Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
nuhk1 nuhk Muh Se, g nuhu SaLä Kaa Vll Kse Nõo Krl Rõu, nuha Jäm Pöi Rid(nuhi), nuhe Urv; p `nuhku Har Vas, `nuhki Krk
1. lõhn, hais Selle roositutil oo nii kena magus nuhk juures Kaa;
eli `nuhki aab tuppa Rid;
ei tää, kos ta läit́s `nuhki `aama (
koerast)
Krk;
Ei tiiä, mes nuhku säält päält tuule puhkab siiä Nõo;
ää nuhega liĺl Urv;
Pini võt́t ka˽hummugu üt́e eläjä nuhu üles, sõ̭s pańd takan ajama Rõu;
nuhku (ninna) saama millestki aimu, kuulda saama Sedä piad nii oidma, et temä täst nuhku ei saa Nõo;
sai `nõnna `veidükõni `nuhku `vargusõ üleʔ Krl;
ma olõ `raaskõsõ tu̬u̬st aśast `nuhku saanuʔ, kuuli kura kõrvaga Har Vrd nuhe1 2. tuulepuhang, õhuvool sedine nuhk kεis üle, et ragin taga Jäm;
tuul läks vesigare, nüid pole änam nii `kange pala nuhk mette Khk;
Lage pεεl ikka natike `nuhku on, tuuliku tiivad akkavad kippuma Kaa;
See nuhk nagu tuleks mere poolt Pöi Vrd nohk1 3. raasuke, veidike Kõlgusõn olõ‿i ütte nuhkugi haina Urv; panõ nuhk õnnõ Se