[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jala|kouk jala`kouku vedama – VJg Vrd jalakonks, jalg|kook, jalg|kouk

katla|kouk aukudega raudpulk omaaegse leepuu küljes `Katlakouk õli lame `raudane pulk, neli `auku sies. `Katla`kouku sai `lassa madalamalle vai tõsta `kõrgemalle. Seppäd tegiväd sepäpaas `katla `koukusi Lüg Vrd katlakook

pann|kook pańn- Jäm Khk Mär Khn Tor Saa Kei Juu KuuK Ann Koe Kad VJg IPõ Äks Plt SJn San Räp, pann- Kuu VNg Vai, pańni- Äks Hls/-nn-/, `panni- VNg Lüg(`pannu-) pannil küpsetatud kook mõni tegi `jälle pann`kuoki ja, pann`kuokidega läks seda titte `vaatama Kuu; `küpsetan `pannu`kuoki Lüg; vahest `tehti `kueka, pańn`kueka Khn; pańnkoogid oĺlid ilusad suured, pańn`kooke `tehti siss, kui lehmad `lüpsma said Saa; siis küpsetatud nihuksed pańnkoogid - - nihuksed pisiksed lusika koogid KuuK; pańnikook küpsetatasse rasva sehes pańni pääl, tema sehes ei ole `pärmi Äks; kutsuti pańnkook, jõulu koogid olid üle pańni ja lusika koogid, need olid ka ikke pańnkoogid Lai; si̬i̬ om ike ää, si̬i̬ panniku̬u̬k Hls

rannakas1 rannak|as g -a rannaäärne ala rannakas, mere`äärne vesitsem koht, `kõrkjad kasuvad Var

rannakas2 rannakas rannarahva talvemüts rannakas, `enne vanast rannamed `kańtsid, ümmargune nahkpõhjaga, karvane äär, saab `alla kierata Kad

ranna|keel rannikumurre `Viinistül - - `räägiti siis `kaige sügävämmäld sidä `rannakield Kuu; `veike kahe`mastine laev, `jaalaks `üeldi `ranna`kieles Hlj; nendel oli rannakeel veel Ris

ranna|noot noot rannaäärseks püügiks need `veiksed noodad on rannanoodad, suvel püiavad ranna peal Trm; meil olli rannanu̬u̬t, sellega püüneti rannast Trv

rinna|auk 1. ava ahjurinnas suitsu väljalaskmiseks Ahju rinna sihes oli rinnaauk, ea mehe rusiku suurune auk; Rinnaauk `pandi kiviga `kinni; Kui paise oli, siis võta rinnaaugu kivi, mulju sellega kolm `korda ja sülje `peale Pöi

2. roidekaarealune lohk Rinna`aukus on `sõuke sańt vaev ja valu Pöi; Ta löi moole ruusigaga just rünna`ouku, nenda et mo ing jähi `kinni Rei

rinna|kool (raske rinnahaigus) rõnna`kooli surevad ää Mar; rinnakool, `kange köhä, ei soa `iästi engätä Tõs; laps jäi rinna`kooli Amb; lastel on rinnakuol VJg

rinna|korv rindkere Rinnakorvi oli püsut ää risund Pöi; See on tugev mees, taal on ästi lai rünnakorv Rei; rinna`korvis on süda ja kops Kei; rinnakoŕv - - kus need rinnakońdid kõik ühes Sim; Rinnakorv ju ingamisega liigub vai vedrutab Trm; mul õli rinnakoŕvi siden valu Kod; rinnakoŕv on ni̬i̬d końdid siin, kus on kõik kopsud ja maksad si̬i̬s Ksi; rinnakoŕv on kõik see końdi kaadervärk Lai; laia rinnakorviga Ran; Oĺl nii kõhnaʔ, õt rinnakorvi luuʔ kõ̭iḱ oĺl väĺäh Se Vrd rinna|kapp

rinnaku kõrvu kaks `niiti on `kanga sies `rinnaku Vai