[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

paistma `paistma Han Var Pil, (ta) paistab S Mar Mär Kse Aud Hää Ris Kos HJn JMd Koe Kad Rak VJg Iis Pal Ksi Lai Krk/-me/ Hel Ote San, paestab Muh hajusalt L Ha, Amb Sim Trm Pal KJn Kõp Ran Nõo Ote, paśtab Krj Pha Pöi Mär Vän hajusalt KPõ, VlPõ Trv T, paist V; `paistama, (ta) paistab Jäm Khk Mus Kaa, `paista(b) R(-maie Lüg); `paśtma Saa, `paśtme Hls, (ta) paśtab; `paisma, (ta) paessab Kod; (ta) paistab Pst

1. a. valgust ja/või soojust kiirgama nüüd on täis kuu, kuu `paistab `selgest kõhe Lüg; `pilved lagunod, `päivä akka `paistama Vai; mis oomiku `enne akkab `paistama, on koidutäht Mus; pää paśtab väga madalast mere `peale Pöi; seal ep tohi `oeted `olla, kus kuu `peale paestab Muh; tähäd `paistvad, ilm lähäb `seĺgeks Mär; `Katskõ, et üles tõosõtõ, päe paestab juba `aknast `sisse Khn; päe `paistis nii palavalt Tor; pää paistab `seĺgesti täna Kos; tänavu ei tahagi pää `meile `paista JMd; päe paśtab täna nõnna, et muud `soagi, kui pühi igi Tür; kui kuu magaja `piale paistab, jääb magaja kuutõbisest Rak; tulga kodo kui vi̬i̬l pääväterä paessab, ärgä õlga `piäle `päävä Kod; päe paestab maa sojas; ärä lase `päävä piimä `piäle `paista, päävä maik lähäb `juure KJn; kuu paistab õige elesti, nüid sul om ää `valge kodu minnä Hel; õdagune agu vi̬i̬l paestab, ei ole vi̬i̬l periss pimedäss lännu Ran; täht `paistse ja äḱki läits nigu `virdi edesi, tu̬u̬ `oĺli serände `ju̬u̬skja täht; ommukune agu paśtab Nõo; ku päiv `paistma nakass, siss läämi `vällä San; tähe˽`paistsõva `taiva pääl nigu särendäss Urv; päiv paist üle ilmamaa ja and kõ̭igilõ lämmind Har; päiv `paistõ, et närväst `õkva võt́t Plv || pleegitama pää paestab väga ää nõud Mär; ega käevars ometi või paĺlas `olla mette, `päike paestab ää Aud; päe paistab orased ära Hää b. helendama, kumama `valgus paśtab `unkadest `sisse Mär; kui [tulekahju] `kaugel on, mudgu tule kuma paestab sedasi `vasta taevast Juu; tee se luuk pialt `lahti, sis paśtab `valge `sisse Ann; tuled `paiśsid Kod; `aknast nat́ike paestab `valged KJn; mõtsa veeren `õkva nigu `küindle tule `paistnuva, nõnda siĺmä `läikunuva sutel Puh; uiss om piluveli, `veetse `valget paśtab Nõo; nu̬u̬ om jaaniussi, nu̬u̬ nigu `pärli paistava Ote; soe silmä paśtava nigu tule li̬i̬k Rõn; taa tulõkahju om nätä õigõ `lähkün, tuli paist `taiva pääle periss `seĺgede Har

2. a. soojendama Las ma `paistan `ennast vähe `pliita suus, külm on `kontides IisR; Paista ahju ees oma `jalgu Jäm; `kange palavaga nad (kärbsed) `paistvad `akna peal Vll; kui seĺg `aige, paesta `õhta ahu `paistel Mär; Miäri anõ `rasva jala `taldõ `alla ning paesta ahu ies, siis võtab köhä ää Khn; paesta [ennast] sooja päävä kääs KJn; mea paisti tule paistel Krk; kui `oĺli `jalgul küĺm, susassit sõnniku `sisse - - ja jala nii `lämmä nigu ahju suu i̬i̬n paśtat Ran; mia `paistsi ennäst ahju man, aga `oĺli lännu palama `uńdrik takst Nõo; ma‿ta (ma tahan) ka naid `aigiid `jalgu päävä `paistõl `paista San; ma paista hinnäst tuliveeren Rõu; riihe ahi palanoʔ ja siss nimä `lännövä `paistma `hindät Räp b. küpsetama Ma `paistin tänä `tuhlie `korvale kalu Kuu; akkan liha `paistamaie; `pannu pääl sai ikke kala `paistada Lüg; `reie `ahjus kerissel `pieti, `paistetti [kaalikaid] Jõh; Täna päev `ninda äge‿t pane kas vai `silgud kivi `piale `paistama IisR; Seda lihatükki peab veel tule kuhal `paistma Jäm; paestab paeste `kooki ahu rinna all Mär

3. näha, nähtav olema `kassil oli nina `lohki, nii et `ambad `paistasid Jõe; `metsa tukk `paistas `meille VNg; `Meite elud `paistvad sääl puude vahel Jäm; nöndakut lae `paistama akab, poiss paneb `randa `sinkama Mus; Põllal akkavad juba musta mulla nukid `paistma Pöi; nee nööbid `paistvad nii `kaugele et Muh; see pere on `orgos, teene paestab mäält Kul; nõnda ilus ilm, ku taevas ja maa paistavad kokku Hää; udu seest akkand tuule`veski tiivad `paistma HMd; arvas metsas on karjatsel ia, luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb; püksid viel mõnel paistivad kleidi alt VMr; kui suad kesk `järve, ei paessa üst ei tõiss kallass; vaja leeväkot́t `kraavi visata, linnatoŕnid paessavad, saiasaŕv `u̬u̬tab nalj Kod; nää paestab ärä `siiä, mis `kaugel ta on KJn; linna maja `paśtsive Hls; säedse `särki, tuhat `turki, iki paestab paĺlass perse Ran; küläline kadunu ku mutta, ei paesta ämp `arja ei `anda Nõo; tu̬u̬ ollõv Urvastõ kerigu toŕn, mis paist Krl

4. näima, tunduma puul on `vuolas sies, mädaneb siest, pealt `paistab `terve Jõe; Pialt `paistas küll tige mies olema IisR; Jo paistab ää, mis sest asjast `viimaks `välja tuleb Rei; see avi paśtab kanis suur olema Saa; see asi `paistis imelik Tür; paśtab kaunis umukas inimene olema Kad; uudem riśs paissi õlema Kod; nüid om täl `tervuss jälle veedike paremb, paśtab, et saab iki elulu̬u̬m Puh; ku lätsivä aia `pääle, siss nu̬u̬ `valge kana `paistsiva nigu lume ańg Nõo

5. läbi paistma läbipaistev olema; millegi läbi nähtav olema ake nii rähmane, ei paista läbi Jäm; vörgud - - `sönda (meremuda) `sisse vöttand - - silmad ep paista läbigid Khk; iga palgi vahe paestab läbi Mar; koŕp loom - - külje kondid `paistvad läbi Var; Sia põlõ ammugid akõt pühkn, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; riie one vile ja sõre, paessab läbi Kod; põhi [jäi] läbi `paistma, värv põle iast `piale akand Lai; joba sa jälle tullit mulle `valge ette, ega sa mõni klaassepä tütär ei ole, et sa läbi paśtat; küll vanast `oĺli äid ubinit, na‿lliva nii magusa ja `pehme ja suure, `õkva nigu läbi `paistseva Nõo; silma paistma 1. nähtav, märgatav olema ta akkas `kaugelt `silma `paistma Khk; ei paesta `silma, on nii `kaugel Kei; mia taha iks eledät, ele paśtab `silma egäle ütele Nõo 2. esile küündima tõene inimene paśtab ilu poolest `siĺmä, tõene paśtab jälle elävuse poolest `siĺmä Nõo; ussõ ~ välja paistma 1. esile, välja ulatuma Vahi, aluskuub akkab `välja `paistama IisR; Ta on kohe tüki suurem, paistab teiste seast `välja (lehmast) Pöi; pisike mees, paesta `pöidla takka mette `väĺlagi Mär; teene kört `paistis alt `väĺla Tor; sialt `lehtede siest ei `paistki `miśkid `väĺla VMr; vanast olivad naistel ikke pikad `riided, nii et `varbad aga `väĺla `paistsivad Rak; ärg `ju̬u̬sknud mädändikku et aga sarved `paisnud `väĺjä Kod 2. näha olema `aabrami näind (oli purjus), `paistis `väĺla Vll; ei paśta `väĺla, kui ta (kirju riie) `määrdib JJn; õled kuritegu tehnud, mes `rahva silmän `väĺjä paessab Kod; liinast toda liredat kaalirõevast ärgu toogu, vanainimene paśtab sääld `väĺlä Puh 3. näima, tunduma [ta] paśtab pailu vanemana `väĺla VMr 4. silma paistma `Uhke mees oli, `tahtis teiste seast `välja `paista Pöi; ei paista `väĺla, on tagasi`oidlik Pal; kuld paist esi sita seest `ussõ Har

Vrd paistuma1