[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

naa|sama -sama Lüg Mih Tõs Hag Kod MMg Vil Ran, -samma Pöi Mär Vig Kir Kse Aud Pär Tor Hag Kos

1. ilma erilise põhjuse või eesmärgita, muidu, lihtsalt aeg lähäb naasamma ää, saa `tehtud kedagi Mär; aeab nasamma kasu taga Vig; kala oli ikka tugevast ju koa, kuivatadi ää ja `söödi na`samma Kir; nüüd noor inimene teeb töö ruttu ära, tahab naasama koa `ümmer köia Mih; Ei ma ti̬i̬ sii kedagi, ma naasamma logelen vähä Tor; [martidele] `ańti koa nasama käkki ja `villu ja linu ja Hag; akand naa sama `õt́sma paberid MMg; olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil; es taheta tuld üless võtta, nasama ao `valgusega `aeti läbi Ran

2. samuti nasamma kut `paergastkit ned taŋŋu`vesked on Pöi; vahel saavad jõhvikad ää `keeta, saab kas jooma `sisse seda vedelikku `panna, ja `sõstretest saab naasamma Mär; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma Vig; see `löömine oli nii `taktis, naasama kui `mängis (rehepeksmisest) Mih; mis aśjad sial rohu pial liiguvad, nigu seoksed `väiksed `valged, nasamma ku lina luu Aud; [mees] oli kollaka juustega, naene Ann oli naasamma Kos

3. (võrdlustes:) sama nüid `peäväd [silmad] kahandud `saama, et nasamma paelu tuleb kui teese `varda peäl Vig; [ta] oo nasama `raske kui `maagi (minagi) Tõs; õde `ütles: sa võtad võid nasama pali ku võõraski Kod

Vrd nasaa