[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

auto `autu R(-o Vai) Sa Var Tõs Khn Sim Trm SJn Vil Hel T V, autu (-o) Muh L K; `aud|u Jõe Hlj Ote, -o Vai; aud|u Saa HMd Nis Kei KuuK Sim Lai Plt Krk, -o Mar Mih Ris Ksi Kod; `ou|tu Jäm Khk Rei, -du Kam Ote; ou|do Kod, -du Pal, -tu Emm VJg Kod, -to Emm Rid; otu Khk Jür(ootu); `auti Lei uus auto sõja ajal siis jua akkas `autusid olema Hlj; `este tuli `laadel `autu, siss inimesed käisivad `sõitu, luśti `sõitu `sõitma Iis; `outu läks `koutu, ma pöörtsi obuse soue`ouku Jäm; kala - - viiasse otuga `linna Khk; nüüd `autud viivad köik lestad vastalt ää Krj; Lähme puõ `juurõ `uõtama, ehk suamõ `aututõ `piäle Khn; nüid aududega sõidavad suts ja suts Nis; ma olin kolmekümne `aastane vist, kui esimene autu `Tartu `moandi pialt `mööda läks Kos; natuke `puudus, et oleks outu `alla jäänd VJg; meie iśsimä oudo `piäle Kod; esimene audu oli kua nigu tõlla `moodi Plt; `Jaapani sõ̭a `aigu es ole lennukit, es ole `autusit Kam; mina latsen es oleki `autut nännü Ote; muʔ esä imägaʔ es olõ `autud nännüʔ Plv

muo- → moo-

mutk mutk, `mutka keerd, kõverus Puu `kasvand `mutkasse Kuu

muts1 muts g mutsu Kse Var Aud Pär Saa Trv Plv, mudsu Hel Kan; n, g mutsu Puh Ote/-t́-/ Har, mudsu Hel San Urv Krl Har Rõu Räp/-o/, mud́su Urv Rõu mõistus, taip sel tüdrikul oli `mutsu vähe Kse; ega see ika naa täielik ole, see oo poole mutsuga Var; poole mudsuge, tal ei ole `õiget `taipu Hel; sul ei ole üits raas `mut́su pään Ote; konnes saʔ pidit sõ̭ss küĺl olema, kui `tõistõlõ `mutsu `jaotõdi Kan; Mudsust olõt är˽joba, ei olõ˽meelen inäp midägina Urv; `ambavalu ja `varbavalu `võtva mehel mudsu pääst ärʔ Krl; tal ei olõ `õigõt mutsu, tal om mudsu manh `puuduss; timä om jo peenükese mudsuga inemine, mis ta ette võtt, tu̬u̬ tal `kõrda lätt Har; kohn suʔ mudsu siss oĺl, kui tõõsil päähn oĺl Rõu; haeʔ taad `mutsu ummõht (võta ometi aru pähe) Plv

muts2 muts Muh Kse Khn, g mutsu Han Var Tõs Tor Hää Trm; n, g mutsu Han Tor Trm rumal, loll Ta põlngi naa muts, kui täda peeti; Küll oo `mutsusi `nähtud, aga `neukest `mutsu põle veel näha oln, ta räägib ju ühna segast juttu Han; päris muts ta‿i oln Var; ma jäe jo päris mutsus Tõs; kes sind `mutsu kardab Tor; mi‿sa mutsuga teed Trm

muts3 muts g mutsu Plt Pil Kan Plv; n, g mutsu Rõu vanaeit see muts käis meil Pil; kaeʔ vanna`mutsu, kui ei olõ vi̬i̬l rahul Plv

muts4 muts g muts|u Jäm Vig Kse Han Tõs, -o Mar müks; hoop et ma kuri ole, sellepäräst ma annaks talle mõne mutso Mar; Mart `andis `Mihklile mutsu - - küĺle `kontide vahel, et see na pailu ei jooks Han; `andis `moole iä mutsu `selgä Tõs Vrd müts2

muts5 muts g mutsu Pöi Muh Han PJg Saa Äks KJn Trv

muts6 muts g mutsu Juu Koe Sim kaste kardule kaste `tehti rasvast ja jahust ja piimast, `üiti - - muts Juu; suolase mutsu teind Koe; Võib teha `ükstaskõik mis `mutsu - - aga `enne `tehti ikka muna `mutsu Sim Vrd müts4

muts7 muts g mutsu Jäm Khk Hää Saa tünn; vaat vöid, `rasva `toodi `mutsudega Khk; õlu on ära käinu, piab `mutsu panema; jõulust jäi vi̬i̬l üks muts õlut üle Hää; esimees `istus kaksirat́si mutsu otsas ja jõi õlut Saa

mutt1 mut́t g mut́i Mär Lih Ris Hag Juu JMd Pai Koe VMr Kad VJg Iis Trm Plt, muti Khk Krj Pöi Muh Kse Tõs; mutt g mutti VNg(n mutti) Lüg IisR(-t́t-), mudi Kuu; pl mutid LNg Vig Hls; mut́i- Jür Tür, muti- Rid (loom) `kassi vist ei `murra mutti VNg; Ku muttid üless ajavad, sis viel talv ei tule Lüg; muttid `tievad `tiesi maa `sisse IisR; mutid elad maa all ja kivesaide sihes Khk; käristi pannasse kapsastesse, et mut́id `kapsud ää ei aea Mär; tuule`vesked irmotavad mutid `eemäle Vig; mut́id, oli ühü pääva sii tiipial selite maas, maa all lähäb `umpses, tuleb `ingama Lih; mutid - - kõik kohad läbi uuristatud, suured pahategijad oo Tõs; päris mut́i pesä Juu; mut́id kergitavad mulla üless JMd; kui vaśk uśs aeas on, siiss ei tule `ühtki mut́ti. vaśk uśs käib mut́i `aukudest läbi VMr; vihmase suvega ei õle mut́tisid `ühtisi näha Iis; tuhnib üstku mut́t mua all Plt; mutid ollid, aga täo (tänavu) ei ole Hls Vrd mütt1

mutt2 mut́t Jõe Võn, g mut́i Rid Var hajusalt Pä, Kos Pee I KJn Räp, muti Jäm Khk Pha Pöi Phl Var Tõs Khn Hää Trv Hls Ran Ote (kalapüügivahend) Panime mutid mere Jäm; väiksed aŋŋera mörrad saab kutsutud muttideks Pha; Mutti `lastakse vaikse ilmaga madalikkude peale, seal on kala madalas Pöi; mutid oo suurte `silmega, võrgu `moodi, aga suured silmäd Var; mut́t, `sirge püis, muud `ühti, põle kotti taga; muttega `püiti ahuni, `räimi `püiti `võrkega Tõs; mutiga püüdässe iä alt ahuni, `siigu, `kohasi, mis mutissõ `lähtväd; Lähäb vist tormaks, ei tohe mut́ta `sisse jättä Khn; üks sulane `olle `pandud mut́ti kuduma; mehed läksid mut́ale Aud; mut́idel õmmeldaks kivid kohe alumeste paelte `küĺgi Hää; lähme `mut́ti vedama Iis; sügise kui jää `pääle paneb, siis akkavad mut́is `käima Trm; nuadaga ei sua nõnna `mängä ku mut́iga (mutt on kerge) Kod; me lähme mutile, ole sa kodu Trv; muti ja riisi om `väikse kalade püügi jaos Hls; vene iki `olli egäl kala`püidjäl ja mut́t kah; mutil `käidi kate mehega Ran; tu̬u̬t́ oĺl kõigil nooda perädel, kes mut́i nimme `kandvaʔ Räp

mutt3 mut́t Jõh Pöi Tor Kei Amb, g mut́i Mär Vig Khn Rap HJn JõeK JMd Pee VMr Kad Sim Trm, mut́ti Hlj IisR; mutt g mutti R(n mutti VNg) muttader muttil‿o kahel puol `helmad, `muidu ei saa vagu Kuu; [külasepp tegi] vau aeamise mut́tisi ja, sie oli `kõige `suuremb tüö Hlj; kurg `atru enämb ei õle, nüüd on `linnast `tuodud muttid, kahe `siivega `kartuli `atra Lüg; See on ka mut́t, missega `tuhlid `vautakse, teine õlm teiss `küĺges naagu saha tiiv Pöi; tämä seda mut́ti ei taha, aŕksahaga ajab kardule vagusid Vig; Mut́iga kündäkse kua, aga kui [kartuli] varrõd suurõd ond, siis ei sua, koĺk lõhub varrõd ää Khn; karduli `muldamiseks on nüüd mut́t JõeK; mut́iga nooremad ajavad vagusi ja `küńtakse ka Pee; mut́il on talla laud all, seda pole vaea `oida VMr; mut́t on sellepärast ia, et ega tema ei ummista Trm

mutt4 mut́t JJn, g mut́i Saa Kos Kod Pal Ksi Plt, muti M Puh Nõo Ote San; mutt g mutti Lüg; Mutt Kan (vanem) naine, eit; abikaasa; ema noh mutt, mida `keidad ka täna; `naabri muttidel õliväd kabatanu - - ja pitstanu, a minu emä neid ei `kandand Lüg; miu mut́t läks külapääle Saa; mut́t (sünnitamisel abiks olev vanem naine) oli üeld: kui jo kõrvad kätte saaks JJn; mut́t [on] kodo, küsi mut́i käess Kod; vanad mut́id mõlemad, nemad ei käi töös Plt; Jaagul olevet mut́t `aiges jäänu Krk; küll om mut́t, `varsti saab saa (saja) `aastane ja tahab vi̬i̬l ilusat laalu eli; otsi pähle, seräst mutti sa‿i `levvä; juudi mutile tõmmati koŕv `kraami täis, juudi mut́t ütel, et me avitame üits-ütte Nõo; maa mut́t opip, mis liina elu om Ote || lähän mut́ti (ehale) Ksi

mutt5 mut́t g mut́i LNg Rid Aud Nis, muti Pöi Muh Vig Han Mih; mutt g muti Hi; g muti Rid Mar Var

mutt6 mut́t g mut́i Kod Äks TMr Plv, muti Ote; mutt g mut|u, -o Kod (millestki väikesest) a. peenkala; kalapoeg neid mutta meie tahama - - näväd (kaupmehed) mutta ei tõhi `linna tuada, siis `mü̬ü̬dä külä kääväd tõessegä; mut́i kalu kiädetässe sügise kartuliga; `veiksed ahamne mutod; kiissa mutod one tibitiĺlokesed nõnnagu suure kala silm Kod b. konnapoeg mut́iʔ umma˽vi̬i̬ siseh, umma˽mustaʔ, `säärtse˽`lühkese ja˽lajaʔ. mut́tõl um hand ka takah Plv c. putukas [pardid] mutku söövad aga mut́tisid roho ladvast. mut́t on roho küĺles. mutku kos näävad selle mut́i, mutku lõmps ära Äks d. väike laps meie õlima `niiskesed mut́id, muud ei õllud kui pi̬i̬rg Kod e. alamõõduline kartul Mut́id paneme rehe`tarre, säält keedame siadele TMr f. (teat väikesemõõduline kartulisort) muti om väikse vereva `kartuli. nu̬u̬ om ää `kartuli, noide `vastu ei ole tõisi lõida Ote

mutt7 mut́t g muti Jäm Khk merivarblane mutid, lühised jämed kalad; neid sai kevade `aega `kangest, kui oli lounat tuul, siis oli `kange muti püi aeg Jäm

mutt8 mut́t g muti põldvutt mut́t, `veikläne muss lind, `lendäb ja juakseb Kod

mutt9 mut́t Pöi, mutt Emm Phl, g muti; n, g mutti VNg äärestatud ümarauk purjes, lüüvers iga `seili `nurgas `onvad muttid VNg; soodi ähk alsi nukkades tehakse mutid Pöi; mutt on rauast, purju soot pleissidakse `senna `külge `kinni Phl Vrd muting2

mutu → muetu