Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
parem parem IisR Vll, g -a Jõe Khk Pha Emm Rei L Ha Jä TaPõ VlPõ; parem|b Pst, g -a R ViK Iis Trm Trv T hajusalt V, -ba Trv, -be Hls Hel; parõmb (-ŕ-) g -a V, -õ San Krl; pare|p San, g -pe Hls Krk(-be); paŕeb Se Lei/-r-/, paŕõb Vas, g -a
1. adj komp <
hea (ka kõige-superlatiivi osana) Paremb puol muna kui tühi kuor Kuu;
parema ei tiä ma kedägi Lüg;
pappi ottas omale ikke paremad [
liha]
tügüd Vai;
paremad teidele ka (
öeld hüvastijätul)
Rei;
eks nüid tehässe paremid `vankresi Mar;
kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul;
paremat `saia oli ka küpsetud, änamasti oli rosinatega sai Mih;
ta `tahtis ikke paremid `aśju Aud;
parem oles, kui ta ära lähab Saa;
umbrohi on nii suur, et lämmatab parema viĺja ää HJn;
tal on nüid paremad `riided seĺlas JMd;
mina ei `oska paremad `rääkida Pee;
ei mina pidand neist kedagi paremast, ühed `armsad olivad keik VMr;
paremb vana parra all kui nuare piitsa all vns VJg;
parem paha lõng ku üvä pakal;
manna suppi `loetasse paremass tõesess Kod;
alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal;
lähäd paremad `tahtma, saad alvema KJn;
oodame paremit `ilmu Trv;
sääl `olli paĺlu parembid `asje Hls;
et nende elu parepess saa Krk;
paremb om üte siĺmäga emä ku kate siĺmäga esä Ran;
pane `onte paremba `rõiva `säĺgä, ku sa parembade `paika lähät;
ega minagi kõ̭ge paremb ei ole Nõo;
`tervuss `olli joba paremb Ote;
elu lätt iks paŕõmbõ poolõ San;
Inemise oĺli˽vanast ka iks `rõõmsaʔ, es mõista˽paŕõmbat `tahtaʔ Kan;
paremb om suutäüs soolast ku maotäüs magõhõt Har;
sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä, aga muud́o oĺl viletsüss Plv;
ah́oh keededü˽`kapstaʔ saava˽kõ̭gõ paŕõbaʔ Vas;
pähnä mett kitetäss kõ̭õ̭ paŕõmbast Räp;
küla laib pareb is ku ama laib Lei || tervem ühe üö oli siel kodu - - `haigetand - - siis sai `jälle paremaks Kuu;
pidin paremas `saama, aga läheb ullemas Ris;
laśk pitsitädä `rindu alt, siss läits parembass Ran 2. adj ant vasak; paremal pool asuv `raaga`seili ülimene paremb kasa VNg; ja kohe tuli räginal üks parema poold [metsast] Emm; se kuńts oli et, `enni turgati [vastsündinut riietades] parem käsi `sesse, et siis tuleb parema käe mees Rid; seeme oli peksu sees - - pahem `käega `oiti sedä `peksu ja parem `käega vissati seemet Tõs; mõni `leikas omal parema kõrva kohalt ja teine `leikas omal pahema kõrva otsast (lammaste märgistamisest) Kei; tühi maja paremat kätt VJg; võta parema kätte sirp Kod; tee `keerab mäe alt paremalle Plt; võta kot́t parembasse kätte Trv; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi Ran || ant pahem (kangast) `kangal õli ikka üks pu̬u̬l parem ja tõine pahem, parem pu̬u̬l õli pial ja pahem pu̬u̬l all Trm
3. subst (söögist) sääl õli `kõike iad ja paremat Lüg; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; ma lää joose, kost saa ka mõne suutävve parembat Ran; ku midägi `olli seräst parembat, siss ma susassi tälle ka Nõo
4. adv a. pigem minul siin ei `passi, ma paremb lähän `sinna Lüg;
võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar;
lähen parem kojo Ris;
aa parem oma suka augud `kinni Koe;
kui mõni kade inimene vassa tuleb, parem ärä minegi luadale Kod;
mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo b. paremini `kaige paremb läks punasesse `verku kala Kuu;
möni määletab parem kui teine Vll;
Luhut puud pölevad parem Rei;
kergita ein kerevile, siis ta kuivab parem ää Han;
mis tema paremgi tohib `minna HMd;
Siis (
jõulude ajal)
sai parem `süia, liha sai, `saia sai Kei Vrd parema