[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

põrmat põrma|t g -tu Saa Pst Hls Krk hrv Nõo, San, -du Krk Hel Urv Krl; põrma|d g -du V põrand põrmatul `peavad puńnitud lauad olema Saa; põrmatu mat́t [tehti] `luhtest, nüüd om `rõ̭õ̭va tepinge Hls; ahju põrmat oo teĺleskividest - - ka är lagunu, levä tulev kõveriku ja konderiku Krk; kunass kusik suka kuda või nüid vesik veime tegi, emä müürinä magasi, tüdär põõnaśs põrmadul rhvl Hel; seo põrmat om sääne küĺm, aja jala küĺmäss San; kanal oĺl külm, om kõtulõ maha˽`laskunu˽põrmadu pääle Har; kas meil ei võisiʔ põrmadut ärʔ värvähütäʔ Rõu; `istõ põrmadohõ, sõ̭ss sääl vi̬i̬l ai jutussit Se Vrd põrmand