[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

rammus1 rammus Hls, g -a SaLä Vll Pöi Muh Rei Phl L(-os Mar) Ris Juu Kos Jür Jä VMr Kad Sim Kod Pal Äks Ksi Lai VlPõ; rammu|ss Krl, g -sa Trv T Plv Vas Räp; ramus g -a R(-os Vai) Kär Tõs Aud Hää Saa VMr VJg Iis Trm Ksi Plt SJn; ramu|ss g -sa Rõu; n, g `ramsa San Har Rõu Räp Se Lut

1. heas toitumuses, priske siin oli meriein, `luomad `läksitte `ästi ramusaks, kevadi kodus olid `kohnad väga Jõe; `lopsakas luom, ilus ramus ja suur Lüg; `Kaśsi `süödad ramusast, sie `viitsi `ennast `liigutatta IisR; Küll sa oled rammusaks läind Jäm; see on nii rammus ani Khk; esimine piim vassigale, siis peab vassik ramus `seisma Kär; ta oli kena rammus mees, nüid on lahjemaks jäänd Vll; kui ma oleks `rohkem söön, siis ma oleks rammusam koa olavad Muh; ilusad suured rammusad kalad olid Rid; mõni loom ei lähä rammosaks ja teine lähäb `jälle rutto Mar; ega lüpsilehm rammus saa olla Vig; rammus inimene nagu üks jurakas Kse; kui rammus obo oo, siis `üetse: sel oo kamps `peale `aetud Mih; orikad kasuvad rammusase; `noores kuus taheti `loomi `väĺla aada, et siis pidid ikke rammusad loomad olema Tõs; inime läheb `rasva ja rammusaks, jäme nagu tońn Vän; ramusa mehel on vaevaline küüruta Saa; loom on ikki rammus, inime on `priske Juu; need [mõisa lehmad] olid rammusad kui `üĺged Kos; sügisel on luomad rammusad JMd; kaśs jääb närusse - - põle enam rammus ega ilus Sim; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; riśsikein ike oiab lehmä rammusa Kod; kui rammus lammas on, saab `rohkem `villa Pal; `ästi tugev `valge obene, rammus, `laśkis `traavi ülejala Äks; iga üks tahab ike rammusad ja lihavad [naist] Ksi; sa oled vist oma obust musta uśsiga silitand, ega ta mud́u nii rammus ole Lai; ta - - `tahtis, et pese sööginõud tema paeas, et tema lehmale jook saab rammusamaks Plt; sel võib `jõõdu olla, täis rammus mi̬i̬s KJn; Mees `tuĺli ramusate `ärgadega laadale SJn; ää rammuss obene om `oolsa pereme tunistuss Trv; `ramsal om vaiv är `ellä San; rammuss tsiga mass paĺlu Krl; nuumatsiga, tu̬u̬ um ramuss jo; `ramsa kanakõnõ oĺl, rebäne vei ärʔ Rõu; taah taloh ummaʔ rammusaʔ lehmäʔ Vas; `ramsa hopõn, nigu lainõtass õnnõ Se || jäme, tugev vana `aodsõ tikuʔ olli `ramsõmbaʔ, ku `tõmbat, ei lääʔ `kat́ski Har

2. toitev, kaloririkas Süöd küll ramusat, a `priskemast ei lähe, sina ikke nisike läbi`laskja oled IisR; ramus piim on kauam ternes Kär; töru `tuimed olid rammusad `kangest Mus; `meitel oo rammus piim küll Muh; nisud on rammusamad kut rugid Rei; küll on täna aga rammos toit Mar; sügise lähäb piim rammusamas Kse; siga `viidud turule ja ostetud eeringa soolvett, arvatud, et see on rasvane küll ja ramus Tõs; ea rammus supp Ris; Minu lehmal on piim rammus Jür; ernes isegi rammus Amb; kaĺlaraba `piale `pańdi viel teist `korda vett, kui ei tahetud väga rammusad (tugevamaitselist) JJn; `vaata, kui rammus tämä rinnapiim one Kod; piim on neil [kitsedel] rammus, mina es taha teda `tu̬u̬relt Vil; kama om rammuss toit, sääl om kõ̬ik vili ku̬u̬n Ran; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu, anna tälle rammusat `ju̬u̬ki, siss ta‿m iluss, ei˽ole maon Nõo; sel lehmäl om kõ̬gõ rammusamb piim - - ma anna lehmäle jüvvä Võn; seo um hüä `ramsa t́soĺk, hüä `uibu juurõ pääle vallaʔ Rõu; Mõ̬nikõrd t́sorgate latsilõ `piimä [söögi] pääle, et paŕõmbide sü̬ü̬ss ja `ramsamp olõss Räp

3. toitainerikas (mullast, pinnasest) oli niisugune ramus must muld Kuu; kus on ramus maa, `einäma `serväs ja eks sääl õle `maltsapuud Lüg; Maa ramus `ninda, et ole `sõńniku vajagi IisR; `kange rammus lihav maa, `εεsti väge `pandud Khk; `Söuke moa, kus on jalg `musta `mulda ja sinine sau all, see on juba rammus Pöi; virts on nõnda ramus, et `kapsa pääd läksid keik `lõhki `kasves Saa; rammus moa on sõnnikut soand Juu; meie peremehel ei ole rammusad maad JMd; läätsid kasvavad väilal - - nemad nii rammust maad ei taha Ann; teene sau on, mis kit́ib, teene tahab `jälle `liiva `juure `suada, on `liiga rammus VMr; eks obuse sõnnik ole ike rammusamb kui lehma Kad; kus ramusad muad, sial viĺjad ikke lopsakad Trm; paĺjo sõńnikud pandud, põld rammus Kod; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega Äks; tahaks ramusad `mulda ja pudedad sõnikud `panna Plt; Sul ea ramus maa, kaer kasvab ku müir SJn; see põld om `õige rammus Hls; rammuss maa om väke saanu Ote; mu˽kuŕgi ummaʔ imälehehn, nimä um `ramsa maa pääl kah Rõu; rammuss must muld Plv

4. lopsakas, mahlakas (taimedest) `rannarohi oo ramus Kuu; ramus ein ei õle, `luomad `süövad ikke Jõh; ane`eina on ka, aga see pole rammus, see muidu üks eina `moodi Khk; neid (samblaid) pidi aga sehuke `paarisobuse koorm olema, kui sa neist midagi said tiha, nee‿s ole rammusad `ühti Muh; see ranna tudra ein `olla rammos Mar; eks aruein ole ikke parem, tema on rammusam, aga teda suab vähem Pai; nurmealune ain, no rammuss ain iki Puh; sul kasuss ta vili väega `ramsadõ; räss lei mu `ramsa viĺlä puruss Har; taa hain um nii `ramsa, et päiv ei˽`kuivaʔ Rõu

Vrd rammuh, rammune