Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
rabatus rabatus g -e Saa; rabatu|ss Trv Krk, g -se Har
1. mingi haigus või äkiline haigushoog, rabandus kui ma `väike oĺlin, siss oĺli seda rabatust paĺlu, ikki kellel oĺli jalg või käsi rabatud; rabatus on seante `aigus, `tõmmab końdid puha `kanges Saa; rabatuss tulõ `ti̬i̬dmäldä Har
2. teat kudumisviga rabatuss tule sellest `sõkmisest, sa piat nõnda `käändme, et sa ei jätä rabatust Trv