[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
heina|võrk 1. võrkkott heinte haoks `Einavõrk oli `istme all, kui obusega `välja `mendi IisR; obosed `pandi kaik `kinni ja `einä `vergod ette Vai; niinekoor on `kangesti kõva ouse einavõrguks HJn; kui obune `seisis, `pańdi eenavõrk aesa `otsa JJn
2. heinakoorma ümber tõmmatav võrk piänikesed eenäd, siis tõmmati võrk `ümber, ei pudenenud maha - - eenä võrgul nü̬ü̬r `ümber, siis tä ei vedä `lõhki tädä Kod
helm elm g elme Muh Kod Krl, `elme Kuu(h-) Lüg Juu Lei(pl `jelme); eĺm g elme VJg Sim Kod Plt Puh Krl, eĺme Khn Saa Koe Sim Trm spor VlPõ M T, `eĺme Hää Saa Sim; heĺm g heĺme, helme V(helm Har Lut); eĺme g `eĺme KJn Krk; n elme Phl; n, g `elme VNg Vai; pl `elme Rõn, -d VJg Sim, elme Krk Hel Võn
1. ehteasi a. helmes mul one `elmiega `ommeldu `pärgä VNg; `ennemast õlivad `mütsid. `elmidega õlid `tehtud. `elmed õlid `neskesed pisikesed; `elmed õlid kivised Lüg; vahel oli viis kuus lükki `elmi `kaulas Vai; rahadega elmed (helmekeed) `ollid, ristiga rublad `ollid `elmde vahel Muh; eĺmed on laasist, `kaessama kańdilised - - teised eĺmed oĺlid ümäriksed, `jusku paalukud, sääntsed suured; `eĺmed lükitse paalasse ja `pantse `kaala Saa; aŕjuklased vedid. kaśt õli täis `eĺmi; [kleit] ilosass elmedegä ärä testod rinna edess; `kruulised elmed õlid piänikesed sinised elmed nagu kruu vińdid piäl; `virde `karva elmed õlid `pruumjad; ühed õlid vahakad nagu kullatet elmed; elmed `pantse `lükmite `piäle; `muslane paab `juuksed `eĺmi täis nagu eliseb Kod; puutäi on täis nigu eĺm Pil; [Tarvastu tanul] roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna `pääle `aetud; [Tarvastu tanul] ümärik võre `oĺli, si̬i̬ `oĺli `eĺmaga `ümmer `ki̬i̬ru ärä `aetud Vil; õbe ki̬i̬d́ jämme ki̬i̬d́ ollu kige all, siss peenik ki̬i̬d́. elme ollu lõigu ja jõhviku Krk; ku tingu elun olliva, siss na `paistseva läbi nigu eĺme; ilusa suure sinitse siĺmä `õkva nigu eĺme Nõo; [palavikuhaigest] Ta‿m verrev ja tulinõ nigu üt́s heĺm Urv; tet́ti helme `rihmo; truubi umma˽nii kuumaʔ ku üt́s heĺm Plv; helmeʔ oĺliva hõõrigu nigu kanamuna `mu̬u̬du, kärnädseʔ, `tsoplikadsõʔ Se; `heĺmi lugõma (roosikrantsiga palvetama) Lut b. pl helmekee ema pani, ku [tütrele] `ammas suhu tuli, `elmed `kaula Lüg; `elmed on midä `kaulas `pieti. nüid `onvad `pärlid Vai; elmed `ollid korra peal `kaelas, `olli kaks `korda ja kolm `korda ja änamgid; `sitke kannab `siidi, `eldel põle mitte `elmigid `kaelas Muh; Si̬i̬ jusku emmissel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; sie inime oli kohe kole kel `eĺmi ei old, igal ühel pidid `elmed olema; tütarlapsele pidi sie `elmed `ostma kes `leidis esimese `amba VJg; ku `surnul `eĺme `kaala ei pane, siis [heidab] uisk ümmer kaala Krk; pihlike `marjust küll teime `elmi `kaala; sitt kannap `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan Nõo; `täämbä eĺmin, ommõń mullan Krl; nu̬u̬ (kaasitajad) `oĺli ärä ihitedü, `siidega ja `heĺmiga Har; kõrd `helme, riśtiʔ kõ̭iḱ `vaihhõl [kaelas] Se
2. mullike, vahukirme (vedeliku raputamisel või kallamisel) viina pääl on `elmed. `üöldi sie on kiuht Lüg; `vaata elmed viina pial Trm
1. ehteasi a. helmes mul one `elmiega `ommeldu `pärgä VNg; `ennemast õlivad `mütsid. `elmidega õlid `tehtud. `elmed õlid `neskesed pisikesed; `elmed õlid kivised Lüg; vahel oli viis kuus lükki `elmi `kaulas Vai; rahadega elmed (helmekeed) `ollid, ristiga rublad `ollid `elmde vahel Muh; eĺmed on laasist, `kaessama kańdilised - - teised eĺmed oĺlid ümäriksed, `jusku paalukud, sääntsed suured; `eĺmed lükitse paalasse ja `pantse `kaala Saa; aŕjuklased vedid. kaśt õli täis `eĺmi; [kleit] ilosass elmedegä ärä testod rinna edess; `kruulised elmed õlid piänikesed sinised elmed nagu kruu vińdid piäl; `virde `karva elmed õlid `pruumjad; ühed õlid vahakad nagu kullatet elmed; elmed `pantse `lükmite `piäle; `muslane paab `juuksed `eĺmi täis nagu eliseb Kod; puutäi on täis nigu eĺm Pil; [Tarvastu tanul] roosad, punased sinised eĺmed oĺlid kikk sinna `pääle `aetud; [Tarvastu tanul] ümärik võre `oĺli, si̬i̬ `oĺli `eĺmaga `ümmer `ki̬i̬ru ärä `aetud Vil; õbe ki̬i̬d́ jämme ki̬i̬d́ ollu kige all, siss peenik ki̬i̬d́. elme ollu lõigu ja jõhviku Krk; ku tingu elun olliva, siss na `paistseva läbi nigu eĺme; ilusa suure sinitse siĺmä `õkva nigu eĺme Nõo; [palavikuhaigest] Ta‿m verrev ja tulinõ nigu üt́s heĺm Urv; tet́ti helme `rihmo; truubi umma˽nii kuumaʔ ku üt́s heĺm Plv; helmeʔ oĺliva hõõrigu nigu kanamuna `mu̬u̬du, kärnädseʔ, `tsoplikadsõʔ Se; `heĺmi lugõma (roosikrantsiga palvetama) Lut b. pl helmekee ema pani, ku [tütrele] `ammas suhu tuli, `elmed `kaula Lüg; `elmed on midä `kaulas `pieti. nüid `onvad `pärlid Vai; elmed `ollid korra peal `kaelas, `olli kaks `korda ja kolm `korda ja änamgid; `sitke kannab `siidi, `eldel põle mitte `elmigid `kaelas Muh; Si̬i̬ jusku emmissel `eĺmed `kaelas (sobimatust asjast) Hää; sie inime oli kohe kole kel `eĺmi ei old, igal ühel pidid `elmed olema; tütarlapsele pidi sie `elmed `ostma kes `leidis esimese `amba VJg; ku `surnul `eĺme `kaala ei pane, siis [heidab] uisk ümmer kaala Krk; pihlike `marjust küll teime `elmi `kaala; sitt kannap `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan Nõo; `täämbä eĺmin, ommõń mullan Krl; nu̬u̬ (kaasitajad) `oĺli ärä ihitedü, `siidega ja `heĺmiga Har; kõrd `helme, riśtiʔ kõ̭iḱ `vaihhõl [kaelas] Se
2. mullike, vahukirme (vedeliku raputamisel või kallamisel) viina pääl on `elmed. `üöldi sie on kiuht Lüg; `vaata elmed viina pial Trm
elu|aeg (mõlemad osised võivad muutuda)
1. kogu elu kestus – üld niisugused siis on ka nee eluajad `olled Kuu; minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle; oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi Lüg; eluajaks jähi vigaseks Jäm; Ooh, mis sa muretsed, elu aeg ees puhas alles Pöi; nee (pätid, sussid) pidavad eluaa `vastu Muh; Eluaeg pikk peksmata jεε kedagid (igaüht võib tabada õnnetus); eluks ajaks `viida sind Siberi sunni`tööle Emm; nave·kk, see tähendab siis `aastasaeass või elusse aeass Mih; raand oli poole minu eluaeani küll Tõs; mu nöör läks nii pikaks nagu `mustlase eluaeg Ris; ei eloaal põld muud `kualusi mutku puust margabu oli Juu; mina ei jõua teda (võlga) elul aal `maksta JJn; selle elu aa‿ses (olen] kõiksugu `raskusi näind Kad; egä minä eloaeg tõese sulane aka õlema; sedä saen minä õma eloaja tü̬ü̬ss Kod; pulma aeast `tehti nõnna paĺlu käte rät́ta, et neist sai `talle `tervest elu aeast kohe Lai; eluss aass olli är võten `ambavalu, posijese; aga tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; tu̬u̬ lellänaesega me kiiselsime kõ̭ik elu aig Nõo; ma ei olõ uman elu aon `kuuldanu et `kiäki om kedägi vällä `vannu (needa) saanuʔ; pandass inemine eluaoss suńnitühü Har; egal ütel oĺl uma eloao siseh tarõ ka tettü Räp
2. (adverbiaalselt) a. vanasti elu`aegas `olla kapi rennil all olnd Mus; Järve mets, madalam maa, vöis eluaja järi `olla Vll; sial (Asva linnamäel) oli eland vanad `eestlased eluaa Pöi; ei tea, mis `aśsa see on elu aeg `tehtud, millest see [põllu] nimi on tuln Ris; ega eloaeg `lampisi põld, ike piirud põlesid Juu; siin oli ju eluaeg koolimaja - - nüid põle muud kui ase Pee b. alati; ikka meil `kutsuti eluajas kohi ~ kohi `ärga VNg; sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast Vai; Törva pöletamene see on ikka eluaja meiste töö olnd Krj; eloaja inimestel püssid olnd Mar; Apu`kapsasupp oo mool eluaeg vastumeelt oln Han; mul käisid eluaa nied lehed JJn; mäńnid eloaeg piänikesed kos mädä mua Kod c. kunagi; (eitavas lauses) iialgi mina ise ei õle eloajaski `tantsind; minu uss ei õle elo aig `ammustand Lüg; elu `aega äi ole kεind seda teed Pha; [kahe kuu vaheajal lüpsma tulnud lehma vasikas] ei akata `lüpsma. see `tullegi eloajas lehmaks Mar; mina põle `napra eluaeg tein aga ma näin olen ikka; leiva aśti. ehk eluaeg veel saab selle sees `leiba tegema Ris; ta oli Suomest elul aal `nuores põlves tuld, üks `suomlane oli ise Jür; mina põle maŕja `koŕjaja eluaeg olnud Pal; ei saand elu aa sees tegema KJn; keśvä nime ei ole [siin] old elul aal – ikki odrad Vil; mea ei oole eluaig ääp kirjuten Krk
1. kogu elu kestus – üld niisugused siis on ka nee eluajad `olled Kuu; minul `kõrra õli ka elo ajas uur, aga nüüd ei õle; oma eloajal õlen kõik nägemised nähnd, küll üvi `päivi küll pahu `päivi Lüg; eluajaks jähi vigaseks Jäm; Ooh, mis sa muretsed, elu aeg ees puhas alles Pöi; nee (pätid, sussid) pidavad eluaa `vastu Muh; Eluaeg pikk peksmata jεε kedagid (igaüht võib tabada õnnetus); eluks ajaks `viida sind Siberi sunni`tööle Emm; nave·kk, see tähendab siis `aastasaeass või elusse aeass Mih; raand oli poole minu eluaeani küll Tõs; mu nöör läks nii pikaks nagu `mustlase eluaeg Ris; ei eloaal põld muud `kualusi mutku puust margabu oli Juu; mina ei jõua teda (võlga) elul aal `maksta JJn; selle elu aa‿ses (olen] kõiksugu `raskusi näind Kad; egä minä eloaeg tõese sulane aka õlema; sedä saen minä õma eloaja tü̬ü̬ss Kod; pulma aeast `tehti nõnna paĺlu käte rät́ta, et neist sai `talle `tervest elu aeast kohe Lai; eluss aass olli är võten `ambavalu, posijese; aga tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; tu̬u̬ lellänaesega me kiiselsime kõ̭ik elu aig Nõo; ma ei olõ uman elu aon `kuuldanu et `kiäki om kedägi vällä `vannu (needa) saanuʔ; pandass inemine eluaoss suńnitühü Har; egal ütel oĺl uma eloao siseh tarõ ka tettü Räp
2. (adverbiaalselt) a. vanasti elu`aegas `olla kapi rennil all olnd Mus; Järve mets, madalam maa, vöis eluaja järi `olla Vll; sial (Asva linnamäel) oli eland vanad `eestlased eluaa Pöi; ei tea, mis `aśsa see on elu aeg `tehtud, millest see [põllu] nimi on tuln Ris; ega eloaeg `lampisi põld, ike piirud põlesid Juu; siin oli ju eluaeg koolimaja - - nüid põle muud kui ase Pee b. alati; ikka meil `kutsuti eluajas kohi ~ kohi `ärga VNg; sedä on meil elo`aiga `räägitu ja kohe nii `kintlast Vai; Törva pöletamene see on ikka eluaja meiste töö olnd Krj; eloaja inimestel püssid olnd Mar; Apu`kapsasupp oo mool eluaeg vastumeelt oln Han; mul käisid eluaa nied lehed JJn; mäńnid eloaeg piänikesed kos mädä mua Kod c. kunagi; (eitavas lauses) iialgi mina ise ei õle eloajaski `tantsind; minu uss ei õle elo aig `ammustand Lüg; elu `aega äi ole kεind seda teed Pha; [kahe kuu vaheajal lüpsma tulnud lehma vasikas] ei akata `lüpsma. see `tullegi eloajas lehmaks Mar; mina põle `napra eluaeg tein aga ma näin olen ikka; leiva aśti. ehk eluaeg veel saab selle sees `leiba tegema Ris; ta oli Suomest elul aal `nuores põlves tuld, üks `suomlane oli ise Jür; mina põle maŕja `koŕjaja eluaeg olnud Pal; ei saand elu aa sees tegema KJn; keśvä nime ei ole [siin] old elul aal – ikki odrad Vil; mea ei oole eluaig ääp kirjuten Krk
ema ema R eP(ε- Khk Mih) TMr MMgT Lei; emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ, M T; jema Aud Lei, -ä Kra; imä Võn V; äma- Mih
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
herilane erila|ne Kuu IisR spor Sa Lä PäPõ, K spor I, TMr, -ai|ne Rak IisK Trm Pal, -ä|ne Kuu LNg Khn Juu Kod(-äe|ne, -ää|ne) KJn Vil Hel T Krl, g -se
1. herilane Erilased tegid oma rakkud lakka sarikate `külge IisR; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; erilased o suured jämed ja `valged; erilase pesa kõrvetatse ää [ravimiks] kui obu `pohklaadis oo Muh; erilased teevad pesa aga mett ei tee Tor; mesilane, erilane - - tuo sa metta uava `võida (roosisõnad) Koe; erilased on ühed tigedad linnud VMr; erilane `torkab õige valusaste Kad; erilääne `naalab; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd. `keskelt piänikesed Kod; eriläne ~ `vaablane van Ran Vrd erelane, eriline1, õrelane, õrilane, örelaine, örilane, öriline, örölane, üriläne
2. (sootaim) ?tarn erilast `jälle luom ei süö. ladvas kasvab kollane pia: nigu erilane Sim; kollase lehega erilane ulgas, aab nisukse varre - - kaks tükki säl varre ots, need on ta õied või Plt
1. herilane Erilased tegid oma rakkud lakka sarikate `külge IisR; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; erilased o suured jämed ja `valged; erilase pesa kõrvetatse ää [ravimiks] kui obu `pohklaadis oo Muh; erilased teevad pesa aga mett ei tee Tor; mesilane, erilane - - tuo sa metta uava `võida (roosisõnad) Koe; erilased on ühed tigedad linnud VMr; erilane `torkab õige valusaste Kad; erilääne `naalab; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd. `keskelt piänikesed Kod; eriläne ~ `vaablane van Ran Vrd erelane, eriline1, õrelane, õrilane, örelaine, örilane, öriline, örölane, üriläne
2. (sootaim) ?tarn erilast `jälle luom ei süö. ladvas kasvab kollane pia: nigu erilane Sim; kollase lehega erilane ulgas, aab nisukse varre - - kaks tükki säl varre ots, need on ta õied või Plt
koorma|võrk `ku̬u̬rma ~ eenä võrk. piänikesed eenäd, siis tõmmati võrk `ümber, ei pudenud `einä maha Kod
laasima `laasima, (ma) laasi(n) Muh(-oa-) Rei Mär Vig Vän Tor Saa Jür Tür Pai(-ua-) Sim Trm Ksi Lai Plt(-ua-) SJn Puh Võn, `laasin Kuu Jõh IisR; `laaś|ma Kod/-oa-, -ua-/ KJn Kõp Vil Trv T(-s-) V(-mõ Krl), -me Pst Hls Krk, (ma) laasi(n); `luäsma Khn; tud-part `laastud Mar
1. a. tüvelt oksi eemaldama ma akka puid `laasima Muh; Maha vöödut puud peab ää `laasima Rei; Enä kui rambast puu ää luäsn Khn; puu raiutase maha ja oksad laasitase küĺlest ära Tor; sai puu maha `lastud, sai tema `jälle pika`piale ära luasitud Pai; kuevad õksad vaja küĺjess ära `loasi, piänikesed lü̬ü̬d `kervega, tugevad `lõikad `saega Kod; mede poiss lõi `kirvege `laaśmise man jala `sissi Pst; alt om puu ärä laasit, oksa ärä laasit Krk; `puiel laasitass ossa ärä, siss ta ei kasva nii araline Puh; laasip [kadakal] ossa ärä, siss jääb nigu vaŕs, ja tutt jääb `otsa, siss tollega udistap nõe maha Nõo; ega puud ladvast ei laasita, tüvest iks inne (noorem tütar ei või enne vanemat mehele minna) Võn; vaia ossa mant maha `laasiʔ; [tal] om uma nurmõ veerest tu nu̬u̬ŕ mõts alt vällä laasit Har; `laaśvaʔ kuusõ `ossõ alaʔ Plv; laasitass alt arʔ, puhastõdass alt Se || kapsalehti eemaldama `kaapsid laasitase Tor; `kapsa lehed tulevad küĺjess ärä `loasi Kod; ega siss kapstass ei˽kasu ku lihe vällä laasit Har b. ku einämaad mätästest ja `kandest `puhtess tetäss, sõss laasits einämaad Krk || pühkima – Kuu
2. lehti või oksi langeda laskma lina o juba `laasind, laasib libled alt ärä Vig; [lina] akkas `lehte alt ää `laasima, akkas kollaseks ju minema Pai; linad akavad `luaśma; lina luasib ennäss ärä Kod; lina `laasis alt, laasib selle lehe maha SJn; lina om ärä `laasin, võip `kakme akade; puu esi oksa ärä `laasin Krk; mõts om ärä laaśnu, ku lihe maha lättäväʔ Har Vrd laasuma
Vrd klaasima2, laaksima
3. kanga lõimelõnga otsi ära lõikama luasin ärä õtsad küĺjess, kangas tahab ärä `luasi Kod; laasi otsa `kanga päält ärä Krk
4. laastama sõda laaś Vas
5. sõnu loopima ei pühitse enese üle, luasib sõnad `välja Kod
1. a. tüvelt oksi eemaldama ma akka puid `laasima Muh; Maha vöödut puud peab ää `laasima Rei; Enä kui rambast puu ää luäsn Khn; puu raiutase maha ja oksad laasitase küĺlest ära Tor; sai puu maha `lastud, sai tema `jälle pika`piale ära luasitud Pai; kuevad õksad vaja küĺjess ära `loasi, piänikesed lü̬ü̬d `kervega, tugevad `lõikad `saega Kod; mede poiss lõi `kirvege `laaśmise man jala `sissi Pst; alt om puu ärä laasit, oksa ärä laasit Krk; `puiel laasitass ossa ärä, siss ta ei kasva nii araline Puh; laasip [kadakal] ossa ärä, siss jääb nigu vaŕs, ja tutt jääb `otsa, siss tollega udistap nõe maha Nõo; ega puud ladvast ei laasita, tüvest iks inne (noorem tütar ei või enne vanemat mehele minna) Võn; vaia ossa mant maha `laasiʔ; [tal] om uma nurmõ veerest tu nu̬u̬ŕ mõts alt vällä laasit Har; `laaśvaʔ kuusõ `ossõ alaʔ Plv; laasitass alt arʔ, puhastõdass alt Se || kapsalehti eemaldama `kaapsid laasitase Tor; `kapsa lehed tulevad küĺjess ärä `loasi Kod; ega siss kapstass ei˽kasu ku lihe vällä laasit Har b. ku einämaad mätästest ja `kandest `puhtess tetäss, sõss laasits einämaad Krk || pühkima – Kuu
2. lehti või oksi langeda laskma lina o juba `laasind, laasib libled alt ärä Vig; [lina] akkas `lehte alt ää `laasima, akkas kollaseks ju minema Pai; linad akavad `luaśma; lina luasib ennäss ärä Kod; lina `laasis alt, laasib selle lehe maha SJn; lina om ärä `laasin, võip `kakme akade; puu esi oksa ärä `laasin Krk; mõts om ärä laaśnu, ku lihe maha lättäväʔ Har Vrd laasuma
Vrd klaasima2, laaksima
3. kanga lõimelõnga otsi ära lõikama luasin ärä õtsad küĺjess, kangas tahab ärä `luasi Kod; laasi otsa `kanga päält ärä Krk
4. laastama sõda laaś Vas
5. sõnu loopima ei pühitse enese üle, luasib sõnad `välja Kod
linnu|tee Linnutee kui oli `linnutiess niisugusi `palju `musti `kohti, et siis oli vähä lund ja. aga kui oli ühetükküne `linnutie, kaik hele ja, siis oli `terve `talve igä lumi maass Kuu; `pieni `tähti pali, `niiske (niisugune) `linnu tie, juga `taivas Lüg; linnu tee oli koa vanadel inimestel uuritud Kse; kui linnu tee tähäd `selged oo, sis tuleb sügav talve Aud; linnuteed `mööda lähavad linnud `öösi, et ära ei `eksi. linnutee teine ots oleva põhjas ja teine `lõunas Saa; linnu tie, tema järel räägitaks ikka lund, kas tuleb kevade `poole või sügise `poole Ris; mustemad täpid linnu teest ära lugeda, nii pailu sula `ilmu on Kos; linnuti̬i̬d one `valged piänikesed tähe ti̬i̬d `taevan, sedä `mü̬ü̬dä linnud `lendäväd; tähed ridamiisi ja `valged pilveiväkesed `täste vahel, sügise ku pimedäd ü̬ü̬d, siis näiusse, `ütleväd linnu ti̬i̬ Kod; ku om linnuti̬i̬ ütetaoline, siis om üteline tali. ku om tõine ots või kesspaik ahtep, siis tuleb õhep lumi Krk; linnuti̬i̬ lääb kohe `püsti üle `taeva Hel Vrd lindetee, lind|rada, lindu|rada, linnu|rada
mänd1 mäńd g mäńni KPõ IPõ, männi SaLä Pöi; mänd g männi Krj Hi Var Vän, männa Khk SaId Käi Phl L Ris Pai Trm Plt SJn Kõp, männä Rid Mar Vig Tõs Khn Saa KJn Vil Trv, männe Mär Ris Jür HJn, `männi Lüg, `männa Hlj IisR, `männü Kuu; `mändi g `männi VNg Vai(n `mändü); mäńn g mäńni Trm Kod Ksi; männ Pst, g männä Hls Krk; g mäńni Äks, männi Kär Kaa Pöi, männa Kei Amb Ann Tür, p `mändi Muh
1. okaspuu (Pinus); männipuit `männü najal oli `retli, sield kui taheti `mändü (männi otsa) `mennä Kuu; mene siit vähe `metsa, siin on `mändisi küll Lüg; `Männa kasudest tied `juodi köha `vasta IisR; [püssist] lasin‿s `mändü `langes - - no `pienikäne puu ka ikke Vai; `kuusel [on] ogad, männil pinnad Jäm; Majad said meil öleni männist `tehtud Kaa; muist‿o männad, muist‿o kuused Krj; sellel männal ni tihe süi Jaa; Seda oli aru `arva, kus mäńd maja `juures kasus, mäńd oli irmus visa puu kasuma akkama; Meitel kuused äi kasund, siis tegime männast jõulupuu Pöi; ma tõi `mändi koa Ellamaa männikust Muh; ainuld männad ja kuused on lülised Phl; tetr estob `mändis Rid; männäd oo kõik ühösugused; `mändest ehitässe majasid, `kuuski oo vähä Mar; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; männed kasuvad liivase maa peal ikke `rohkem Mär; kuused ja männäd, need öeltässe va malts puud Vig; [soos] männa käśsakad pial, pisi tilluksed äda männad Kse; `seoksed jämedamad männad juba, seokst vaegu tükid `väĺla aan - - sealt sai siis võtta [vaiku] Tõs; Muńn (käbi) sadi männä otsast `tolksti pähä Khn; mitu `mända te täna maha `võt́site; kirstud `tehti enamast männast Vän; sehuke kähär mänd, kasvab laiale Tor; männäl on paks ku̬u̬r nigu koŕp Saa; kitsed `kuorivad männed ää; tõi `mändesi pajaaluse puudeks Ris; põhi on tal (kehikul) männest, kere on `tuorest kase puust Jür; mõni mäńd on `kangesti paksu korbaga HJn; nied olid nied `kuivand käbid - - mis mäńnist olid maha `langenud KuuK; pierud ikka [lõigati] `mäńdidest, kuused on okselised Amb; poiss lõi nua mäńnisse JMd; `mäńda ja `kaśka, `kõiki kasvab Ann; mäńnist `suagisime kohe lauad VMr; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; mäńd on ia paĺgi puu IisK; `vańnisid mäńnist tehasse koa - - kes `valge mäńd on, punasest mäńnist ei teha, lähäb mustast pärast Trm; mäńnid eloaeg piänikesed, kos mädä mua Kod; sial `mäńda ka oli, aga `veiksed Lai; mänd on aĺlas, suvel ja talvel KJn; Tuul on `metses paelu `mändu maha murnd SJn; männäd tundass okastest ärä, temäl on üksikud pinnud Vil; männ kasvab kuiva liivä pääl Krk; saksamaa mänd lehis saksama mäńd, sedised pitkemad pinnad, `kangest `pehmed Jäm; `parkis kasub lärtspuu, öeldasse koa saksamaa mänd Mih; mõni `ütleb lehised, mõni saksamaa männad Tür || osi söödav ein ta‿i ole - - mänd kasvab sees, loomad `põlgavad, aralene rohi Var
2. männiriisikas – VNg
orava|mari (mingi taim) oraba marjad oo pisiksed punased Mar; õrava marjad `niskesed apukad ja õige piänikesed - - laiad lehed terävä õtsaga Kod
pelusk pelusk Vil Hel Nõo/-ee-/ Kam, peluśk Rõu Räp/g -e/ Se, peluśs Kod, pilusk Hlj Jõh IisR Emm Lai Ran, `piilusk, `pillusk Lüg, g -i; n, g peluski Mär/-ś-/ Lih Vig Ris JJn Kad Ote Kan, peluska Sim Räp/-ee-/, piluski VNg Vig(-ll-), piiluski Khk VMr; pl peluskid Jäm Khk/-ee-/, piiluskid Kaa, pilluskid Rei, peluśkaʔ, piloskiʔ Se hall hernes, söödahernes `pilluskid on `niiskese `pruuni, punase kukkega vai `õiega `erned Lüg; piluskid - - nied õlid `kaeral `ulgas, et siis sai paremb jahu Jõh; peluskid [on] pitkemad, suuremad kut vikid Jäm; piiluskid üsna mühisevad kasuda uue maa‿pel Khk; Kaerad kasvast piluskid nii täis, et lämmadast nee εε Emm; kaera ja peluśki segadis Mär; peluskisid meil põle maas, teeb maa kibedas Lih; peluski on `vihkjas, `ernest peenemad, aga vikist tublisti suuremad JJn; sial sai `kõikisi külvata, vikki ja mesikut ja piiluskit VMr; peluśsid on eläjä `ermed, mussad ja piänikesed, inimesed eväd sü̬ü̬ `peluśsa Kod; tämmu on peluskid segäviĺlä si̬i̬s õege `äśti kasunud Vil; karja jaoss tet́ti peluskit Kam; peluśket külvetäss viki asõmõl Räp; piloskiʔ ommaʔ kaŕalõ `veiga hüäʔ `sü̬ü̬täʔ Se
pilk3 pilk g pilgu Kad VJg Kod/-o/, `pilgu R(n `pilku VNg Vai) lõik, tükk `leigati liha `pilgud sise - - klimpsubile Kuu; paberi `pilkusid põrand täis Hlj; `kaaliga `pilgud ja `karduli `pilgud one üväd `süiä; `tehti kive `otsa tuli, kui ühe`korra oli lüönd sene tule kohe `laiali ja kivi ka kohe `pilkus VNg; `lõika `kirbits `pilkudest, eks saa `piimaga üvä supp küll Lüg; voda ne `kartuli `pilgud, pane `pannule Vai; `lõika piänikesed [kartuli] pilgod, suab õige suppi `ki̬i̬tä Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|