Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
mäletus mäletu|s Muh Rei/-du|s/ HJn Kod Pal Äks Ksi Plt Hls Krk Hel Nõo, mäletu|ss TLä, mäletü|ss Khn/-ü|s/ Võn Urv Har Rõu, määletu|s LNg Khn Pee, g -se; g mäletuse Lei, mεletuse Rei, mäledose Phl
1. mälus säilinud elamus, mulje, mälupilt kellestki või millestki minugi mäletuse kaŕjamuad õlid kõik siin; isä mäletuss piäb `oidma Kod
2. mälestusese mul [on] vaname pilt mäletusess Kod; si̬i̬ aid jäi mulle poja mäletusess; esä ośt mulle si̬i̬ räti, si‿m mul eluajane mäletuss, sedä ma‿i anna kellekile Nõo; vellenanõ `kińkse mullõ ilusa põllõ mäletüsess; `lat́si pad́akõnõ om ennedä mäletüsess jäänüʔ Har
3. mäletamine, mälu Minu mäleduse järel peaks ta juba kuue`kümnene olema Rei;
Ennemä oli miol ette iä piä, aga soetõbi võttis mäletüse ää Khn;
eks ta `oŕjus oli, sie oli ikke viel minu mäletuses HJn;
minu määletuses ei old `ühtegi korstent siin külas Pee;
minu mäletusen one kõlm neli sõda ärä õllud;
kõik oo minu mäletusen siäl elänud, Mat́s ja Tüńniku `Aadam Kod;
`kõŕtsnik oli kõŕtsi pääl `aastate `viisi, minu mäletuses olid `eestlased Äks;
juba minu mäletusest, kui ma veel poisike olin, siis kaevati sial Plt;
miu mäletusest ei ole siit maa inimestel ollu `viise (
viiske)
Hls;
si̬i̬ olli enne miu mäletust Krk;
kuiss sa nii `väikese mäletüsega olõt Har Vrd mäletis1 4. mälestamine tõene pääv peräss matuss pidetässe vi̬i̬l peris mäletuss Kod; seda `tehke minu mäletusest Pal; `ku̬u̬ĺja mäletüsess laulõtass Har