Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
miilima `miilima Jäm Emm Rei LäLo(`miil|ma, -mä Mar) Mär Kse PJg Tor Ris Kei Juu Kos JMd Koe Trm, `miiĺmä Kod, (ta) miilib
1. aeglaselt (ummuksis) põlema (ka põletama); hõõguma Tuli `miilis `vaikselt pliida all Jäm; üks ouk, `sinna `panta erred `sisse, `lööda pääld miili puruga `kinni, tuli `otsa ja peab `miilima Emm; kännud pannakse ja puud maa `sisse põlema, siis see miilib `kinniselt LNg; kui `neoksed vettind puud oo, siis `öötass et `miilvad aga `peale, ei taha põleda Mar; mud́u miilib sii all, siit ei tule `miskit `soojust Mär; tuli miilib või `õõgub `künka sees, kui mets on põlema läind PJg; Ma olen ise küt́ist küll teind - - vintsud `pańdi unikusse, risudega segamini, siis `miilis Kei; üheksasaja esimestel `oastatel - - nägin, kudas `mõisas sepasüsi miiliti Kos
2. hoogsalt põlema, lõõmama kui kuivad puud `ahjus, eks siis ahi ike miili JMd;
ahi miilib, kõvass küdeb Kod || kõvasti kütma mis sa sest ahjust miilid;
`miilis ahju tuliseks Koe