[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

rääk1 rääk Amb VJg, g räägu Jäm Khk Pöi Muh Rei Phl/-εε-/ Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris/-o/ Plt KJn Kõp Trv Hls Puh Ote, `räägu Hlj Lüg IisR(-äe-), `räägü Kuu; rääḱ Krl Plv Se Lei Lut, g räägi Krk San Har Rõu Vas; n `rääku VNg; `rääkö g `räägö Vai; reak g reagu Juu(-eä-) JMd Koe Trm Lai Plt; riak g riagu Vll Iis; riäk g riägu Khn Kod

1. rukkirääk Kus esimist kõrd `kuuled `rääku, sial on ia saak, `einä vai `viljasaak Lüg; Üks rääk `rääkis ühel puol tuba, `teine `teisel puol, ei nüüd õle enam `kuulda IisR; räägud `loulvad `kangest sääl Torgu tee `ääres `metsas Jäm; ma `leitsi räägu pesa Khk; riagu ial käib `selgesti Vll; Rääk tõmmab ega õhtu rugis Pöi; rääk karjub rääk-rääk Rei; kui rääk laalab, siss persse akkab `üidma larinal Tor; kas sa räägu `kinni oled saanu (narritakse rukist lõigates teistest mahajääjat) Hää; sääl karjuvad mitu `rääku Saa; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; viĺja`aasta pidi ia olema, kui rääk vara `kraaksus Amb; reak on kõige viimane suvelind JMd; rukkis paĺlu `riakusi Iis; riägud kisendäväd `õstate Kod; mis sa karjud nagu reak rukkis Plt; vut́t ja rääk ja püi, kõik on põllulinnud Kõp; rääḱ om ruuń lind, `kõrge jalaksege, ruuni kirjage Krk

2. (võrdlustes märjast olendist) Jäin `vihma kätte, nüüd olen märg nii kui `räägupoeg Hlj; ma õlen märg kõhe kui rääk Lüg; te õleta nõnna märjäd ku riägupojad Kod; nigu rääk olin märg Plt; ku ani vi̬i̬st `vällä tule, om kuju, aga kana om ku rääk Ote; kana `oĺlive nigu räägi likõ San

Vrd rüä|rääk

rääk2 rääk g `räägi luukarits – Kuu