Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Leitud 1 artikkel
nõeluma `nõeluma, (ma) nõelu(n) Pöi Muh hajusalt L(-lo- LNg Mar Kul), Ris Hag Juu Amb JMd JJn Koe VJg Sim IPõ Plt Pil, `nõelun Lüg Jõh IisR; `nõõluma Kõp, `nõõlma Saa, (ta) nõõlub; `nõelma, (ta) nõelub Khn KJn; `nööluma, (ma) nöölu(n) Sa(-öe-) Emm Rei; `nueluma, (ma) `nuelun Jõe VNg
1. esemeid parandama; õmblema ikke kahe `kõrdane on `nõelumise niit Jõh; päti tallad said ära nöölutud piste `pistme `sisse Jäm; sokkisid ma pole ka `ammu änam `nöölund Khk; pätid - - `riidest tallad `pandi kogu, siis nööluti `jälle läbi, kanepi löŋŋaga nööluti Kaa; Püksid ta nõelub oma perele ikka ise kogu, nende pärast pole `rätseppa taris Pöi; ma‿p taha, see oo nõelut riie Muh; metu nädälid `nõelusid `särki - - aga `seisis metu `aastad, nõelutud koht oli kõba Mar; nõelun sii kot́ta ja mis tarvis oo, mud́u akab igäb Vig; Mia sio kapõti küll nõeln Khn; öhö`kortse lõngaga‿i nõelutud, see läks kat́ti Juu; akkas kapukaid `nõeluma JMd; mis sest sukast ika nõelud Iis; nõeluti (tikiti) `riide `piale suured lilled Plt; ninäd nõõlutas kokku Kõp b. (viisu, sõela punumisest) sie (viisu tald) õligi tohoga õli läbi `nõelutud viel, kahe`kõrdasest Lüg; alt nõeluti ää viisk, põimiti läbi Vän; niinega nõelun `viisa Hää; lud́aga tüöd nimetatasse sarja põhja `nõelumisest; kui akkan [viisku] `nõeluma, siis on `jälle tõine tüöriist Trm
2. a. nõelama, salvama nuel`ussisi oli küll, nied - - `nuelusivad vahest `jalga ka VNg;
`naklane nöölub kibesti Khk;
erilane, see `seuke - - valus `nööluma Kär;
tüiuśs - - nöelub loomad ää Mus;
va metsa matikuid lennab, oli `nõeluda saan Var;
mul omalgi ussi nõelut jalg, kui ma karjane oli, varvas `paergu kõver Tõs;
kui mesilane nõelub, see teeb valu nagu `uś́ski ammustab Aud;
Raudsipelgad ni̬i̬d `väiksed punased sipelgad, ni̬i̬d `kangeśti valuśti nõeluvad, suured ei ole nii tigedad Hää;
lükka uks `kuomalle, `kärpsed lähvad `sisse, akkavad teid sial `nõeluma Amb b. torkima Vahi ku - - tuul `nõeluma akkab, siis `tõmmab luust ja lihast läbi IisR;
`kange `vinge tuul, `nõelus kasukast koa läbi Mär;
tuul `justku nõelub läbi `pükste Tor;
siin ukse all, siin ta (
tuul)
nii `kangest nõelub JJn 3. piltl vilkalt liikuma nõelub ja sõelub ühüst kohast `teisi, ega taal rahu põle Mär;
Igal pu̬u̬l `kõike `aśja nuusib - - ja `kõike kuulatada tahab, jusku vibu nõelub igalt pu̬u̬lt läbi Hää