[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

rauvutama `rauvutam(m)a, `rau˛u-, `ravvu- Kuu RId; ravvut|ama T V(-amma Plv), -eme Hel San; `ravtamma Räp; raadotama Kod

1. rautisega varustama `rauvudetti rattaid Lüg; rekke `ravvutamma Vai; raadotas vangert Kod; mina näin ravvutamada rege, kos es ole sugugi `rauda, kõik paĺlass puu Ran; sepp om alvaste ravvutanu, `vankri `juhjava, ei käi suguki `õigede Nõo; rat́tiid ravvutedess San; ma vei `vańkri˽ravvutadaʔ Kan; Nu̬u̬ʔ aŕgiravvaʔ, nu̬u̬ʔ omma˽sepä tettüʔ ja˽sepp eśs pand nääʔ `otsa kah, tu̬u̬d kutsutass adra ravvutamisess Urv; kõlladsõ väŕmiga kaśtikõnõ, vasidsõ plekiga üle ravvutõdu, lukukõnõ i̬i̬n Rõu; Tsõõri oĺli ravvutamaldaʔ Vas; liinan iks `laśti `ravtada Räp

2. hobuse kabjale rauda alla lööma Kävin pajass hoost ka `rau˛utamas Kuu; nüüd on nied seppäd, kie `üksi `päine `rauvutavad obose Lüg; obone on üväst `ravvudettu Vai; kui lähäd sepäle esimäss kõrd nu̬u̬rt obess raadotama, veid sepäle `viina Kod; kuri täkk, es lase ennest ravvute ega viiä ka `kuskil Hel; prõlla ravvutap sepp me obesit Puh; tu̬u̬ vana sepp tei obese ravva nagla ka esi, ei ole vabriku `nakluga ravvutanu Nõo; sepikua otsan saańa külen oĺli `rõnga, kos obõst ravvutõdi Võn; ma ravvudi hõbõsõ vi̬i̬l sääl sepä pu̬u̬ĺ Rõu; ku sepä mano `mińte hõbõst ravvutama, sõ̭ss `võ̭õ̭t́e hüdseʔ üteh Räp; `kaaśkit kusõtadass - - ja ravvutadass (pulmakombest) Se

3. paelaga kaunistama mulgi, noil olliva ravvutedu `kaska Nõo

4. paarituma, sugutama kassi ravvuteve üit́s `tõisi, ku na röögive Hel; kassi `tahtva ravvutada Ote; mäŕtsi kuu om kaśsi ravvutusõ kuu - - na˽`rõipõ˽ravvutasõ˽`tihti Kan; radokuuh ravvutasõ˽soe˽kah Plv

Vrd rautama1