Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
meru meru RId(mero) Jür HJn Sim Iis
1. maru, torm ilm läheb `ninda merole, et `viŋŋub;
meru, kui meri `tormab kõvast;
küll on `kange mero, ei saa `silmi `lahti tehä Lüg;
`Ninda`kange meru, et maja `raksus;
Eks `pärtli`päivä `ümbär õld nied `kanged merud ja saud Jõh;
`oige mero `ilma on Vai;
kole meru (
tuisk)
oli Jür;
ilm läks nõnna merusse kõhe Iis Vrd miru 2. kisa, lärm, möll tulevad `nuored vahest `lauba `õhta kokko, saab meru `nenda et küll; ega sääl üöd ega `päivä, `ühte `puhku üks mero käis [pulmas]; seda meru sai jah `nuorelt küll, aga nä nüüd õle vana - - nüd `istu tuas Lüg; Pühäbä `õhta siis sääl `kiike `juures siis meru akkas; Isa kärästas, et jääb sie meru maha vai ma võttan `rihma, siis õlima vagased kõik Jõh; Mehed `läksid meru (riidu) IisR; tuli suure meruga üle väila Jür; Suur meru on, kas nad `riidlevad või mis teevad Sim