[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

päkk1 päkk g päka, päkä eP eL(päḱk g päḱä), päkka (-ä) Hlj Lüg Jõh, pägä Kuu Vai/n päkkä/; pekk g peka VMr Iis Trm Kod(-ä), pekka Jõe Jõh

1. a. tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune või jalg päkk ~ pekk on sie, mis `varvaste `ääres jala all Jõh; `astus jala päka alt `luhki Ans; paise oli mul just päka all Khk; Ju `sõnna päka `sisse ikka midagi pistnd on Pöi; mul `torkas päka all Muh; pind läks jala päkka Rei; käib päkke peal Rid; ead päkad all, et ta jõuab ikke joosta Mär; kui `paĺla päka pääl käid, siss ei kuule `keegi Saa; ta päkk oli `kõrge ja ta `lonkas Jür; ma tulen `paĺja päkkadega HJn; kas sul on palavik või, et sul nii tulised päkad on JJn; `astusin päka `kat́ki Sim; `veikse `varva peka all one kõva Kod; käis päka pial - - `oidis `kanda üleval Plt; temä soŕks jala päkä alt Hls b. piltl (kiirest jooksmisest või põgenemisest) Ans päkkijelle valu Kuu; `Poisid - - panid kohe päkkad `välkuma Hlj; pane päkad `üidma Khk; Poiss tegi päkad Pöi; Lasi `jälga, nenda et päkad vilkust Rei; Panid minema, et päkad lõid tuld Han; pead `katsuma päkad tiha Hää; `ańdis päkkadele valu Sim; lähäb nii, et päkad löövad tuld Trm c. (loomadest) kuer old `seljällä ja pägäd siis üles`päidi Kuu; veis `astund oma päka `luhki Khk; päkk oo pehme, egä päkä all `raudu põle Vig; koeral, kaśsil, lehmäl pekäd Kod; raud on obesel all, et päkk maha ei käi KJn; obese päka all on koeraliha SJn; koeral ja kassil om päkä käpä all; komp`jalguge obene lääp päkä pääl Krk; sõraalune päḱk Hel; kaśsil˽omma˽pehme˽päkäʔ Kan

2. käepäkk `Peugal `väändus, nüüd on `liigutajes kää päkk `haige Kuu; `muljus kää päkaga `pähke `katki Ans; `pöidla alune kutsutakse kää päkaks Vll; `ümmer päkä lööd köve ja tarid Tõs; piopesa oo `keskel, `pöidla ja `väikse sõrme taga `pehmed kohad, need oo päkad PJg; päkk, `sõrmi all Saa; `pöidla päkk on `pehme koht Kei; `lõikasin noaga päka `sisse JMd; kilimitu võtad muass käe peka `piäle, `kaldad [vilja] `saŕja Kod; luisasin vikatit, `tõmmasin päka maha Ksi; päkk on pehme koht `peidla pial, osa nigu pihu sees Lai; vajuta päkaga Plt; peo päka lõigasi ära Hls || sõrm; käsi Kaua sa ikka võtad (varastad), öhekorra põletab ikka päkad ää piltl Pöi; Aes päkad püsti Rei; no olõt õks saanu kõ̭iḱ ummi päkkigaʔ Har

3. pöial vass om päḱä otsast piḱä sõrme otsani Ran; sa olet päkä piku poisike, egä sa vi̬i̬l mi̬i̬s ei ole Puh; latsen mul ka `oĺli päḱk suun, ma imesi päḱkä; kui päḱä jaoss `siĺmi manu ei lu̬u̬, siss jääp kinnass `kitsass Nõo; päḱkä kutsutass täi `tapjass Kam; päkk om naiste tollipuu. mõne päkk om suuremb, saa toĺl pikemb Ote; ega kuḿmkäblik suuremb suku ei ole kui miu päḱk, aga ärä tä eläp Rõn; sai‿i tohe˽tedä üt́sindä `aita `uskuʔ, tal om päḱk pikemb `sõrmõ (varastab) Har; `Kindä päḱk `koetass kolmõ `vardaga, kolm om siseh, neläss ju̬u̬sk `ümbre Räp; päḱä otsa suuruʔ mi̬i̬śs, `küńdre piuʔ habõnaʔ (päkapikust) Se

4. (muud juhud) a. erinevate esemete osa pesu küna päka peal pesu tõmmatakse kämarasse, siis ruditakse - - sopp `äśti `väĺla Mär; pesu küna taga `otsas oli päkk, sial nüheti ja `pesti PJg; kõik `tehti puu `angudega, kahearalene ang oli, kolmas aru oli päkk Äks; vikahti päḱk, kost ta kinni `võetass Kan; `laskõʔ ta päḱk (ukse linki tõstev osis) ar pandaʔ, muido ei saaʔ `tarrõgi Räp; vikahti päkäʔ (käepidemed) omma˽puidsõʔ Se b. mingi tööriist päkaga löödakse [katus] sileks Vll; kabla kokku `laskmise manh om päḱk, tu̬u̬, medä peed́äss, siss sääl om egä joone pääl uma kabla ki̬i̬rd Har; kui puid lahuti, `lü̬ü̬di päkäga (nuiaga) pääle Rõu; mis‿tud kõõlust raput́ [villa vatkumisel], tu̬u̬d kutsuti päḱk Se c. väike viinaklaas päkäga ańd `viina Ote; `ankõʔ päkkegaʔ `liikvat Se