Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
nudi nudi Kuu RId SaLä Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Kse Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Hag Juu Jür HJn Jä VMr Kad VJg I Plt KJn M TLä Võn Ote San V; p nut́i VLä
1. väljaulatuvate osadeta; sile; paljas a. sarvitu või kõrvutu; ka väiksekõrvaline on `sarviega päss, on nudi päss Kuu;
`ilma `sarvidetta lehm on `näutu lehm, nudi lehm Lüg;
neid `lehmasi on `paljo, `kellel ei ole `sarvi, sie on muli ehk nudi Vai;
nudi lehm, kellel `ültse `sarvi pole Mus;
Nudi veis, see pole mitte midagi Pöi;
lehem on nudi Rei;
nudi lammas oo, kel põle `kõrbu Mar;
nudi `kõrvadega loom, külm kõrvad ää võtnd Mär;
nudi `lehma ei piä raat́ Tõs;
me pidasime ikki nudi oinast Saa;
nudi lehem - - niisuke ei tee teisele loomale `vaeva koa kedagi HJn;
see nudi lammas, see veike `kõrvadega;
päris maa`tõugu [
lehmad]
olid `ilma `sarvedeta, nudid JJn;
nudi lammas, kel `kõrvi ei ole Kad;
nudid `lammad - - vähäkene aga [
kõrva]
juurikid one Kod;
neid nudi `lehmi `ööldi, et `piavad `anma `piima küll Lai;
kel sarved, se on sarvik, kel põle, si̬i̬ on nudi KJn;
nudi `oinid om küll vi̬i̬l Pst;
nudil [
lehmal]
tule egä poja aal siĺmäkulmu pääl üits kiber Krk;
töbi `kõrvuga `lamba, nu̬u̬ om nudi Ote;
siihn laadan is olõki üttegi nut́i `lihmä Har;
ilma sarvilda nudi lehm Rõu;
meil nudi `kõrvega lammaśs Räp b. lühikeseks või paljaks pöetud Nüüd oled peris takkanudi, `oite nügitüd `hiuksed ärä Kuu;
kui on `lambal vill `välla `niidettu, siis on nahk nudi Lüg;
pεε leigeti päris nudiks Khk;
Aadul oo seike nudi abe Kaa;
Pea oli nudiks tehtud Pöi;
pea nudi `otsas Muh;
ku ta masinaga ära `aetas, siis ta on nudi Hää;
tegi pää nudis Saa;
lahen pea nudist teha Trm c. (muud juhud) obosed `talluvad õkkad maha `õtril - - `õtrad `jääväd nudist Lüg;
Mäe nuki `otsas pisike nudi rohi, all kena rohi Pöi;
tuulemaru `lõhkus [
veskitiivad]
maha, paĺlas nudi jäi JJn;
piimapüt́id nudid, ilma `kõrvadeta VMr;
nudi, ilma arjata kukk;
sabad jääväd `si̬i̬mneterädelle `külge, neid ei ivata nudiss Kod;
ni̬i̬ lõhuv ärä nudiss puha päält peedi Krk 2. nüri, tömp; ka hädine, kehv Oli nisuke nudi olemisega `teiste `kõrvas (tagasihoidlikust inimesest) IisR; Mul oo täna oomiku seike nudi olemine, teris püsut teise ääre peel Kaa; ma lõin‿s ned kaks (sahatera) ilusti teräväks ja üks `jäigi nihuke nudi Juu; Alumine `teiva ots jäi nudiks, mitte `muasse ei sua Jür; mu mälestused on nii nudiks läind Pee; kuer on nudi sabaga Koe; nõul‿o nudi Kod; vanad [tanud], need olid nagu ilma sirmita müt́s - - nudi põrmuke pia kuhal Plt; ti̬i̬ nudi `pääge kuhi - - ärä `väege terävet tetä Krk
3. pea tule, ma suke nudi ää Muh;
Ku˽ma siist vallalõ päse, sõ̭ss su˽nudi ju̬u̬sk mäest `alla ku˽`kapsta pää (
ähvardus)
Rõu Vrd nudu 4. asi (on) nudi 1. asi (on) korras, valmis Ühe `piendra `kaevas ülesse ja täma `mielest asi nudi IisR; ti̬i̬ ärä ja asi nudi Trv; no‿m asi nudi, n‿om kõ̭iḱ kõrran Har 2. asi (on) halb Asi oo nenda nudi, mette‿p tee, mis peaks tegema Kaa; See asi on seal majas ikka nii nudi, et seal pole mitte midagi, tühad seinad Pöi