[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

piirama `piirama Rei Tõs/-ämä/ San/-ame/, da-inf piirata hajusalt Sa, Mar Mär Vig Kse Tor Hää Ris Juu(-ämä, -ätä) Amb JMd Koe Kad VJg hajusalt TaPõ, Plt KJn/-ämä, -ätä/ Trv TLä, `piirada RId; `piirma Pha Hls/-me/, da-inf piirda Khk Khn, piirdaʔ Har Rõu, (ta) piirab Muh; `piirdä|mä, da-inf -dä Kuu; tud-kesks piirat Krk, piirätöʔ Räp; pr (ta) põird Lei

1. midagi või millegagi ümbritsema taet akkas maad ajaga `piirama Khk; kivi `ümber oli kõik ilusti piiratud, liivaga `tehtud Koe; Õmedu `rahval on käänisvõrgud, kellega `piiravad Trm; ku si̬i̬ suur paduvihm olli, Polli olli ninda ärä piirat, et es saa `sissi egä `vällä Krk; `sirklit om vaia alasi anuma perä `piirdmise jaoss (ümmarguse joone tõmbamisest) Har; Saarõkülä oĺl kõ̭iḱ `ümbre mõtsa ja `su̬u̬ga˽kõ̭iḱ piirätöʔ Räp

2. tiirutades liikuma, (ümber) tiirlema Mis sest `poisist `piirada, ega sina teda omale ikke ei saa IisR; kotkas akkas `piirma, oomigust saadik vötab piirda metsa kuhas Khk; Suured kullid `jälle, päeva läbi `piiravad ölal Pöi; (mesilased) silma `ümber ühna `piirsid Muh

3. mingi eesmärgiga luurama, jälitama või passima `piira tõist, kui `tõine tahab `menna kuhugile Jõh; piirab aga `peale `rinki, tahab salaja `vargama `menna Muh; vares `piirab seal ümmer niikaua, kui võtab kanapoja `kinni Mär; kuĺl `piiräb kanu, `piiräb, `piiräb ja `tõmmab kana `lõuge vahele Tõs

4. tõkestama, tagasi hoidma, vähendama (hrl nõidumisega seoses) `maaĺjad piiradaste kuld ning öbe sörmusega Jäm; Vana - - oli meite külas sehike tark, kes söhuksid lagujaid aigusi piiramisega aris Kaa; öbe rahaga `piiras, siis kadus ära, pole neid `söötreisi oln ka Vll; ma `piirsi kolme õle `peaga ja söötiir kadus ää Muh; sai `jälle `anda püssi`rohtu, männi `piirgudega piirata Kad; `piirab uśsi ka `kińni Äks; piima `puudust meil ei old, isa `tahtis piima `söökisi, `meile ka ei piiratud `piima Plt; mul om suu pääle sammasspoolõ ajanu, ma˽lasõ muidõ imäl piirdaʔ Har

5. lõikama, kärpima, pügama taht `lassa `hiuksi - - vähä `piirdädä Kuu; `einä tuleb `ninda `kaare `muodi `niita, `ninda‿t tagand `piirab vikkat `ninda sama `kui `iestki; vili on `ühtlane `nindagu `piiratud Lüg; Ma pian oma abet `piirama, sie `varsti jo `põlvist `saadik IisR; `lähmo obose lakka `piirama Vai; vanast naistel piirati `juusid, nüid pole seda `moodi mette Vll; Ta‿b aja [habet] `öhti, sealt `palge äärest piirab muidu `kääridega Pöi; ma piira su pea ää (lõikan su juuksed ära) Muh; `vastlabä piiratakse `juusid Mär; ekk on sedasi `riasse istutatud - - pialt ära piiratud; mõnes mõisas on ilusaid piiratud puid nagu `kuhjasid Amb; `laśsin neli `korda `aastas `juussid piirätä KJn

6. koorima; kooruma, lahti ajama `poiskõsõʔ `piirdi lepä ku̬u̬rt, teḱki piibarit; noʔ nakass jo si̬i̬ṕ `ruuhvõ mant vallalõ `piirdma, noʔ om si̬i̬ṕ vaia `ussõ lüüäʔ ja tüküss rakuʔ; ku˽si̬i̬ṕ om `ruuhvõ mant vallalõ `piirdanu, mi‿sa siss `teie si̬i̬ aig Har

7. sisse piirama ringina ümber asuma; piiramisrõngasse võtma `läksima `metsa `jahti pidama, `piirasima `selle eloka `sisse; `piirati `meie vägi `sisse, igast puolt `anti tuld `selga Lüg; `mändi `untisi sise `piirama Vai; jahe peal `piirad nugise `sisse Tor; `piiravad metsä `sisse ja küt́id lähväd Kod; küt́id `piiräväd looma `jäĺgi `mü̬ü̬dä `sisse KJn; me olem `sissi piirat `võõra väel Krk; na (jänesed) jo sibuva küll i̬i̬st, aga peni `piirava `sisse ja võtava `kinni Nõo; ümber piirama piiramisrõngasse võtma kala saab aru, et ta `ümber piiratud on Pha; me olime `ümmer piiratud Vig; `vaindlase piirassiva me külä `ümbre Puh

Vrd piirima