Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
rõhke1 n, g `rõhke Pöi Muh LäEd Tõs Aud PJg Tor Hää Saa Jür Kod SJn Vil M TMr Kam Ote, `röhke Pha Vll, `rõhkõ San Har Se Lei, `rõuhke, `röu- Pöi; rõhe g `rõhke Aud
1. poolküps, toores pole `pehmed, pole kõvad, saavad `röhkeks `üitud (
kartulitest)
Pha;
`röhke tuhlis oo sańt `süüa Vll;
Sihest on ikka [
kaalikad]
püsut `rõhked veel, las keevad pirekse veel;
`tuhlid `rõuhked alles Pöi;
sõi `rõhket lõigest Muh;
ei ole `pehme veel, `rõhke alles Lih;
`Rõhkid `tuhlid ei `sööda Han;
`rõhke, kui ta on vähä `keia saand;
`kartul rõhe alles Aud;
`Tuhked `kartuled võta pu̬u̬l`rõhkelt ära, muidu keevad pudruks Hää;
Kui põle kardulas veel päris tüma, siis `keetes jääb ikka `rõhkeks Jür;
vili om alle `rõhke, ei saa seda vi̬i̬l võtta Pst;
`kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame, muidu terä lääve maha Krk;
vili om `rõhke, ei `kõlba vi̬i̬l kokku `panda Ote;
ku olõ õi `valmi, `rõhkõ ubina või leib Se Vrd rahke1 2. niiske, märg `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; tänavu põle viel `rõhkeid `ilmasi old Jür; räted one vi̬i̬l `rõhked Kod; tuba om `rõhke Hls; kui sula om, siss om `rõhkõ ilm San; `rõhkõ ainaʔ Lei
3. tilgastanud `rõhkõ piim Lei