[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

räiss1 räiss Ote, g räisä Hel, räesä Nõo; räüss g räüsä San V rahe eelä `tuĺli `räissä Nõo; räiss om viĺläle `liiga tennu Ote; pühä jummal, ku tuĺl mullõ `säĺgä ku räüsäge (suure hooga) San; `räüssä pess `vasta `aknid Krl; tu̬u̬ räüss es olõ egahn paigahn, timä lät́s nii joonõ `mu̬u̬du, mõ̭nõh paigahn es tiidäki räüsäst; räüss (maru) oĺl `võtnu˽katusõ, `nõstnu˽`korgõhe ja pannu˽pääle sinnä`samma tagasi Rõu; `räüssä satass, teräʔ omma nigu noorõ `kartuliʔ Plv; suuŕ kohhin, kui piĺv üless tulõ, sääl om küll vaśt räüss siseh Vas; jummaĺ hoia räüsä i̬i̬st Se Vrd räise, räss2