[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

reos reos reo – Võn

riis1 riis g riisi Jäm Khk Vll Muh Rei Mar Mär Kse Var Mih Tõs Khn Hää Ris Juu Kos JMd Ann Koe Kad VJg Rak Iis Trm Äks Plt Trv Hls Puh, `riisi Kuu Lüg IisR; riiś g riisi Tor KJn Krk Krl Har Räp; kriis g kriisi Trm Kod Puh; reis g reisi San Rõu Plv Vas Se/n -ś/; n, g `riisi VNg(`kr-) Vai riisitangud tuo puest `riisi VNg; `riisi kasvadatse Iinamaal Khk; toon puest `riisi koa pühadeks Mär; enne ei oln `riisi Tõs; ma keeda `tangudest, riis oo kaĺlis Hää; riis ja mann ja need tuuakse linnest Juu; riisist keedetasse suppi, saab `pehmem supp kui oma `tangudest Äks; `riisi ei ole saia Hls; `riisi ja mannat jälle nurdsukene `tu̬u̬di Puh; riiś om `sõukse `valgõ tanguʔ Krl; riiś mi˽maal ei kasuʔ Har; `hiinlasõʔ sööväʔ `reisi Vas

riis2 riis SaLä Kaa Pha Pst, riiś Rõu Vas, g riisi; kriiś g kriisi Räp Lut võrkkott (millegi kandmiseks või kalapüügivahendina); heinamärss riis, nöörist `valmis `tehtud, suured jämed ougud Jäm; ta pani kalad `riisi Khk; lestad ning suuremad kalad tuuatse riisiga rannast ää Mus; `tömma riisi suu `lahti, et saab `einu `sisse panna Kaa; riis `pandi obustel ede, einad `riisis Pha; riisige püünetse kalu Pst; riis oĺl sääne kolmõnukaline, kalavõrgust tettü - - riidiga sai `väikesi kallu Rõu; lät́s riisiga kallo `püüdmä Vas

riis3 riis (-ś) g riisi Pä Juu Kos Amb JMd Kad Iis Trm VlPõ, `riisi Kuu; kriis g kriisi Koe VJg Iis, `kriisi Lüg; n, g `kriisi Vai; pl riesid Khn mitmesuguste (laste)haiguste rahvapärane nimetus `pannasse `lapsele elos konn nava `kõhta, siis konn lähäb `sinne, kus `aige on, kus kriis süöb Lüg; laps kisendä, `lapsel `kriisi Vas; mu oma õed-vennad on sedamodi ära surn, et riisid või seokst `ümmer olid; kui `riisi täis läks, selle vastast ei oln `rohtu Tõs; riisid - - punased ja tihidad villid ihu peal Aud; riisi`aigus on änamast lastel, vaest mõnel vanainimesel lööb ka riis `sisse Vän; lastel olid riisid peal Tor; lapsed põevad `riisisi Hää; riiś on poeglastel `rohkem, lööb `sõnna pisikese kuĺude `sisse, ei lase `kustagi Juu; riis - - laps nut́tis `kangest ja kõhu pialt läks siniseks Amb; ahju vahelt `võeti kiĺgid ja tõmmati `lõhki, `pańdi naba `ümber - - siis oli kriis arstitud Koe; kriisi`aigus süeb rinnalestad ää ja närib nava `ümbert VJg; laps nutab `kriisi Iis; noored inimest `suŕrid `riisi SJn

riks1 riks Muh Iis, g riksu Jäm Kse Tõs Juu JMd Kod Plt Hls Ran Puh, riksi Krk priks, praks murra aga `katki, riks ja raks Muh; ei kuule änam `riksu ega `raksu Kse; käi kõge riks-raks Iis; riksud one küll Kod; ilma miu `kuulmed ei saa vällän ütte `riksu ega `räksu olla Krk

riks2 riḱs g riksi lapse hammas joba riḱs om suun Trv Vrd kiks1

rips1 rips g ripsi Emm Käi Phl Rid, ripsu Khk

1. võrkkott kalade ammutamiseks või püüdmiseks, kahv Kui suurem kala önge otsast tulemas, siis panta senele rips alla ja tösteda paati Emm; püiab ripsiga `säinud Käi; rips on kinnega kalu töstedaks; lähme ripsiga kalu `püidma Phl

2. võrgu puhastamise vahend ripsuga puhastati rüsasid Khk; ripsiga - - puhastatasse mudast ja soomustest [võrke] Rid

rips2 rips g ripsi kangatempel `kanga ripsid‿o `kanga peal, siis kaŋŋas seisab `sirgel Muh

rips3 rips g `rips|i, -u abinõu pilpakatuse tegemiseks rips on `põigite üle kattusse, siis saab `vasta `ripsi `serva `lauditud `pilpad; `ripsuga saab `suomusse `pitkuse Lüg

rips4 rips Khk, g ripsi Saa

1. tripp jaki rips on `katki läind Khk; tegin kuuele uue ripsi Saa

2. haak akan oĺli ripsist `valla Saa

rips5 → krips2

riss → ress

roos1 rooś (-s) Jäm Khk Pha Vll Hi LNg Mär Vig Kse Var Pä Ris Nis Juu HJn Amb JMd Sim Trm Plt, roes Sa Muh Rid Mar, g roosi; ru̬u̬ś g roosi Hää KJn hajusalt eL, ruasi Kod; ru̬u̬ž́ g ruoži Lei; ruoś (-s) g ruosi Ris Jür JJn Koe VJg Iis, `ruosi Kuu Lüg Jõh; ruaś g ruasi IisK, `ruasi IisR; ruõś g ruõsi Khn; n, g `ruosi VNg Vai

1. lill `ruosid on `akna all Kuu; `Ruosi `õksad `torkavad (kibuvitsast) Lüg; `jurjenid on ilusad `ruosid; kaik `ruosid juo kugetavad, suvi akka tulema Vai; külmkiŋŋa roosid, sinised kella `moodi `öitsmed; `murtud süda ehk tilbustega roosid Jäm; teitel `aidas nenda kenad roosid Khk; Keisime `metsas `roosisi noppimas Kaa; `meitel olid roosid, sai siit `viidud, kessel surm oli Pha; Esiti pole inimestel `roosisi olnd, nee olid `mõisa asjad Pöi; mene kasta `roesa, näed kui `lontis oo Muh; mo eest on rugilill jüst keige ilusam roos Käi; oues `kasvavad ilusad roosid Rei; `roesa oo küll, toas oo roosid ja `õues oo roosid Mar; rooś akkab võsuma Mär; istutasi maha ilusa roosi Tõs; `Ruõsõlõ `tikvad putukad kallalõ Khn; maea on `ümmert puha `roosega Saa; lumekańnid‿o veksid `valged ruosid, akkab lumi ää `kaoma, siis ta akkab juba `öitsema Ris; `aedas kasvab paelu `roośa JMd; ruasid kasvavad õues ja tuas IisK; paduvihm on roosid puha puruks löönd Plt; roosi kasvava raavi veeren Trv; sääl om paĺlu `valgit `ru̬u̬śe Krk; roosil om `valge suure sõõriku `äitsme küĺlen Puh; pane väge, siss kasvava egän paegan roosi Nõo; mu ru̬u̬ś kasuss ilusahe, jo `häitsess Rõu; ru̬u̬ś `lõhnass `armsahe Plv; vereväʔ, `valgõʔ ja kiriväʔ roosiʔ Vas || piltl menstruatsioon igas kuus `õitseb punane rooś Amb; roosid `lahti KJn

2. lille kujutis kaunistusena `peiu`poistel olid `ruosid `rinnas, `siidi`lehvid, `paulad ja `mirdi`oksad Kuu; `litrid oli `käikside pääl ja `ruosid `jälle ka VNg; üks tüttar on - - kui tanu ruos, aga `poisid ei pand tähele Lüg; obusetekk, suured roosid ömmeldaste `pεεle Jäm; Käterätikul - - ilusad roosid `tehti `peale Var; Vanasti `tehti vi̬i̬l `roosidega sukad Hää; vanass õlid pulman ruasid, siidilint küĺjen Kod; tu̬u̬ ańd ilusa vahatse räti, suure roosi egä nuka pääl Ran; `rõivane päŕg `panti pähä, ilusa roosi küllen Ote || (jäälilledest) Kui ikka aken `ruosis, siis on vanakülm ise `väljas Jür

roos2 rooś (-s) Khk Mus Kaa Hi L HMd Juu Kos HJn JMd Trm Äks Lai Plt SJn Vil, roes Sa Muh Rid Mar, g roosi; ru̬u̬ś (-s) g roosi Hää MMg Ksi KJn Kõp Trv Hls Hel T Kan Urv Rõu Plv Vas Räp, roosu Krk, ruasi Kod; ru̬u̬ž́ g ruoži Lei; ruoś (-s) g ruosi Ris JõeK JJn Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm, `ruosi Jõe Kuu Hlj Lüg Jõh; n, g `ruosi VNg Vai; ruõś g ruõsi Khn; ruusa Lut; kru̬u̬ś g kroosi Krl Har nahapõletik, eliting kui on inimesel ruos, siis `raiuti tuld `peale Jõe; `ruosi lüe käde, küll sie on valus VNg; kui ruos lõi, siis õli `pandu `ussi nahk kõhe `pääle Lüg; roes `vöötaste sönadega ära Jäm; üheksmad `sorti `olle `roosisi Kär; `Mustade `villadega sai roosi `vastu, `pandi sörm `mustade `villade `sisse Krj; ta `kohkus ühna roosi omale Muh; ehmadusest tuleb roos, lööb ihu `pεεle Käi; rooś, jala paneb paestetama Kul; märjäse ei tohi tehä, kui roos on, pestä seda `kohta ei tohi Var; roos oli `seoke, et ihu aas külmetama ja võttis punases ja suure sinise laeguleses Tõs; rooś, äkeste akkab, lõhub ää kõik, kus ta sees oo Aud; palavad rükki jahu `pańti roosile `pääle Saa; ta lööb seesi ehmatamesest, `kange valu on, `üitakse rooś Juu; ehmatas ruosi kää `piale Koe; `valge ruos on ihu `karva, aab `paistesse, punane ruos aab jala punasest Kad; kõrvetaja äkine valu one ruasil, ehmätusess, vihassamisess tuleb Kod; `ru̬u̬si aŕstivad, loevad sõnu `piäle, `muste `villu kõrvetavad MMg; ehmatas roosi kää `piale Plt; roosil om viĺl pääl, ku ta katik lääb Hls; roosul om kige suurepess rohuss must ame, si̬i̬ `võtvet vere `käime Krk; ennemb ru̬u̬s riḱk paĺlu `jalgu ja `käśsi inimestel Ran; peĺläss `kangede ja lei jala `sisse ru̬u̬s ja `oĺli elu aig sańt, käis karguga Nõo; `ru̬u̬si om `mitmet `mu̬u̬du, punane ru̬u̬s, ihu`karva ru̬u̬s Ote; roosiʔ veretäseʔ ja kasusõʔ Kan; oĺl löönü˽kroosi `puusa, oĺl `hiitünüʔ Har; roosil ommaʔ iks sõna küll, olõ õi tu̬u̬ tühi lori, halu võtt iks ärä Rõu; roosile pandass kiŕotõt papõr `pääle Plv; nisa `sisse ai roosi tu̬u̬ `peĺgämisegaʔ Vas; ru̬u̬ž́, sõnnuga aavaʔ tagaži Lei

rõos rõos Rid, rõus Mar redus ta oo rõos Rid