Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
mehine1 mehi|ne Hls Rõu Räp Se, g -se Hlj VNg Lüg Vai Khk hajusalt SaId, Muh Rei hajusalt L Ha, Amb JMd Koe Kad Rak I Plt Pil KJn, -tse Puh Nõo Plv, -dse Krl; mihi|ne g -se Kuu Jäm Khk Kaa Hi, -tse Trv Krk
1. mehele omane, mehelik Sie ei ole küll mihise mihe tegu Kuu; sie on `õige täis mehine meremies, `õskab iast kala `püüdädä - - ei `karda `lainesi `õiete ega midagi Lüg; See oo suur mihine mees, külap sellel jöudu ka oo Khk; Iga kandi peelt üks mihine mees, et ta tööd kardaks, seda küll pole Kaa; ma ka mehine, pole mitte tühine, aga ta ikka jämem Vll; laeva mehed on mihised mehed Rei; aab mehist juttu Tõs; mehine mees suab igäl pool oma `jõuga läbi Juu; täis mehine mi̬i̬s, tugev ja `terve Kod; õege mehine mees, tubli ja mõestab tööd tehä, mõni on kis `paĺlalt mehe nime kannab KJn; mis sa poesike mihitse mihe `vastu läät Trv; si̬i̬ om `äste mehine tüdruk Hls; si̬i̬ om mihitse meelege naine, kel abene suhun Krk; esä `olli tugev ja mehine mi̬i̬s. miu nättäväst meil `tõisi mehitsit mehi es olegi Nõo; mehine mi̬i̬ss joht ei `peĺgäʔ tü̬ü̬d Plv
2. tubli, hea; rammus; maitsev metsa `ääres on rugid nii mihised;
kui loom `süia saab, siis ta seisab mehine Khk;
Ma tömbsi ette mihise une Kaa;
Oli see ikka täna `õhta üks mehine supp;
On aga mehine [
õlu]
, ta läheb ise `alla Pöi;
see oo ikka täis mehine õlut Muh;
Jälak kasvab mihiseks suureks Emm;
Kuiv on kange, peaks tuleme üks mihine säts vihma Käi;
oo ikke üks ea mehine lehm Mar;
Turts muõdu tuim kala, aga tursa maksad ränk mehised;
Angõrjad üsä mehised `pistä (
süüa);
Vjõluda `aaga siärüsed enge mehised `jalga `panna Khn;
Ahju tehti mehine tuli Kei; [
kaerakilele]
võid `silma ja küll oli mehine Amb;
üks mehine kõhutäis Koe; [
kali]
suvel palavaga veel äśti mehine Rak;
sial (
seal)
õlgu mehine aed `ümber, tämä lõhub maha;
vihim tuli mehine;
küll ni̬i̬d‿o mehised õõnad ja magusad Kod;
kupa uad olid apu piimaga iad `süia, siis sai nisuke mehine keretäis Lai 3. meesterohke mihine pere ja härine kari, nee `vetvad vanajumala kεεst vägese Phl;
kus mehi `rohkem oo, seal oo tugev töö pere, mehine pere Mär Vrd mehiline