuk oo üläl tua `piäle `minnä Tõs; luugid on praseliga päält `kinne Hää; luuk lähäb toa peal (lakka) Ris; `einu visatasse luugist `alla Iis; luugiss `antse `õĺgi lakka Kod; `korstne luuk on, kus aur ja toss `väĺlä lähäb SJn; luugist aets einä üless. einä `ku̬u̬rme aets luugi ala Krk; kell kümme `pańti kõŕts `kińni, siss läbi luugi `müidi Ran; rihetarõ saańale oĺl tettu luuḱ -- ja sääl oĺl `väikõnõ ussõkõnõ i̬i̬n, säält `aeti vili lõkust `rihte Võn; ku˽`hainu lauda pääle otsast panõt, siss panõt lävest, a˽ku˽küllest panõt, siss om katusõst luuḱ`sisse, säält pandass haina˽lauda pääle Har 3.laeva luugialune ruum, trümm `enne olid juo `suured `suured `laevad, üks luuk oli `se·menti, toine luuk oli `küündli täisVNg; || paadininas ja -päras olev pink Leväkot́id pangõ ede luugi `alla Khn 4.(veskitiiva osa) ma vöta muist `luukisi maha, tuul vali Ans; tuulingul oo luugid, kui tuult pailu, siis `vöötakse muist `luukisi ää, vaa ilmaga pannakse `juure veel Vll; Kui tuul tasane oli, `pandi [tuuliku] `tiivadele luugid `peale; Sii jägu, mis tiival ilma luudeta on, sii on `luukide koht Pöi 5.ahjukumm – RõuVasVrdlunk