[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

rahk2 rahk Vll Pöi Vig Han Kad VJg, g raha PJg Saa Iis Trm Kod Lai Plt Pst Hls Krk, `rahka Kuu Hlj Lüg Jõh; n, g `rahka VNg Vai

1. rähk, kiviklibu; rähane pinnas siis `mendi `rahka vedama, kui `sillu `kupjas tuli ja toi sana VNg; `Sõtke jõgi oleks läind `otselt mere, aga meri oli ajand `kõrge kivekari vai `rahka ette Vai; Seal on rahk all - - sellepärast vili äi kasu, kõva kut parand Pöi; ikked õt́sivad [kudemiseks] `niskess `kohta, mes tasane rahk (kiviklibust põhja) Kod; rahk, kas seal ka midagi kasvab Plt; vanast põletive musta (huumuse) päält ärä, jäi rahk ala Hls; kare maa, tal om `pehmepet maad pääl ja rahk om sääl all; ku `mulda `pääle kasvadets ja sõnnikut pannass, siss rahk kand `viĺlä küll Krk

2. sõmer `Kraabi se `suola rahk `enne ärä, ku `tuhlid `pääle `leigud `pannile Kuu; Igavene jäme rahk, `sellega oli ia `suolada liha (jämedast soolast) Jõh; lipet tuleb ikki seĺgutada, mud́u jääb tuha rahk rõõvastele `pääle kui pesed; kui seebiperast `seepi keedeti, siss jäi kuusevaigu rahk `sinna paa `põhja Saa; `tuobri `põhja jääb lubja rahk Iis