[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

kõeru|lammu meremuda lints muda ja kõerulammu muda - - seda ei saand kätte ja `lõhkus `võrku koa Rid Vrd kõrvlammu

kõnts1 kõnts g kõn(t)sa Pöi Muh L(kõnssa Mar) Juu Jür spor Jä ViK(n kõnss VJg), TaPõ Plt KJn Trv Krk, kõndsa Hls Krk San(kõns g kõnsa), kõndsu Hel San/n kõnds/, `kõntsa Lüg Jõh IisR; könts g kön(t)sa Jäm Khk Vll Hi Ris
1. mustus, sodi; meremuda nied pisikesed püttid `este, `pesti noh sie `suuremb kõnts `küllest `vällä Lüg; Uppu jua `kõntsa Jõh; Va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis IisR; liidi röörid tahma `köntsa täis; kausi `ääres suur könsa kord Khk; `Laupa `õhta sai koju `tuldud, `sauna `köötud ja nädaline kõnts maha `pestud Pöi; meri aeb `köntsa `välja Emm; kalad oo üsna [mere] `kõntsa täis Mar; veel oo `seoke kõnts pial, kui kaua `aega meri vaga oo, siis ta võtab `seokse kõntsa `piale, kollakas kõnts Tõs; käia ihe oo kulu ja kõnts, mis moĺli `põhja vaeub Tor; toob `jalgadega `kõntsa [tuppa]; `kõntsa kõik kohad täis, `kõntsas tuba Juu; kevade suur vesi kannab `kõntsa - - einamalle on sie küll ia, annab rammu Kad; kõnts on sul juba seĺjas, nii kaua `vihtlemata Trm; naesed puhassavad sia `suaĺkid, aavad `kõntsa maha Kod; linaleo kõnts Lai; ku siga puhastets - - sellel kõõma kõnts `külgi jäet Krk Vrd kõntse
2. a. looma mao seesmine kiht `lamma mao nahal one kõnts siden, `niiske ammassline Kod; `enne piab ikke kupatud olema, niigu maonahk, et kõnts iluste ää tuleb; kui vesi kolinal ki̬i̬b, ei tule mao kõnts küĺlest ärä KJn b. käsnjas kiht seenekübara alaküljel, torukesed Kõnsaga seen oli tat́ikas - - kõnsad võeti küllest ära Jür c. õhuke kiht, kirmetis koore kõnts kui vähe koort oo pial, muedu koore kõnts, põle suurt `ühti; piimal oo tõmman kõnsa korra (hallituse) `piale, tuleb ää `riisuda, piim oo all ia Kse || habemetüügas – Trm Vrd kõlts1
3. vara, rikkus seda va `tühja `köntsa küll Phl; sel mehel om `kõndsu küländ San
Vrd kõnd3

kõntse n, g kõntse Aud, `kontse VNg; kõndse g `kõntse Ran
1. meremuda mere `kontse on roheline lima, mida tuul ajab `ranna `ääre kivede vahele VNg; sellega `väetakse `põldu, mere muda ja kõntse koos, üietse lamuse, mis meri `väĺla uhub `kalda `piale Aud
2. õhuke kiht, kile `lamba nahal `võetass kõndse ärä pääld, siss võtap [parkimisel] `pehmess, kui ärä om apandedu Ran
Vrd kõnts1

kõrb|muda meremuda, adru kõrbmuda oo [põllule] kõege param, kõrbmuda oo va pärss Muh Vrd kõrs|muda, köru|muda

kõrs|muda meremuda takkmuda ja kõrsmuda oo param kut lińtsmuda Muh Vrd kõrbmuda

kõrv|lammu meremuda kõrvlammu, on üks muda, kasvavad kivide `külges, kollane mõnest kohast Rid Vrd kõerulammu, körulömm

lamu1 lamu Emm/-o/ Käi L(-mmu Rid Mar[-o] Var) Hls merest kaldale uhutud kõnts; adru; meremuda mere lamo `tooda mere εεrest Emm; va lammot ja muda tuuasse `loomele `alla; lammu oo mere muda, kuevab ää, ruĺli kokko nagu suur kangas Mar; meri aeab lammu `vällä Var; seokst lamud oo, mere äärest `toodi siis põllu `piäle; lamu, ta oo must ja kõva - - sügise aab, kui mere tormad, suured mäed `kalda, nigu suured `peendrad Tõs; lamu suavad nied, kellel latsid `randõs ond Khn; inimest `väetaśt `põldusi lamuga Aud; ku mia olen selle lamu uniku kokku aeanu, ega seda siis `ki̬i̬gi võtta ei tohe, `seisku või sada `aastad mere `ääres Hää; mere lamu om ää põllu vägi Hls Vrd lamm1

lima lima R S L(lema Mar) Ris Juu JMd Koe I(klima Kod) Plt KJn M Puh Nõo San spor V
1. a. paks kleepuv aine; löga `suoled, nie mei `kraabima `nuaga - - sält tuleb juo kole pali seda lima sält `suoledest VNg; puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe Lüg; `äŋŋerjas `panna `suola `sisse, siis tämä `kierutab sääl, ajab libeda lima pääld maha Vai; köru aab `söukest lima ning mäda `väĺja; vöi lεheb palavaga `paljaks limaks; `munder on seant püsune kala, paĺlas lima löri, sea söömaks `aitab Khk; [haav] Märg ja ajab suurt lima `välja Pöi; loomad ikke `aavad vahest suurt lema `väĺlä Mar; mau lima Tõs; angerjal ei ole soomust, lima `seĺgas Vän; tõrikest arin porsu limast `puhtas Saa; liha on paĺlu kiedetud, justku lima Ris; lina`siemne lima Iis; aav on lima täis Trm; kali tahab ärä `laatata, juba põhja klima tuleb; akab minemä limaje (hakkab riknema) Kod; soolikse om alle limage üten Krk; mõnikõrd ku kõtt `aige, siss tule seräst lima `väĺlä Nõo; kunna lima (konnakudu) Plv || mahl Naiste puna kasub põllu peenardel, muljud õitse `katki, punane lima sihes Pöi; limaks lömaks, sodiks kukub kivi `varba `pεεle, lööb `varba ka limaks `katki Khk; Mu `jälgade pääl oli igavene pahk. Ma `vetsin kukemarjad, `öörusin limaks ja aesin `pääle Rei; limale 1. libedaks, limaseks Kos te söhukse päädaka `eina veel kogu panete, see lihab jo sedasi palavaks ja vötab limale Jaa; loomid oo `kastis päris limale läin Muh; liha lähäb alvass, oo limale lähnud Kod 2. lömaks, sodiks Peab `vötma rouaraie rohu `lehti, nee limale `peksma ja aava `pääle panema Rei; ubina (kartulid) omma varhha pudru `sisse saanuʔ, no‿mma limalõ `ki̬i̬nüʔ Har; är˽keedet kui sodi limalõ Räp b. pori, muda Siin on lima kεik tee täis; mees pand `siukama, aga jalad lima `sisse `kindi jäänd Jäm Vrd limm1
2. meremuda; vetikatekord eks seda lima ole `mitme `tuulega, kuda vuo on - - tugev vuo kisub lima `pohjast `lahti Jõe; `Kammila `vergud on lima täüs Kuu; kui `lapsed olime, `korjasime lima, panime kivi `piale, et sie on `meie linad Hlj; `tiigis ja õjas vesi `kõrjab lima Lüg; lima kasvab kaju kivide `külges Rei; meri aab lema `väĺlä Mar; meri on limas, nisuke nilv. kui on märu oln, uhub `kalda, nisuke libe limps Var; tiigi põhjas on lima Trm; kivedel om lima pääl, mis `kurtja vi̬i̬ sehen om Hls Vrd limps2
Vrd limak, limu1

limps2 limps Aud, g limpsu Var Tõs Hää, limsu Khn Kad, `limpsi Hlj
1. meremuda, -kõnts tormi järel oo `nilva ja `limpsu kõik täis, `viimis kuivab ärä nagu suur kobaras Var; vädävad mereroho `limpsu põllu `piäle Tõs; mis mere `põhjas kasvab, rohe ja park ja kõik `seuke suur limps Aud || puulüpsik nii libe seest ku limps Tõs Vrd lima
2. kissell limsud ja pudrud - - `limpsu tarvis `kõrva teha Kad
3. (libedast nahast) `seoke limps `seĺges Hää

lints lints Tõs, g lints|u Mus Krj, -i Muh Emm; lińts Muh Tõs, g lintsi Khk Krj; ljõnts g ljõnsa Khn
1. meremuda; vetikad va `lintsi paneb vahest vörgu `sisse, see nii peenike, äi saa käde Khk; kivid kasvatavad kollast `lintsu, `pehme nagu supp Mus; lints kasub meres kivide `külges, kui tuul puhub `lahti, toob `maale Krj; Kui vörgud lintsi täis patsib, siis äi nopi üks inimene pεεva jooksul vörku puhtaks Emm; lamu ehk ljõnts, sie ete iä põllu vägi. se ljõnts viel param kui sõńnik, kui `ljõntsa suab, panõb `kasma Khn
2. plink, sitke maa oo lińts, `sitkeks `tehtud ja vihm oo peksn Muh

lintsima2 `lintsima, (ta) lintsib meremuda, lintsi täis minema vörk lintsib ää; vörgud on ää `lintsind, kui seost `sönda (meremuda) `sisse vöttand, paksuks vörgud teind, silmad ep paista läbigid Khk

lints|lamu lińtslamu „kollakas meremuda“ – Tõs

lints|muda meremuda meri `viska `vällä lints muda VNg; lińts muda on peenige, peenised aad Khk; lińtsmuda oo sauega segamini, takkmuda ja kõrsmuda oo param Muh; lintsmuda on niisuke, mis `kinni akkab ja `välla ei lähä. võrgud saab kõvasti kuivatud, et küllest ää lähäks Rid

lägu2 lägu Muh Emm Rei Rid läga; meremuda seebil jääb soop `põhja, suur must lägu Muh; `viskab nii palju lägu `vankrile Rei; lägu - - rikub mõrrad ää Rid Vrd läga, läkk1

lämu1 lämu VNg Muh Käi L Ris Juu Lai KJn M Nõo Ote San VLä(ĺ- Krl), lämo Emm Rõu Vas

1. löga, lödi; katki(ne) leatsad kõik lämud; peet ei lähe `pehmeks, naeris läheb lämuks Muh; ta oo `koorma `alla jäänd, ta oo üsna lämu Kse; va `audja kana, metu muna lämuse `sõtkun Aud; `irmsast ära kulunud riie nigu lämu; sukka võis ka lämust `öölda, kui ta nii puru oli Lai; lämule sodiks, pudruks ku̬u̬k läits lämule Pst; Sü̬ü̬k om lämule keenu Nõo; `kartuli om lämule lännu Ote; sü̬ü̬ḱ om lämulõ `kat́ski kõik keedet San; suṕp om lämulõ keenü Krl; ta lät́s nigu lämo puruss, är um lämulõ ki̬i̬t Vas || (mälutud toidust) loomal lämu suus Juu; suus lämutab lämu KJn Vrd lämbüle, lämm2

2. (mere)muda soue lämo, mes inimesed `tervegs teeb, arstita, `tooda mere εεrest lämo Emm; meri aab tormiga lämu `väĺla; mere lämu tuuatse põllu `peale Kse; linaleo vi̬i̬ sisel om ĺämu Krl; `li̬i̬te kotuse, kos nigu lämu jääss pääle Har Vrd lamu1

lönn löńn g lönni (mere)muda rihva `peale aab mere `lönni; `viskid pestasse muja ja lönniga Muh

mere|sõnnik adru; meremuda `atru on meresonnik Jõe; meresõnik - - kellel `aiged jalad on, sial sees vannitavad Var; mere sönnik tuleb mere pohjast, kivide `küĺgest tormiga, seda `veataks pöllude peal Ris; adru on meresõnnik, segatakse laudasõnnikuga Kad

muda|peenar 1. madala vallina kaldale uhutud adru või meremuda muda pienär mere iäress, laene lükkäb mua `iäre Khn

2. madal mudane koht meres viis laeva naa `kougele kut muda `peenra `välja Emm

plitt|muda peenike meremuda Pöhjas oli plit́tmuda Jäm; üks on plit́tmuda, teine on körumuda, plit́tmuda - - oli paĺju parem [väetiseks] Ans

sitt sitt g sita eP(se- hajusalt L, Juu) eL(š- Lei Kra), sitta R(sida Kuu); sjõtt g sjõta Khn; sitta g sida VNg Vai

1. a. väljaheide, roe; (väliskohakäändeis adverbilaadselt:) roojamine Sittast sigiväd sittikad Kuu; sedä tubaka sinä küll et `tõmma, sie ajab sinu sittale Lüg; sitt on `lahti kõhus Jõh; pese vasika sidast `puhtast Vai; `keegid on [unes] näind, et sitta `kangest on, ning on `kangest kalu saand Jäm; ühes kuhas elu taga `keidi vanast, see oligid see sital `keimise koht Khk; Menel mehel oo oort sitt vedel, kui teine püsut kärmet äält teeb Kaa; `aknalaasid‿o `kärpse sittadega `umsed Muh; vanast söid siad sitta Phl; [luupainaja] pidi ää kadoma, kui `määrsid obose teki inimese setaga ää ja panid obose `selgä Mar; ta läks sitale Mär; ari lapse sitt moast ää Tõs; Tulõd ikka ühekorra sjõtalt ää kua või Khn; kõht oo `lahti, sitt vedel PJg; mine aga sital peĺdiku Hää; kui unel sitta näed, saad `kuskilt raha Saa; sitt ei tule, aga perse käriseb (peeretamisest) Kei; pand `talle `vasta `siĺmi sula sitta nõnna et Juu; sitt kõva kui tael, kui kõht `kinni Sim; leib on muss ku karu sitt Kod; käib `ühte`puhku väljas, kas sital või kusel Ksi; `endal nina tat́iga ja perse sitaga (lapsest) Lai; kõht `lahti, sitt nigu neĺla`kümne `numre niit Plt; rasvasooliku, neil om kuju sitt sehen; läit́s sital, püksikõrral Hls; mesi ja inimese sitt oo `lendaje rohi Krk; visanu sitta `peoga pögsist `väĺlä Ran; jala saiva sitaga kokku Puh; täl kõtt `oĺli `valla, sitalt `tuĺli ja läits Nõo; ku sitt `kińni om, siss `trähkleb Rõn; lat́s oĺl sitaga `määrdünü Krl; tu̬u̬ lät́s sitalõ, tu̬u̬ tulõ `vaŕsti tagasi Har; t́sirgal um ka mõnikõrd `valgõ sitt Rõu; kas tu̬u̬ hüä om, tõõsõ sitta kaśsiʔ Vas; Leib sai alate must nigu kahru sitt Räp; minge `sü̬ü̬mä, saat üteh sitalõ nalj Se || piltl (oksest, oksendamisest) sitt ää `eksind, tuleb suu kaudu `vällä Rid; Sa sü̬ü̬d endä nii täis, et nakad üle keele sitale Nõo; ku˽kiä ossõńd, siss `üĺti, et tu̬u̬ vidä mäeväretist sitta Rõu b. laudasõnnik, hrl väetisena `omme akkame sitta vedama Hlj; kie `põllule sitta ei pane, sie `leibä ei saa Lüg; loomalaut sitta täis; sitt viiasse pöllu `pεεle Khk; sitta pole lihudiseks `pandkid, töime mere äärest adru Mus; `veeda sitt `välja ja üks `laudab pöllal Emm; sitt oo leba ema, teda pannatse põllale Kse; sitavädu, jalad sitaga koos kõik Tõs; naised `laotavad sitta Ris; akkame sitta `sõitma (sõnnikut vedama) nalj Kos; anna aga põllule sitta, küll ta siis kasvatab Koe; Sitt tõmmati `vankrist põllu `peale uńnikusse VMr; ole nagu vares sõńniku uńniku kallal, kääd sittas Rak; kui sitt oli väĺjas, siis naised `lõhkusid unikud kätega laiali Trm; puhas ilma sitata mua, ei õle `mitmel `uassal sitta pandud Kod; tule sitta `tõstma Trv; meil ei ole vi̬i̬l akatigi sitta vedäme Krk; sita `pääle`tõstjat üteldess sita`lu̬u̬ja Hel; laut om `lämmi, sitt aab jo `kuuma `väĺlä Ran; kapust tahab sita sehen `kasva Puh; sitta `laotedi kätega, küüdsealutse olliva sitta täis Nõo; anna `maale kõvaste sitta, siss saat `saaki kah Kam; ku oĺl serände põhune sitt, tu̬u̬ `oĺli ää laḱka visata Ote; tu̬u̬ lubasi siiä˽tullaʔ, taht siist sitta Krl; taa om ilma sitalda maa, tan ei˽kasu medägi Har; uḿmi eläjide sitaga˽võisõ naaśõmehest sulanõ esiʔ `hindälle rüä `maahha tetäʔ Rõu; suvistõpühi ja jaanipäävä `vaihhõl `viidi kesäle sitt Vas; kardohkilõ `pańte iks kah tubli sitt Räp; taĺli sitt om vägeväp ku lauda sitt Se; `maalõ vajag šitta Lei; väkev sitt um, kon um tõbrast paĺlo Lut

2. mustus, räpp, kõnts Vahest pani meres `tormiga `vergud sitta täüs Kuu; pühi sitt `välla, siin on `ilge `käia VNg; ei õle puht, `ummes sittas (väga räpane) Lüg; Upputa sitta, kui mina ei puhasta Jõh; on mind eluaaks `pandud su sitta koristama Vll; Jälul sitta sisse taluma (jalgadega pori tuppa tooma) Emm; sitta ja `parka kõik kohad täis Mär; [pesu] virutadi kurikaga, nõnna et isi olid ümmer`ringi sitta täis; kõrvaauk on nii sitta täis, ei kuulegi `ühti (vaigust) Juu; mesilaste sitt, eedavad kevadel mesipuust `väĺja; elomaja sitta täis Trm; nüid om [villad] suurest sitast är mõst Krk; sitta täis `oĺli si̬i̬ läveedine Nõo; Tulõ kõrvast sitta võttaʔ, pääle˽`pandaʔ [ohatisele] Urv; sa ti̬i̬d pluusõ sitass, mingass sa˽hommõn lähät; sul om nõ̭na sitagaʔ (tatine) Har; soomuss `maaha ja sitt `vällä (kala sisikonnast) Se; kõdajanõ sitt pandass kõva maa pääle (kadakakõdust) Lut || meremuda `pello `pääle `viia mere sitta, `pellole ramo Vai; täna tuli paĺlu sitta merest üles Ris

3. (halvakspanu väljendava sõnana:) keegi või miski vilets, tühine, kehv vms mes sadam nüd sitt oli, üks kivevare sääl ies ja puu`kastid `küljel VNg; `Katsu, et saad sittast `lahti, alb `peigmes tuleb maha jätta; no midä paber tuo sitt on, õhukene Lüg; Sie on sitt jumala`vilja `kõrval Jõh; Tian küll seda miest, sittast pole `asja IisR; nee noored, neist situst pole midad (noortest pole asja); mis sa sita pärast muretsed, saad uie `jälle Khk; See poest toodud oo ikka sitt selle ölle körvas, mis sa ise tegid Kaa; Onu rahadega see maja `tehti, poisi sital omal polnd midagi Pöi; sest sitast pole kahju end; Käkerdas sεεl sitta kogu Emm; mis setto tülinaks nii paĺlo jättä (lammastest) Mar; raiu `kat́ki ja pane paja `alla, sitast saa muud kedagi; mis ta oma `tütrest `niuksele sitale pani Mär; ei sitad kõik mõesta linu `kammi `ühti Vig; soorohi kasbab seal küll, aga lehm tät sitta ei söö Mih; loom akkab surema, põle täst sitast änäm kedägi Tõs; Kivä, neid sjõttu ma olõ küll põhjast `vällä `kjõskun Khn; Petseri kalavinskid, need sitad ei pidand vett Pär; inime on `oopis vilets, ei sitast soa `aśja kedägi Juu; Ma neid sittu ei tahagi Jür; sie sitt ei `kõlba kuhugi JMd; mis sa sitast uolid Koe; kesse sitta `valvas (pleekima pandud kangast) VMr; `niskess sitta ei õld vaja `õssa Kod; põle tast sitast `asja kedagi Lai; kis teid sittu kardab KJn; egä temä sitt ei salva (kutsikast) Hls; mea ei taha nende sitteg sõdide; si̬i̬ sitt nüid mäess arvate Krk; sitast mõni tegijä, serände kekats ja `u̬u̬pleja Ran; kas mia naka temä sitaga `vaidlema; mes sa sitast `paikad, pane `vastne [jakk] `säĺgä Nõo; sa sitt ka midägi tiiät; näist sitost ei saaʔ midägi, inne aja `raiskamine Plv

4. adj halb, paha, vilets, kehv Midä sittemb ilm ja `kurjemb tuul, sedä `raskemb merel Kuu; ein `lähte sidaks, kui lahuta ei saa VNg; tuju tänä kõhe `ninda sitt et Lüg; siin ikka sitem maa Jäm; seda sitemaks läheb, mida pikemaks eluiga läheb Khk; Otse oo ulga lühem minna, aga tee oo ka pailu sitem keia Kaa; `pärglid‿o ellikud õhuksed asjad, sitamad kut elmed Muh; Sita loomuga inimene saa kinegiga aina Emm; ega sitemad änam tule LNg; `seoke sitt inimene `olle Mih; asi oo sitt Tõs; mõned setemed `aigused on veel, mis panevad kihelema ja valutama Vän; koer ka es taha nõnda sitta `sööki; ta läks sital aal Saa; kõik see elu on üks sitt olemine Hag; on sitta `moodi `tehtud, põle veärt mette kedägi Juu; üks pulk on sitt, ei ole `liinis JõeK; `ütlevad ike, et `seistes [lamba] vill läheb sitaks JJn; kui [lina] kiud sitt on, siis tie mis sa tahad Koe; täna on nõnna sitt ilm, vihmane Sim; sitt inime ja sitemäss lähäb, ku sa vi̬i̬l tädä õsatad Kod; mis sa sittust jänestest räägid Äks; keele`peksja `riakis ära kõik, mis `kuulis, iga sitem sõna Lai; `reede ja kolmabä on nagu sitemad päävad Plt; temä `oĺli ka sitem ku test mehed Vil; iki elu lää sitepess ja `raskepess; sita nime olet `lasken `endel panna Krk; mul om `sände sitt veri, mina `peĺgä Ran; vana sita maa pääle tetti lina, nüid om nigu kagrats jälle Nõo; sitt asi om, mis tetä San; Voonakõisi `villu `peeti ka sitõmbass ku˽vannu `lambidõ `villu Urv; hainakuhi om kummass lännüʔ, no‿mma kõ̭iḱ haina sitass lännüʔ Har; tu̬u̬ oĺl kutsarille sitt herr Räp; lü̬ü̬ `sääntsidõ sittu töie pääle (võtab halbu töid teha); lät́s aig sitass Se || subst halbus – Lut

5. a. rahvapärastes väljendites ja ütlustes; ka sõimu- või kirumissõnana `kuera sitta sield saad (ei saa midagi); `Soida sidale Kuu; `oia `justku sitta `pilpa pääl (väga õrnalt) Hlj; Ärä akka sitta suust `välla ajama (rumalusi rääkima); `Pehme nagu `kuitsika sitt, ei sie saa `asja ajanest Lüg; Kokku `lähväd, siis ei õle muud kui sitt ja sulepuru; Ega ma‿s `siie `ilma sittale õle tulnd (pole tulnud tühjalt elama) Jõh; Ei sie ole `kellegi vikkat, sie ei `niida `suoja sittagi; On sie üks `aige `lehma sitt, vahi, kuda `liigub (aeglasest inimesest) IisR; mis so sita silmal viga, koes mo `vaese `varba valu (enda häda on ikka suurem); pole sεεlt sittagid saand Khk; Lähen minema, saagu vöi sitem (hullem) Kaa; Sitta ka, saab ikka kudagi läbi Pha; Äga sitast saia äi saa (halvast materjalist ei saa korralikku asja) Emm; mina olen `härgega `künnun ka, pole ma nii sita pealt riisut `ühti (ei ole kehv) Phl; ma `mõtsin, et mis sitta ma lään ennast märjaks tegema Noa; aa sett asjale ja mene ise järele (teisele antud töö tuleb endal ära teha); `mõtleśt, et saavad raha koa, aga settagi Mar; käi sitale oma jutuga; oh sa sitt Tõs; Pasa ais `lat́sis, `varssi akkab sjõtta sadõma (öeld pussutajale); Miol jäi tänäve `talvõ sjõtt üle mere viimätä (ei käinud üle jää mandril) Khn; sitta, ma läen `vaatama Aud; Mis sa tast ilmaasjata kiidad, ti̬i̬d mud́u sital `siĺmi pähe Hää; säeb nagu sitta `pilpa `pääle (hoolitseb üleliia) Saa; sitta sinu suhu (öeld sellele, kes ütles midagi ebasoovitavat); käi sital oma jutoga Ris; Sitta sest kõigest Jür; ena sitta Koe; sitta, võta `saapad, pane `jalga, jalad külmetavad [ikkagi] Kad; süö sitta niikaua, kui vana võlg tasa on; ei and sia sittagi Sim; Õlid neid küll, kes su maha tegid, õlid kui alt välja tõmmatud Trm; kohe sitt rattass jäeb (on pidevalt kahekesi koos); ei tiä koera sitta kedägi tast (ei tea temast midagi) Kod; sest põld tegijad, oli nigu `aige lehma sitt; kohe `ratsaobuse `selga ja kodu, sitta siis mõni sadul oli, mõni pani takuse tekitükikese omale `persse `alla Lai; mine sitale oma jutuga Plt; oia nagu sitta `pilpa pääl, ike tal om ädä Trv; vana sitta ei massa segäde (vana asja meenutada) Krk; käib tõesel `persen ärä, ei saa sitagagi (jultunud pugejast); ärä sitta putu, sitt nakab `aisema; mine su̬u̬ `pääle kure sitta `süldä `säädmä; jäi ilma nigu peni omast sitast, es saa midägi Ran; ta‿m ku sitt vi̬i̬ pääl laḱka (kehvasti tehtud); ärä korguta `endä, ärä mine `kõrgembast sitale ku perse kannab; vanamoori olliva rumala, na‿s tunneva sittagina; sitta kah, üits lehm i̬i̬n vai takan; [tema] jutt vai sõedusoe sitt Nõo; taa suit́s ei˽massa sittagi Har; mine õigõ˽`saiba `otsa sitalõ; Sitast saa õi˽`siidi, kanapasast kalõvit Rõu; Ots vai sita alt vällä; Mõ̭nikõrd `uikno˽kui paĺlo taht, tähendä‿s sittagiʔ (ei mõjunud kuidagi) Räp; mis sa sitta kität ja `nälga `austat Se; mitte sittagi mitte midagi, mitte vähimatki saksad pole täna mitte sittagid söönd end Emm; Sa ei tia mitte sittagi Jür; see ei maksa mitte sittagi Plt; es saa mitte sittagi Krk

Vrd tsitt