Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
pänt|jalg päńt-, pänt- Kuu Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Mar Vig Kse Han Tor Ris Trm Plt, pänta- Jür Lai, `päntä- Lüg Jõh, `pändä- Vai
1. kohmakalt kõndiv olend; vigase jalaga inimene päntjalg on `raskete `jalgadega Khk; Üks va - - päntjalg oo Kaa; aned oo päńtjalad Vll; `Sõuke päńtjalg soab nüid `loomadele `vastu; Päńtjalg - - tuleb peale `töntsides Pöi; sa oled va päńtjalg, laisa köimaga Muh; Ta jäi sõjas päntjalaks Mar; inime juhtub olema päńtjalg, kudas tohid tale ühelda Tor; päntjalg `raskelt käib, astub pänta-pänta Lai
2. pätajalg `Väikene päntjalg `pänderdab jo `permandul Kuu; `päntäjalg, `laste `kõhta [öeldakse], `paksud jalad, vahest kukkub Lüg; oh sa va päntjalg, ei akka `käima Plt