[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

otse|kohe otse- SaLä Krj Muh Emm Rei LäPõ Kse Tõs Aud Vän Tor Hää hajusalt KPõ, Lai Plt KJn Trv Krk KodT, `otse- Kuu Vai, otsõ- Plv, `õtse- Se; õtsekõhe Lüg/`õ-/ Trm Kod MMg

I. adv 1. kohe, otsemaid tulin `õtsekõhe `metsast `välla, ei `viitsind `ulkuda Lüg; tule otsekohe tagasi Ans; kui ta (siga) kord `väĺla saab, tema läheb otsekohe jõkke Kei; Otsekohe olgu toit laual Jür; ma lähän otsekohe `senna Koe; si̬i̬ (jää) on nõrk, ku lumi `piäle sadab, siis lähäd õtsekõhe summ `sisse Kod; olgu otsekohe vitsad tuppa `toodud (pahandades lapsele) Lai; otsekohe tuli, ku‿ma `kutsusin Plt; mine ti̬i̬ otsekohe ärä Trv; kui sina mino latsõ vi̬i̬l võtatõ sinnäʔ [raskele tööle], et sõ̭ss maʔ võta ärä `õkva otsõkohe [karja valvamast] Plv; `õtsekohe lää Se

2. otsesuunas, -sihis; sirgelt tuul käis `õtsekõhe `sisse `sarja `alle Lüg; siit on `otsekohe Merikülä `mennä kolm `virsta Vai; jänes ep näe otsekohe mitte, ta näeb küliti Muh; mine otsekohe seda teed Emm; see pole otsekohe, see on `tiide`viltu Rei; sa `oskad otsekohe `menna küll Mar; tuliänd tuli `sõudes ületsi alatsi otsekohe `meite `kohta Kse; tuleb ööritada naa, et kaar taha lähäb, aga mette otsekohe `jalge ette; käsi lähäb [kirjutades] otsekohe ja `kergest Aud; vesi jooseb siit otsekohe ala jõkke Vän; kangas sai nii `iasti otsekohe üles `aetud - - äi läin siis änam `lõnksuma Ris; koer - - aas lepikust `väĺla teesed (veised) `lõune aaks, kui pää otsekohe oli; rukki akkjalad pidid otsekohe olema, kohastiku üks rida kohe, et `ükski ei paesta öhöteese takka `väĺla Juu; talitee käib siit otsekohe, siit rabast otse Pai; vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, niikaua kui kukla `auku (juukselahust) Kad; tuli otsekohe üle Nõgese aa Plt; lugatut́t om ehen, ku otsekohe lähät; pange `sindled otsekohe, ärge siivuti pange Trv; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk Vrd otsi|kohe

3. otsesõnu, kavaldamata, otse tämä `rääki `otsekohe kaik oma südäme pääld `vällä Vai; otsekohe ütelda, söńn `kargab lehma ää Krj; armastas enese jutuga peale põigelda, taha otsekohe `rääkida Mär; see `ütleb otsekohe `väĺla, mis ta tahab ja `mõtleb, ei vabanda kedagi `ühti Juu; kui ei taheta otsekohe jänes `üelda, siis `üeldasse litu Kad

4. otseselt mina ei ole küll teda (karu) otsekohe näind VJg

II. adj otsekohene mõnus `õtsekõhe inimine, `räägib täit `õtsekõhe juttu Lüg; tema on üks otsekohe inimene Koe; õtsekõhe mi̬i̬s Trm

Vrd otsa|kohe