Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
pendima `peńdima JõeK Amb Koe VJg Sim IPõ Plt Pil KJn(-mä), `pendima hajusalt R/-mä Kuu/, Jäm Khk Pöi Hi Amb Kad Trm Kod/-mä/
1. pehkima, pehastama `metsäst, mes on juo `pendimä läind, kase puu `raagukasi - - nie pi˛id `jälle siis kui pime on - - `kangesti elendämä Kuu;
kui `niiske `sõisab nahk, siis ka `pendib `vällä, lähäb rabedast Lüg;
Puu jääb `sõisu lagedale, sääl `vihma ja lume kääs - - `pendib Jõh;
rugid εε `pendind Khk;
ära olid `pendind [
palgid]
, ei kõlvand `seina `panna Amb;
pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale, põhi lähäb sedasi `pendima Kad;
sa oled selle `riide jätt seie märjast piast `seisma, näe ää `peńdind Sim;
lauvad vaja ära korjata ulu `alla, mis nad `pendivad seal sadu kääs Trm;
ni̬i̬d puud one veden õllud, kõik puha ärä `pendinud Kod;
tütar lähäb `peńdima (
jääb vanatüdrukuks)
piltl Lai;
kot́i perse ää `peńdind KJn || roiskuma `pendind ära, see on ka vanaks läind - - `ööda toidu `kohta Emm Vrd penduma,
pentima 2. turduma; niiskuma luha ein paremb kui kaks ehk kolm üöd `kaste all [oli], `pendis vähe `pehmemast - - luom sei paremast Jõh; `Korvi `vitsad - - `pannasse `pendima; `Karja pasun `pendib vies IisR; mis puru kuiv asi, pannasse `niiskesse `kohta `pendima Khk