[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kümme kümme g `kümne (`kümme) eP eL(ḱ- Se Lei Lut Kra); n, g `kümme R
1. num a. põhiarv `kümmele panema `kümme `juure, saab kaks`kümmend Lüg; kümme kümme, sada täis Kod; ta ei mõista kümment lugede vi̬i̬l Krk; `kümnele kümme manu om kaits kümmend Nõo; kat́s kõrd viiś om kümme Har b. (kellaajast) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies VNg; `tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie Lüg; kella `kümmeni, üheteist`kümmeni [niideti], siis läksime keskommikulle VMr; kellä `kümness jõus kodu Puh; ḱümme üt́sät (10 minutit üheksal) Lut c. hulk, kogus `kümme last oli, meil oli suur pere Kuu; sie kuok on `kümmest `raasukesest `lõigetu Lüg; ei tule `kopkagi, `ammus `kümmed viel Vai; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pikk Pöi; `kümne mehe `kohta `olli üks püssi nońn Muh; `kümne obuse ramm Rei; [linasugemisel] keeratasse kümme piu `nuusti Vig; võta vali siält `kümne ulgast Tõs; `särkisi on kümme ku ma surma särgi `juure `arva Hää; `kümneks aastaks `pańdi `vangi Ris; viis `rupla ja kümme `rupla, saba raha, lehma pialt [anti karjasele] Kei; kümme `käsku Koe; tämal ei õle kümmendki `lehma Iis; isä juba kümme `uassad `surnud Kod; [talle] `anti `kümne vaka maa säält Kirilä talust Nõo; rübe suppi nigu kümme miist Urv; mi˽sai kümme `kru̬u̬ni `põrsast, `müüki mi es alambahe uḿmi `põŕssiid Rõu; kümne küünega ~ sõrmega oma kätetööga ma pea ennast `kümne küinega `toitma Khk; sel `põldu ega muud ei ole, temä piat `toitma ennäst `kümne sõrmege Hel d. (vanusest) keik on `alla kümmend `aastad alles Krj; aga ma olin siis viel `alla `kümnet `aastad KuuK; ei ole vi̬i̬l kümment `aastet täis Krk e. (järgarvsõnana) kümnes üheksä sae, `kümned käib Kod; `kümnest akkave [külvinädalad] ja lääve iki `allapoole Pst
2. määramata hulk (täh palju) mei ikke omal kulul `läksimme ja tulimme, `palju `kümmenid inimesi [käis Suursaarel noota vedamas] Hlj; `randa tuli `miinisid `kümnete `kaupa Khk; `kümnest kuhast kat́ti Kär; tuul laseb `kümnete `kaupa puid maha, kui tormid oo Muh; Miestel üks kaks `mütsü, aga naõstõl rätikusi `kümnete `viisi Khn; tekk seesäb `kümnid `uassid Kod; ma sulle kümme `kõrda ütelnu Trv; ta‿m `kümme `kõrda toda juttu kõnelnu, ike alustap ja lõpetap Nõo; sa tulõt `õkva˽siiä mino `ainukõist `ot́sma, võta˽kos `kümnit om Võn; `kümnit `aastakku lät́s ku timä `ku̬u̬li Vas || fig mul om esi kümme tü̬ü̬d ja üit́s`tõiskmess om näĺg; siss mut irmudide kige `kümne küĺle `järgi Krk
3. kümnend, aastakümme `Seitsmes `kümme olevat `surma `kümme Kuu; kes `teismete peal oo, nee `lootvad ikka mehele `soaja, kes `kümnetesse soab, see‿p looda εnam Muh; egä kõik saa ju kahessad kümmet nähägi Vig; akkass kuvvedet kümment `käimä Krk
1. num a. põhiarv `kümmele panema `kümme `juure, saab kaks`kümmend Lüg; kümme kümme, sada täis Kod; ta ei mõista kümment lugede vi̬i̬l Krk; `kümnele kümme manu om kaits kümmend Nõo; kat́s kõrd viiś om kümme Har b. (kellaajast) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies VNg; `tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie Lüg; kella `kümmeni, üheteist`kümmeni [niideti], siis läksime keskommikulle VMr; kellä `kümness jõus kodu Puh; ḱümme üt́sät (10 minutit üheksal) Lut c. hulk, kogus `kümme last oli, meil oli suur pere Kuu; sie kuok on `kümmest `raasukesest `lõigetu Lüg; ei tule `kopkagi, `ammus `kümmed viel Vai; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pikk Pöi; `kümne mehe `kohta `olli üks püssi nońn Muh; `kümne obuse ramm Rei; [linasugemisel] keeratasse kümme piu `nuusti Vig; võta vali siält `kümne ulgast Tõs; `särkisi on kümme ku ma surma särgi `juure `arva Hää; `kümneks aastaks `pańdi `vangi Ris; viis `rupla ja kümme `rupla, saba raha, lehma pialt [anti karjasele] Kei; kümme `käsku Koe; tämal ei õle kümmendki `lehma Iis; isä juba kümme `uassad `surnud Kod; [talle] `anti `kümne vaka maa säält Kirilä talust Nõo; rübe suppi nigu kümme miist Urv; mi˽sai kümme `kru̬u̬ni `põrsast, `müüki mi es alambahe uḿmi `põŕssiid Rõu; kümne küünega ~ sõrmega oma kätetööga ma pea ennast `kümne küinega `toitma Khk; sel `põldu ega muud ei ole, temä piat `toitma ennäst `kümne sõrmege Hel d. (vanusest) keik on `alla kümmend `aastad alles Krj; aga ma olin siis viel `alla `kümnet `aastad KuuK; ei ole vi̬i̬l kümment `aastet täis Krk e. (järgarvsõnana) kümnes üheksä sae, `kümned käib Kod; `kümnest akkave [külvinädalad] ja lääve iki `allapoole Pst
2. määramata hulk (täh palju) mei ikke omal kulul `läksimme ja tulimme, `palju `kümmenid inimesi [käis Suursaarel noota vedamas] Hlj; `randa tuli `miinisid `kümnete `kaupa Khk; `kümnest kuhast kat́ti Kär; tuul laseb `kümnete `kaupa puid maha, kui tormid oo Muh; Miestel üks kaks `mütsü, aga naõstõl rätikusi `kümnete `viisi Khn; tekk seesäb `kümnid `uassid Kod; ma sulle kümme `kõrda ütelnu Trv; ta‿m `kümme `kõrda toda juttu kõnelnu, ike alustap ja lõpetap Nõo; sa tulõt `õkva˽siiä mino `ainukõist `ot́sma, võta˽kos `kümnit om Võn; `kümnit `aastakku lät́s ku timä `ku̬u̬li Vas || fig mul om esi kümme tü̬ü̬d ja üit́s`tõiskmess om näĺg; siss mut irmudide kige `kümne küĺle `järgi Krk
3. kümnend, aastakümme `Seitsmes `kümme olevat `surma `kümme Kuu; kes `teismete peal oo, nee `lootvad ikka mehele `soaja, kes `kümnetesse soab, see‿p looda εnam Muh; egä kõik saa ju kahessad kümmet nähägi Vig; akkass kuvvedet kümment `käimä Krk
sada1 sada g saja (saea) Jõe Hlj VNg S L K, saa R(sadame RId) Vll Jaa Pöi Muh LNg Khn KuuK Plt Kõp Vil eL; n, g sada TaPõ; p sata hajusalt T, V(satand Rõu)
1. põhiarv 100; hulgalt, koguselt 100 ühest hagati `pääle [kalade lugemisega] nii `kaua ku saast `saadik Kuu; poiss vottas sada `marka VNg; minu ema õleks õld juo üle sadame `aasta Lüg; `lambaid õli küll üle sadame [karjas] Jõh; saea sendi eest `äies saand ju midagid; sajad mehed leksid `mööda tenakud Khk; Otse pümevana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; peab saast maha `arvama Pöi; ta müis saa marga eest Muh; seel olid sadasid inimesi Rei; see jo `metmed sajad `aastad seal Talinas olnd, see `keiser `Peetri maja Mar; tal oli üle saja `õunbu; linu sai `pandud [parsile] sadade `viisi Kul; põlnd sadat tükkigi Kse; sai iga `aasta oma sadat paar teiväst ärä raiutud Var; kümme `korda kümme oo sada Tõs; pidude pääl ju paelu inimesi, sajad ja sajad Hää; ei ole sadat rubla `väärtki Jür; Vist sada rubla `maksis tesest Amb; ei ole sadat täis VJg; ei and sadat rublad Iis; juba sada ligi, assub sadat `uassad Kod; viie`kuune [põrsas] `kaalus juba sada kilu Äks; üle sada rubla saavad kuus Lai; mul ju ligemalle üks `aasta pialt saa; peremees vedas `liiva `linna sadasid `koormaid iga `aasta Plt; Pillissveres oli üle saea viie`kümne lapse Pil; ei saand sadat `markagi KJn; mina kirjutasin ka `alla, saal tuhandalle Vil; ta `raiskap raha sadade rublade `kaupa Trv; mia `ostsi saa `ruuble i̬i̬st obese Hls; pannass kait́skümend peo unnikuss, sõss om ää sadasit lugede Krk; tuleva `aasta saab sada `aastat täis Ran; mõni `ütleb, et pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; kõ̭ik `oĺli ää obese, pääld saa rubla väärd Nõo; kõ̭iḱ `mulda lännüvä, kedä mina `ti̬i̬nse, nu̬u̬ oless päält saa ajasta jo Ote; saal om kat́s `noĺli Kan; Seo saa (sajandi) seen oĺlivä inämb joba `sääntse˽kõvõra˽`peikliʔ Urv; tu̬u̬ oĺl vana madalik jämme petäi, tu̬u̬ oĺl sada vana vai enämb sata Har; hulga `maaśkit oĺl istutõt, a ma es saa˽satand `maŕja kah; raha oĺl meil satu ja satu tuhandid Rõu; `tütrel tuĺl sata `ruublit `puuduss Vas
2. (suurema ebamäärase hulga kohta) eks neid [lehmi] ole sajame `seltsi VNg; Äkist oli keigil sada `paari `jalgu all, kui söńn lisemale tuli Kaa; Nendel oli omiku sada (suur kiirus) peal, seal es soa `rääkida midagi; Ju nendel juba sajas kord seal `käia on Pöi; Pani massinale sada pεεle Emm; sadad tööd toimitata Trm; sadat `seltsi `einä on siin; nüid ma en õle sada `aega linnan käänud Kod; tat ütelts saat `mu̬u̬du Krk; küll vannub tedä ja lubab tälle sada `surma tetä; ku sa `viina aat, pandass `kińni ja tetäss sada imet; mul sada `üŕpi säĺlän, kudass mul nüid küĺm om Nõo; ma olõ näid (usse) `rehknü `saandit (sadu) Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|