Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
otseti otseti Hlj/`o-/ S Lä hajusalt Pä K, Pal Trv Hls TLä TMr KodT Rõn San Krl, õtseti Lüg/`õ-/ Iis Trm
1. otsapidi, otsaga ette- või allapoole; kummargil, otsekil(e) palk `panna `püsti ja `lüia siis `õtseti maa `sisse Lüg;
ühekorra ma jähi ägi taga magama, siis pidi ma ägi `pεεle otseti kukkuma Ans;
selle `vehmriga `kiskus mind otseti maha Khk;
Otseti olemisest jähi pεε `aigeks Kaa;
kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha;
kepp pistetakse otseti muha Vll;
kuu oo otseti `taevas;
katsu et sa otseti `oetel soad Muh;
Vaarus otseti toori Emm;
Ma ösusi pääle otseti maas, nüüd selg nii `aige et Rei;
see vanaemä sii ninä nii otseti maas et;
naga oo otseti seal `aśta sees Mar;
pea `aige, ei või otseti `laske ega `olla Mär;
`kutser teind, et tää oo koa maha `lastud, olle otseti olnd Vig;
ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud;
`juused otseti `silme ees PJg;
kardulid kisun otseti Tor;
kukkus otseti vette ku sulpsatas Hää;
kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu;
obune oli otseti `sõimes Jür;
kukkusin otseti maha kardule vau `sisse Ann;
lein `teiba õtseti `moasse Trm;
mia otseti ei või `laske, pia kahiseb Pal;
puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil;
ku ma otseti midägi ti̬i̬, sõss nakass pää `ringi `käimä Trv;
mia put́te otseti maha `silmi pääle Hls;
ku‿tu `matmine, siss tu̬u̬ naene sadanu maha otseti tolle `rü̬ü̬kmisega;
oia pird otseti, siss lääb ta palama;
Ma‿i taha otseti nakata kartult võtma, sooliku jooseva kurku Nõo;
`lõika sina päiv `otsa otseti selle sirbiga sääl TMr;
tõugaśs muʔ otseti maha Krl Vrd otselti,
otsete,
otsiti 2. otsejoones, sirgelt tulioks kasvab otseti üles puu tüvega, teesed kasvavad nagu `longu Tor; kabi kasvab `kõrge, otseti `alla, siest alt õenes `äśti VJg; säe pink otseti, et ta ei liigu JMd; tõene ois `sarja otseti, tõene visass anumaga `siśse Ran; väĺk löönu otseti kana `pessä Nõo