Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
mugima mugi|ma R hajusalt S, Mär Kse Pä hajusalt KPõ, Kod KJn Pst, da-inf mukiʔ Vas
1. kuiva toitu (pikkamööda mäludes või hammasteta) sööma; pugima `Oitevanad inimised, kes‿ne jua `ilma `hammasteta, nie mugivad `süüä;
Mugib `kuiva `leibä `nindagu vabadik `nurgas Kuu;
sie mugi üht`puhku `süüä VNg;
võtta ka `piima, mis sa mugid seda `kuiva `leiba süä Lüg;
mis sa leeva kallal mugid Khk;
Kolmas [
poiss]
oleks ka mugind, aga taal polnd midagid `seltsis Kaa;
Mugisi pirekse `leiba ää ja kõht on nii kenast täis Pöi;
nüid‿o palju `õuni, neid soab `talve mugida küll Muh;
kül on aga vilets `toitu mugida Mär;
Mugi ja mugi, aga näe, `ammid põle, saa änam mugitud kedagi Tor;
kel `ambi põle, mugib `tassa mokadega Hää;
si mugib ma‿ilma aja laua ääres Saa;
üsnä mugi sedä `leibä, ei sua kat́ti Juu;
ma mugin kaua, sest mul põle `ambid, mul lähäb mugimisega `aega JMd;
mis sa mugid siin nii salamite Sim;
siin ma mugin, aga en sua süädä, ei õle `ambid Kod;
küll mugib, `ammad `vaesed KJn;
Küll ta mi̮i̮s või mukiʔ, anna aga ette, kõik pand kinniʔ Vas Vrd mogima1,
muhima,
mögima 2. a. mudima, muljuma said [viisud] viest `vällä, vähä mugiti tetä ja `jalga Lüg; kahe käe vahel mugitse mõnd `asja - - pigistatse, õerutse Tõs; ma mugin teda ni‿sa·ma koeruse pärast JMd b. nügima, müksima ärg - - sie mugib kõhe inimest Lüg; lehmad akkavad mugima, `lähtvad pead pidi kokku Muh; [oinad] mutku mugisivad üksteist JJn