[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kainu|täis kaenlatäis Ta rügas midu kainutäit oksi kuuri ala Khk; kainu täis ees vöi taga Kär; Mis see natuke einu, on ehk kena kainutäis, rohkem pole sii üht Kaa

rängalt rängalt Jäm Lai, rängäld Ran kõvasti, rohkesti Rügas rängalt tööd tiha Jäm; tubli pime oli, rängalt `pilves Lai

rügama rüg|ama Jõe VNg IisR S LNg Kul Kir Kse Han Mih Aud Hää Saa Ris Kei Juu Jür VJg IisK Iis, -ämä Kuu Mar Vig Var Tõs; prüg|ama Hlj VNg Koe Kad Iis, -ämä Kuu

1. tööd rabama, rühmama; vaeva nägema Eks sa saa küll `suure koha pääl rügädä Kuu; isa prügab `pellu, ema, sie prügab `luomidega VNg; Muud siin `tehtud pole, kui `ommikust `õhtani rügatud IisR; mis nad lehmaga rügavad Jäm; rügad ennast `tööga `aigeks Khk; Rügas tööd teha kut obune Kaa; Sai sääl rendi talus ikka rügatud küll Pha; sa vana inime, mis sa sedasi rügad Muh; See on `kange mees tööd rügama Emm; Rügasin `pääle seda tööd teha, nüüd teris tapet ka Rei; mis sa nii paĺlo rügäd - - sured ää ja saa sa paremad `ühti kui see kuus `lauda Mar; mis te siia `maale rügama `jääte Kir; talutöö oo `raske, võtab rügada Kse; läksin jälle `tööle suurte talude pääle, eks ma sial sai rügädä küll Var; rügäsid `ühte `moodi `metsäs ikke Tõs; mis sa ikki rügad pimedas - - aad veel pinnu `perse Saa; inime rügab ja rügab Ris; mõni on kohe nisukene `kangeste prügaja inimene Kad; küll ta rügab tüöd teha nagu vana ruun VJg; piab rügama - - ei saa `jõude `õlla IisK

2. rühkima, trügima, tirima vms said sa kätte, siis pane üks viis-kuus meest ede suure `ülgel, aka aga maa‿pole rügama Khk; Palja peelt annab obusel koormat üle rügada Kaa; Rügas poole Soaremoad ennem läbi, kut ta nee ollandi puud kogu sai Pöi; ta oo üksi ta (toobri) rügades ää toon Muh; va pahur sega, see rügäb kõik `ümmer Vig; seäl maa sees tä rügäb, egä tä paelut maa pial ei `käigi (mutist) Var; rügasime tüki `aega `metses, ei saan `ühte `poolgatki Aud

3. mürama, hullama rügavad, koerust tegad Jäm; Poisid akkasid muidu rügama Pöi; lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε Käi; ära rüga sedasi, tüdruk, sa saad `aiged Rei; äi teeks muud kui rügaks Phl; mis te rügäte, `jätke järele Var || nihelema istu vagusi, mis sa rügad Khk