Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
rädima rädima Hlj Jõh IisR Khk Kaa Pha Vll Muh Mar Kad, -mä Kuu Lüg
1. närima,
järama Kuer‿o tuond `metsäst jänekse vist, nägüb rädimä midägi Kuu;
rädis `porgandid Hlj;
`Lehmäd rädiväd `nauri`varsi Lüg;
`Silgud õlid parajas riim`suolas, `tuorelt sai räditud, egas `küpsäst `tehtud Jõh;
Tahaks `kaalika rädida IisR;
sealt [
õunapuust]
te saate `talve rädida küll Muh;
rädisin `sitked liha `süia Kad Vrd krädima 2. riidlema, tülitsema möne inimesel on see kohe loomu sees, et ta pεεb ikka teisega rädima Khk; sii nad rädivad ja `riidlevad Kaa; nee läksid rädima üks `öhta seal Pha; mis te `peale rädite Vll
3. räsima rädind `öunbu tükkis tühaks Khk; Poiss rädis eese uie raamatu pilkus puruks; Rotid oo viljakoti tükkis ää rädind Kaa; kes neid `vahtraid rädin oo Muh; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mõrdo rädima Mar