Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
minu minu Ote Kam San V(-o), menu hajusalt R(-o), Khk Kad Krl Har Plv
1. minek, minemine Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga;
Nad hakkasid `valmistuma [
siit ilmast]
menu `vasta, et-et ega‿s `siie `ilma`sambaks `jäädä kedägi Kuu;
kui sügise kured ehk anid `kõrgelt `lähväd, kui `neie meno aig on, siis tuleb sügäv talv Lüg;
`Laudas ka viel `ammub, vana `täidimata [
lehm]
, ise täis, et `lõhki menus;
Sie on jua `ninda `kangest ise menus (
minekuvalmis)
, ei mina akka ka `kielama Jõh;
au (
kosilane)
tuĺ lävele, ni sai täĺle ka mino (
meheleminek)
Se || ära, minema kui sadu maha jäeb, siis lähäb vesi meno;
kuer ajas [
karu]
meno Lüg Vrd menuk 2. kulu; väljaminek oi, mul oĺl suuŕ raha minu Ote; Süǵüse om taad rehe`pesmist ja lina`talgiid, hulga rahvast koon, sõ̭ss om suuŕ liha minu Urv; suuŕ mino om `väega leeväl, `ti̮i̮ndreʔ paĺo `raiskasõʔ Räp; `väikene talo, `väikene mino Se
3. nõutavus; ostetavus Kül on sel `kaubal suur menu Jõh; oĺl küll ää minu, sai ruttu ärä müvvä Kam; nüüd om linol hää mino Plv; suurt minno [õllel] es olõʔ, `müüminõ oĺl väikene Se
4. hoog; edenemine `einalised tulivad `suure menoga, tulist `kõndisivad; `kurja menoga obone, `püüäb `lõhkuda `ühte `puhku Lüg; tu̬u̬ om inemisel uma minu - - ku leib nõsõss Har