[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

rammutu1 rammutu Pha Mar(rammo-) Juu Kad, g -ma Vll Mär Amb; ramutu Hlj VNg, ramudu Kuu, g ramutuma; n, g rammutu Rei Kse Ris, ramutu Jõh(`rammutu) Vai

1. jõuetu, nõrk; rammestunud sie `ninda ramutu ei ole VNg; rammutu olemisega, ilma `jöuta, armetu ja nörk Pha; rammutul inimesel pole `joudu Rei; ma täna nii nõrk ja rammutu, põle terve `ühti Mär; üks rammutu ja `jõutu inime Kse; ta on `otsas ja rammutu Ris; nihuke väga vaevane on, on rammutu Juu; pailu rammutumaid `lapsi Amb

2. vaeseke, väetike Oh sa ramudu, said kovast `haiget, tule, ma puhun `pääle; küll nämäd `uotaned siis `üösel, ramutumad, no mittu üöd Kuu; vend tuli sojast, sai `krundi, aga nüüd ise, ramutu, suri maha VNg; Oh sa `rammutu küll, kui ma saaks, ma võttaks su ädä puha omale Jõh

rammutu2 rammutu kidi rammutu rodiseb kεε sihes; see rammutu tuleb ikka soonde venitamisest Khk Vrd rammutu|haige