Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
robistama robist|ama Kuu Hlj VNg Lüg IisR Kse Var Juu JJn Koe VJg Sim Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Puh Ote, -amma Vai Urv Rõu Plv Vas, -eme San
1. robinat tekitama; robinal liikuma kana robistab `tiibadega Hlj; üks robisti `piesastes VNg; Robistab rahet IisR; robistasin natuke `aega `kapsas, siis oli mul sigadele `lehti küll VJg; kanad tahvad kua vahel robissata, lähväd liiva `sisse ja robissavad siäl Kod; kukk robistab `siibadega Plt; tuul robistess lehe kõik maha puust San; ärä robistagu, ta maka Rõu
2. rassima, rahmeldama; kiirustades tegema, kiiresti rääkima Mes sest robistamisest sul kasu on Kuu; see robistab ühe `korraga kõik ära teha Hlj; mees robistas `alvu sõnu `reakida Juu; robista, robista, et `õhtast `vaĺmis suad Sim; mudku robistab `kiirest `vaĺmis ja Trm; kui tuleb ükskõrd `jälle kuiv, siis akab üks robissamine Kod; robistab, aga ära ei tee korrapärast Plt; Sa robistat ruttu ärʔ ülepääkaala, pääasi et käest är˽saa Urv