ramb1 ramb Phl Krk, g ramma Kuu/`r-/ Muh Emm JõeK ViK Iis Trm Trv; `ramba g `ramma VNg; ramm Hlj, g ramma Vll Mär hajusalt Pä, Jür JMd Koe Trm Kod Ksi Lai Plt KJn SJn Hls Hel T V, rammi Kse
1. rammetu, jõuetu, nõrk jalad on rammad Vll; see oo ramma kehaga, nii ramb et Muh; ma ole nii ramb Phl; täna tuleb `vihma, mu końdid nii rammad Jür; minu keha on `kangesti ramb, kui sie sadu tuleb Kad; ramm kihä om `täämbäʔ, iho om ramm; `vihma tulõ, ramm (roidumus) tüküss pääle Se
2. tiine; hrv rase ramm mära Hlj; va ramm obusega `võigi selle libedaga`väĺla `minna, nüridad rauad all koa veel Mär; `ostsi ühe rammi `veise Kse; lehm oli ramm, akkas vasikast `tooma Tõs; naene oo juba `jälle ramm, rammas jäend PJg; `ramme obusid ei tohi mete ajada ruttu Tor; mu mära jäi rammaks, ku ta täku juures `oĺli Saa; kiriku juures oli mitu `ramma mära JMd; ramma obusega ei tohi `sõita VJg; ei taha oma `rambu sigu `anda Sim; Mära on ramm, ära üleliia suurt koormat piale pane Trm; vana ramm lehm, ku ärä `poegneb, siis akab isegi `käima Kod; lehm on puĺli juures ära käind - - on rammass `aetud Ksi; lehm `ot́sis `seĺtsi, jäi rammast Lai; Si̬i̬ va ramb obene Trv; Ei tää, mis uhkust si̬i̬ - - taga aab, et ramma märäg mü̬ü̬dä külä ümmer kihuteb Hls; meil om kiḱk lehmä ramma, `üitski ei ole aher Hel; ei tohe `ramma lehmäle lüvvä Puh; mitu oonast `aava lammast taka, aga üte `oinaga saab iks rammass; ramma naase nakana rõõgitsema, mõnel tulna imu varastada, mõnel tulna mõne söögi pääle imu Nõo; üt́s tüdruk `oĺli, me `tiädsime, et ta‿m ramm TMr; tu̬u̬ uśs `saie ramm olema, ta `oĺle `väega jämme kihäst ja suuŕ nigu rehepaŕs Võn; kui ta ramm oĺl, siss sei `äste Kam; ramma obesega ei või tü̬ü̬d tetä Ote; Ramm emmiss `pańti iks erälde `sulgu, muidu tõse t́sia t́songiva kõttu Rõn; lehm om rammass jäänüʔ, meil om mitu `ramma `lehmä Kan; mul vana ramm märä, ma‿i saa `tiägä kohegi minnä; ta‿m joʔ rammast jäänüʔ, ramm immiss Plv