Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
mätsutama mätsut|ama Jäm Ans/-t́-/ Muh Mär Hää Juu Jür JMd Iis Trm KJn Trv Puh, -amma Vas, -ämä Tõs, -eme Hls Krk San; `mätsutamma Jõh, `mätsütämä Kuu; mätsodama Käi
1. matsutama Mes sa oma `leugujest `ninda `mätsüdäd Kuu; küll näväd `süögi `juures `mätsutavad Jõh; mät́sutab `suuga süies Ans; mis sa mätsutäd suust, söö ilusti Tõs; Kui nääd, kudass mõne mokad `vastamesi mätsutavad `süies, siis võtab kohe süema `tahtmise ära Jür; sü̬ü̬b mätsuten Trv; Kui sü̬ü̬t, ar naaku‿i suuga mätsutamma Vas || piltl latrama mis sa sii oma `suuga mätsutad muidu kui sa‿p tea mitte Muh
2. nätsutama, aeglaselt või hambutult mäluma mätsutab ühest suu äärest `teise Hää; Lihakamarad mätsutan suus igemete vahel, kunni sialt `viimne lihamekk suhu tuleb Jür; ei taha `iasti sü̬ü̬k `alla `minnä, küll mätsutab suus KJn; tõise ammu är söönü, temä mätsutep iki alle Hls; ta mätsuts pääl, ei lää sü̬ü̬ḱ `alla; mätsuti igimidege, ega `ambit ei oole Krk
3. mätsima Nüüd on `mätsütänd `märjad `vergud `hunniku happanema;
Ottaned `rannalt save ja - - `mätsütänned sis `ümmürgäse puutüvikä vai kive `ümbärille Kuu;
ta mätsuts pääl levä sehen, ei mõista `leibä `ahju lasta Krk Vrd mätsitama