[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

rõhke1 n, g `rõhke Pöi Muh LäEd Tõs Aud PJg Tor Hää Saa Jür Kod SJn Vil M TMr Kam Ote, `röhke Pha Vll, `rõhkõ San Har Se Lei, `rõuhke, `röu- Pöi; rõhe g `rõhke Aud

1. poolküps, toores pole `pehmed, pole kõvad, saavad `röhkeks `üitud (kartulitest) Pha; `röhke tuhlis oo sańt `süüa Vll; Sihest on ikka [kaalikad] püsut `rõhked veel, las keevad pirekse veel; `tuhlid `rõuhked alles Pöi; sõi `rõhket lõigest Muh; ei ole `pehme veel, `rõhke alles Lih; `Rõhkid `tuhlid ei `sööda Han; `rõhke, kui ta on vähä `keia saand; `kartul rõhe alles Aud; `Tuhked `kartuled võta pu̬u̬l`rõhkelt ära, muidu keevad pudruks Hää; Kui põle kardulas veel päris tüma, siis `keetes jääb ikka `rõhkeks Jür; vili om alle `rõhke, ei saa seda vi̬i̬l võtta Pst; `kaaru pidi `rõhkest peräst ärä `aame, muidu terä lääve maha Krk; vili om `rõhke, ei `kõlba vi̬i̬l kokku `panda Ote; ku olõ õi `valmi, `rõhkõ ubina või leib Se

2. niiske, märg `rõhke ein, ei või veel kokku panna Saa; tänavu põle viel `rõhkeid `ilmasi old Jür; räted one vi̬i̬l `rõhked Kod; tuba om `rõhke Hls; kui sula om, siss om `rõhkõ ilm San; `rõhkõ ainaʔ Lei

3. tilgastanud `rõhkõ piim Lei

Vrd rõhk3