Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
muhe muhe Kaa Mar Vig, g -da RId Mär JMd Koe VJg Sim I Plt KJn, -ja Kuu; mohe Lüg, g -da Trm Nõo
1. mõnus; muhelev Küll sinuga on `oite höä `rääkidä, sa ajad kohe niisugust muheja juttu, et höä `kuuldadagi Kuu; ke on `jusku `mieldiv ega ei õle `liiga edev, on muhe `tütrik Lüg; Sussidega nii kena ning muhe keimine, äi nad ööru ega mulju midagid üht; Seike muhe mees, kena teisega juttu aeda Kaa; ta on üks muhe inimene JMd; Õli ia jutumees, aas alati neskest mohedat juttu, nii et vuńts liikus Trm; kes `püidis sala `naerda - - ta `püidis muheda näo teha, ei taht näidata, et `naeris Lai; muhe nägu pias Plt; Ta om üttelugu nii moheda näoga ja esi aab iks noid mohedit jutte; Kül si̮i̮ oĺle vi̮i̮l mohe leivä suṕp, nii et piaaigu oless keele üten alla viinu Nõo
2. kohev, kobe ku muld on `täiest `pienest `tehtu, siis on muhe muld Lüg;
muheda `mulla `alle `panna, ken suro Vai;
küll‿o ea muhe maa, kui `kapsa maa kohe Mär;
panin karduled muhedasse `mulda JMd;
`külvasin kaera muheda maasse Iis;
küll tegin selle mulla muhedas KJn