[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

parem parem IisR Vll, g -a Jõe Khk Pha Emm Rei L Ha Jä TaPõ VlPõ; parem|b Pst, g -a R ViK Iis Trm Trv T hajusalt V, -ba Trv, -be Hls Hel; parõmb (-ŕ-) g -a V, -õ San Krl; pare|p San, g -pe Hls Krk(-be); paŕeb Se Lei/-r-/, paŕõb Vas, g -a

1. adj komp < hea (ka kõige-superlatiivi osana) Paremb puol muna kui tühi kuor Kuu; parema ei tiä ma kedägi Lüg; pappi ottas omale ikke paremad [liha] tügüd Vai; paremad teidele ka (öeld hüvastijätul) Rei; eks nüid tehässe paremid `vankresi Mar; kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul; paremat `saia oli ka küpsetud, änamasti oli rosinatega sai Mih; ta `tahtis ikke paremid `aśju Aud; parem oles, kui ta ära lähab Saa; umbrohi on nii suur, et lämmatab parema viĺja ää HJn; tal on nüid paremad `riided seĺlas JMd; mina ei `oska paremad `rääkida Pee; ei mina pidand neist kedagi paremast, ühed `armsad olivad keik VMr; paremb vana parra all kui nuare piitsa all vns VJg; parem paha lõng ku üvä pakal; manna suppi `loetasse paremass tõesess Kod; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lähäd paremad `tahtma, saad alvema KJn; oodame paremit `ilmu Trv; sääl `olli paĺlu parembid `asje Hls; et nende elu parepess saa Krk; paremb om üte siĺmäga emä ku kate siĺmäga esä Ran; pane `onte paremba `rõiva `säĺgä, ku sa parembade `paika lähät; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole Nõo; `tervuss `olli joba paremb Ote; elu lätt iks paŕõmbõ poolõ San; Inemise oĺli˽vanast ka iks `rõõmsaʔ, es mõista˽paŕõmbat `tahtaʔ Kan; paremb om suutäüs soolast ku maotäüs magõhõt Har; sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä, aga muud́o oĺl viletsüss Plv; ah́oh keededü˽`kapstaʔ saava˽kõ̭gõ paŕõbaʔ Vas; pähnä mett kitetäss kõ̭õ̭ paŕõmbast Räp; küla laib pareb is ku ama laib Lei || tervem ühe üö oli siel kodu - - `haigetand - - siis sai `jälle paremaks Kuu; pidin paremas `saama, aga läheb ullemas Ris; laśk pitsitädä `rindu alt, siss läits parembass Ran

2. adj ant vasak; paremal pool asuv `raaga`seili ülimene paremb kasa VNg; ja kohe tuli räginal üks parema poold [metsast] Emm; se kuńts oli et, `enni turgati [vastsündinut riietades] parem käsi `sesse, et siis tuleb parema käe mees Rid; seeme oli peksu sees - - pahem `käega `oiti sedä `peksu ja parem `käega vissati seemet Tõs; mõni `leikas omal parema kõrva kohalt ja teine `leikas omal pahema kõrva otsast (lammaste märgistamisest) Kei; tühi maja paremat kätt VJg; võta parema kätte sirp Kod; tee `keerab mäe alt paremalle Plt; võta kot́t parembasse kätte Trv; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi Ran || ant pahem (kangast) `kangal õli ikka üks pu̬u̬l parem ja tõine pahem, parem pu̬u̬l õli pial ja pahem pu̬u̬l all Trm

3. subst (söögist) sääl õli `kõike iad ja paremat Lüg; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; ma lää joose, kost saa ka mõne suutävve parembat Ran; ku midägi `olli seräst parembat, siss ma susassi tälle ka Nõo

4. adv a. pigem minul siin ei `passi, ma paremb lähän `sinna Lüg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; lähen parem kojo Ris; aa parem oma suka augud `kinni Koe; kui mõni kade inimene vassa tuleb, parem ärä minegi luadale Kod; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo b. paremini `kaige paremb läks punasesse `verku kala Kuu; möni määletab parem kui teine Vll; Luhut puud pölevad parem Rei; kergita ein kerevile, siis ta kuivab parem ää Han; mis tema paremgi tohib `minna HMd; Siis (jõulude ajal) sai parem `süia, liha sai, `saia sai Kei Vrd parema

Vrd param