Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Leitud 1 artikkel
nõgluma nõgluma, da-inf nõgluda Nõo, `nõklu Kam Rõn Plv/-uʔ/; nõgelma, da-inf nõgelda TLä, `nõklu Trv TLä; nõgõlma Rõu Plv Vas, `nõklma Har, da-inf `nõkluʔ; impers nõglude Krk, `nõkluʔ Kan Krl
1. esemeid õmmeldes parandama kas sa oled kördi `kinni `nõklun Trv; `maaripäeväl ei sõglude, ei nõglude Krk; minä nõgelsi joba ärä oma suka Puh; nõgelmist `olli `amme man paĺlu; ni̬i̬ pögsi tahava nõgelda; si̬i̬ küll `õige nõgelja ei ole, sukk om kokku `kistu nigu üits punds Nõo; kui viĺlä kot́t om `kat́ski, taap `nõklu, siss nõglut `võrkmega Rõn; ma ole kikk kapudõ ärʔ `nõklunu Krl; see `nõklmine ei olõ mul sukugi meele `perrä; mul ei olõ `kinda `nõḱljat Har; piäss sukakõisi nõgõlma, siĺmist ei˽näeʔ Vas || põimima aganit kanneti vana sarjaga, ärä nõglutu toomõ `vitsuga Kam
2. nõelama, hammustama süä valuteb nõnda, nagu uisk nõglub sehen Krk; kui kleedivi̬i̬r maha putub, siss om na (kirbud) sul küĺlen ja mugu nõgluva Nõo
3. a. kiiresti edasi-tagasi liikuma mõni laits om väegä väle, nõglub siiä sinna Ran b. nokitsema kanaʔ `nõkluva [
ennast]
, no lätt külmäss Har