[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

päeva|loode 1. päikeseloojang Pärast pääva`looded ma kasti veel `peendraid Rei; `õhtu pääva`loodeni `võtsid rukid lõigata, siis akkasid koguma Kse; iga päev `lõuna aeal akkas sadama, päeba`loode aeal kadus ää Mih; vaĺtsnepp on pikä nokaga lind, `lendäb päävä`lu̬u̬de aig Saa; `lauba päeva`luode `aegas ei `tehtud tüöd HJn; `ohtupäev on `enne päevaluodet JõeK; päävatõusul pidid tüö juures olema ja niikaua kui pääva`loodeni Amb; `vaata päevä`loode `poole KJn; kas sa läät enne päeväloodet ärä või olet `pääle päevä`lu̬u̬de vi̬i̬l Krk

2. (läänekaarest) pääva`loode poolt aab suured pilved üles Khk; Akkab päeva`loode alt seletama koa, oome on kena ilm Pöi; viiendama `aasta talvel oli sabaga täht sii talvise päävä`loode koehal Vig; tuul oo pääva`loodest Tor; `Vändra jäeb pääva`loodesse SJn

Vrd päeva|looja