[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

ehmatama ehmatama uus S(-d- Hi), L(-mä- Mar) K I(ä- Trm) TMr KodT, -em uus Krk, äätämä LNg Mär Vig Tõs Juu Kod KJn Vil Trv; `ehmatam(m)a, -ätämä R

1. hirmutama, ehmuma panema `ehmatab `teised ära `ninda et `kas tove vai Jõe; Esimeseks ehmatas ää, kõik õue oli `valge [pikselöögist] Pöi; tä ehmatas `lambu Tõs; ehmatab une pialt teist Kos; ta ehmatas mu kohe nõnna ära et `seisma jäin Kad; mes sinä ehmätäd, pagan Kod; kui `lendev oli läbi löönd, siis pidi [arstimiseks] `lehma ehmatama Lai || (hernestele või ubadele keemise ajal külma vee lisamisest) Kui `erni vai ubasi `ehmatata, siis `kievad nad paremine `pehmest IisR; Kui `erned tükk `aega keend olid, siis ehmatati külma `veega - - siis pidand rutem `pehmeks minema, külm vesi ehmatas neid Pöi; `erned ei kiend `pehmest, ehmatasin `teisa küll mitu `korda VMr | [keedetud] Munad äi koori. Sa pole neid vist külma veega ehmadand Rei

2. = ehmuma `Ehmata `viimast omale ruas kuhugi Jõh; ma `kohkusi εnam kui ma ehmatasi Muh; [ema] `andis ehmatand `piima tüdrukule Rid; kui oli ehmätänd või, siis `anti `enni raua roostet - - või `jälle `anti `tahma Mar; ehmatand uśsist Kul; naesterahvastele oo `kange rinna `peale ehmatama [roos] Mär; ma pidi enese `surnuks `kohkuma, ehmatasi `kangest Tõs; ja mina lõi nagu ehmatama ja `kartsi Aud; uśsi eest ehmatab igaüks Vän; et siis pidi tulema [aadrilaskmisel välja] sie, niskuene veri mis on ehmatand KuuK; mõni ehmatab oma kohe `aigeks Ann; eliding - - tuleb kas ehmatamisest ehk vihastamisest VMr; inimene ehmatab. luom `kohkub Trm; lehem one ehmätänud. piim one nagu soĺgitud Kod; mõned obused on `kanged ehmatama - - ehmatab ja `kargab `kraavi Lai; jumi ju̬u̬śk üle ihu, ma ehmadi vähä Krk || paneme äkitselt `külma vett `piale siis `erned ehmatavad lähvad [keemisel] tümast kohe VJg; `erned ehmatavad kui `keemise aal `külma vett `peale valatakse Plt

3. (nõrgast kahvatust värvusest) kui värvist oli [riie] plaśs või kahvatu - - siis oli ehmatand; [riie] jäi nisuke ale või läks `värvimine `vuśsi, et nisuke ehmatand `näoga sai teine Lai

heina|niidu|masin `Einä`niidu`massinale `tehti, `pandi `juure `tõine `iste [kui vilja lõigati] Lüg; Vanasti oli sii puumaameestel änamisti Rootsist pärit eina niidumassinad Kaa; Eenäniidumasinaga suab põllu`einä `niitä, metsä`einä suab vähä `niitä Khn; einaniidu masinaga võis `eina `niita, võis `viĺja `niita Trm

ennegi ennegi TMr Võn(-e) Ote Rõn San Har, -ki Kam Ote San; innegi, -iʔ spor V; õnnõgi Võn Räp, õ̭nnõgiʔ Vas ainult, vaid, aga enneki üits aenuss om `järgi jäänu Kam; Kel ennegi `mõisale teo`päivi tetä, tu̬u̬ siss läit́s `mõisaobestega vettu Rõn; Mine ennegi, ärä˽peĺlädüʔ Har; roostõt `muutku udsutass õnnõgi; kleit õnnõgi `sälgä ja `rõivih oĺligiʔ Räp Vrd enne2, ennegina

kaera|rooste Türnapuud kästi ära äävitata - - et ajab kaera roostet, lamandab kaera maha Trm

klopp|haamer roostekloppimise haamer [laeva] Tekki klopida kloppaamri ja kraabiga ning käida pärast terasarjaga üle enne kut uuesti εε törvada; Kloppaamriga klopida roua pεεld roostet Emm

kloppima kloppima Jäm Hi Tõs Tor spor K, I, (ma) kloppin R(klobin Kuu Vai); `klopma Mar Kod, -ṕ- Var TLä San/-me/ V; loppima Sa Mär LäEd Pä SJn Vil, `loṕma Saa M(-me); (ma) (k)lopi(n)
1. taguma, korduvalt lööma; raputama `riide tahab kloppida, on `tolmus `kangest Lüg; `naised kloppid `riide `paaligaga joe `ääres `laudi pääl Vai; Klopi plekk `sirgeks Jäm; `riided `tahtvad `väĺja loppida Khk; Pärast lopime paranda `riided äe; Talla nahk sai enne märjaks kastetud ja siis vasariga äe lopitud - - siis `löödi alles `saapa `alla Pöi; Enne [katla pesu] peab [laeva] katla seest ja torude ümberd katlakivi korra maha kloppima ja arjama Emm; kotti klopitasse koa jahost `puhtaks Mar; `lauba peab tekka ka loppima Vän; ku sa madrus oled, siis raud `laevas on su tüüks roostet `loppima Hää; nüid on `rõõvad lopitud, viin ära `kamres Saa; `lamba`nahku `tarvis kloppida JMd; sai sedavisi virutada ja kloppida teda [linast kangast] Koe; `tohter klopib, `kuulab kuda kopsod `tü̬ü̬täväd Kod; [kõva õuna] lopi kah, siss on parem Vil; nu̬u̬ `suvva ummeluse klopiti vasaraga laḱka (laiali), et na mitte varvaste `pääle ei litsu Nõo; tulekahjutoŕnin lüüäss `kellä ja `ümbre `tsõ̭õ̭ri klopitass Har; vasaraga klopitass [vikati] terä ärʔ, alasi pääl pińnitäss; vikat́ lätt `ki̬i̬rdü ku ei klopi Rõu; sääne `laṕjo oĺl nii, t́sälgoline, sõ̭ss `tu̬u̬ga kloṕp [õlekatust] nii üless nii ilostõ sõ̭ss sai tasanõ niikui Plv; klopiti tu̬u̬ [pärna]puu ku̬u̬ŕ är˽sõss tu̬u̬ jääss sääne ku süĺt Vas; kloṕp `jalgu [lumest puhtaks] Se || raputama, loksutama ma käisin linnas selle puu aśsi `vankriga - - tema ei kloppi sedamodi nagu raudaśsi `vanker KuuK; pütti `panti peenikeisi `kivve ja `liiva, toda pidi nii `kloṕma et tä iks `puhtass läits Ote; `haudlikanõ ti̬i̬ kloṕp, halv ti̬i̬ Rõu || laperdama akkab [veski] `tiiva kloppima, ku otse tuul oo Var
2. segama, vahule lööma `küpsedetti `silgud siis panni pääl magedast ja siis kloppiti muna `pääle VNg; akkan `taigina kloppima; `klimpi klobida ka Vai; koor lopidasse koostaga vöiks Khk; obusel lüiase rokka, rukijahu lopitse ää Var; `li̬i̬nisesse sai seep lõegatud, see sai vahule lopitud Mih; roosamannat lopitse Tor; `peene `leiba `tehti ju ka rukki püilist keeva `veega ja seda klopiti ermus kaua HMd; munad klopitasse ärä, jahu `ulka ja tehässe kuagid; jahuroka klopid vitsa kimbuga vahule Kod; piimaga `kartuli pudru klopitasse männaga Äks; `loṕku [muna] `suhkruga ärä ja joogu siss Vil; vanast rüäivä `vaśkile kah es lopite, nüid uvvembel aal om akatu `loṕma Hel; võtat paast toda supi`li̬i̬mi, klopit ki̬i̬sa jahu sinna leeme `sisse `kauśsi, kos sa muna olet `kloṕnu, siss valat patta tagasi Ran; ega kloppi ei või, kloṕmisega lääb vatule Nõo; siss lõiguti nimä [mädarõikad] lipsukõistõss, klopiti soolaga ärä - - aput `ku̬u̬rt `panti pääle Ote; `vaśkillõ kloṕitass rüä jüvvä Urv; Edimält kloṕite leib käśsiga läbi, sõ̭ss valõte `jauha Räp
3. ägedalt, valjusti koputama ei teä ken se kloppi `ukse taga Vai; mina `kuksi `kloṕma, `antsi naa et uks värises Var; Külalised loppisid ulk aega ukse taga, enne kui sisse said PJg; üks klopib ukse taga Ris; mis vigurid te teete, et klopite ukse taga Juu; mis sa lopid sääl taga usse Hls; ussõ pääle kloṕp Se
4. fig peksma, kolkima Sie kuer poiss tahab kloppida IisR; Eks nad kloppisid poisi enne läbi Jäm; loppisid ta metsa vahel tümaks Mär; sai `äśti kloppida VJg; nüid om ta lopit, kondi `pehmess lopit Krk
5. ägedalt tuksuma, pekslema `kohkusi `kangesti, süda akkas loppima Khk; söda peksab ja klopib, kenel södame aigos on Käi; süda akkab loppima, tahab `väĺla `tulla Vän; süda klopib ja valutab Kei; kui süda kõvemast lööb, siis peksab ehk klopib Lai; ku tü̬ü̬ üle jõvvu läits, siss nakass südä jälle `kloṕma Puh; süä nakaśs nii `kloṕma et, kas vai elovaim mineḱil Rõu
Vrd kolksima, koppima

konterbant (variante) konder|bańt (-bant, -pańt, -pant), konter-, `konter-, kunder-, `kontra-, punder- g -bańdi (-bandi, -pańdi, -pandi); `konder|bank g -baǹgi; kunder|bank g -bangu salakaup, konterbant rand`rüütlid, nied olid siis ka `kunderpaǹdi `kinni `votjad Jõe; `meie ei `tohtind `tuua [Soomest kaupa] - - seda `lueti `konderbaǹgist VNg; `soola es saa `kuskilt käde, see oli kunderpańt Jäm; `Rootsist kεisid vanast kunderpant̀i `toomas Khk; punderbańt oo kui salaja Saksamaalt `viina tuuasse; põle εnam kunderbandi vεdu Muh; sedä sala `viina `üiti kunderpank, vidäväd kunderpank̀u; tä o kunderpank̀o (haakrikku) leidnd. kui laeb on ukka läind Mar; ma olli isigi laalatsel, konterbańdiga `tu̬u̬du leit `selges Hää; Käind Viterbalus konderbańdi `soola vidamas [Krimmi sõja ajal] Kei; kondõrbant̀i viäve Lätimaalt Hls || konderpant̀i (salka, trobikonda) lööve nooremehe kokku Hls

kraapima `kraapima R(-ie Lüg ), Jäm Ans Hi(r- Rei) Noa Mär u Han Lih Tor, Hää spor K(-ae-, -oa-, -ua-), Iis Trm, `kraapma Mar Tõs/-ae-/ Khn Kod/-ua-/ T, `kraaṕma V(-õ Krl), (ma) kraabi(n), kroabi- Juu, `kraabin R; `raapima Sa(-oa-, -ua-) Mär Kse Han Tõs Aud PJg Tor Plt/-ua-/, `raapma KJn,`raaṕma Saa, -e M, (ma) raabi(n); `roapma, (ma) roabi Pöi; (sa) kruavi Kad, imps kraaviti Mar
1. kraapimisvahendiga töötamaa. (kaapides, hõõrudes, nühkides) pealispinda eemaldama `Raske oli küll [pargitavalt nahalt] `rasva maha `kraapida IisR; `kraabita `veitsega [sea]`arjaksed `vällä Vai; Aŋŋeril piab nuaga lima pεεlt ää raapima; `raapisi vana maali pεεlt maha Khk; [laeva põhi] raabitse raap`raudadega `puhtaks ning `törva `pεεle Mus; Raabime leike ning kaapsa jäad rohust puhtaks Kaa; massin (teehöövel) raabib nüid `silda (maanteed) Muh; raua roostet ikka kraaviti; kardulisi kraabitasse Mar; kraabi jalad `puhtaks Ris; kui ma võtan leeväd künäst `väĺlä, siis ma kroabin leevä künä `puhtaks Juu; poiss kroabib nuaga `mähke Kad; kruabivad kala piält suamuss Kod; ua `kraapisin kaks `korda läbi Pal; tüdrukil ütelti: `raaṕke pada `puhtess, sõ̭ss saat iluse musta abentege mehe Krk; miul enämb seräst `jõudu ei ole, et mia kraabiga saa `kraaṕi Nõo; taro kondsast kraabitass vaha prügü ja `lõpnoʔ `meh́tse `väĺlä Räpb. linu kupardama; sugema; linapunda kammima `Neie `piide piält `kraabiti lina pihu üle, `ninda `kauva kui õli `luiest peri puhas Lüg; kui ju roogitud olid, siis olid lina arjad - - kellega sai ää kraabitud Lih; lena raabiti, et `kuprad otst ää tulid Han; `Peale `raapimist akati [linu] `auku `viima Tõs; lina `siemned kraabitasse otsast ää JMd; mehed akasid `kraapima `kuprid Trm; kui paned [linad] leisikasse, siiss kraabid siledast Lai; raabitasse linu, mud́u ei saa kubarid otst kätte kui ei raabi KJn; ku linnu `säeti, siss kah `kraapligõ kraabiti nu̬u̬ leḿmige `vällä Krl; ma oĺli täl mitu `päivä linno `kraaṕmah Plvc. (kokku) riisuma; pühkima `Kraabi vade kaik [heina]`korred `huolega ärä Kuu; Ma raapisi öue ka luuaga püsut üle Kaa; `raapisi luuaga [rehetoa] lae ää Vll; võta va kraapsluud, mene kraabi ta (tuba) korra üle Mar; No ma‿i ei tea mis sa sest õuest peaks alati raapima PJg; pehme luud lääp purudest üle nigu vuhin, a `luvvakands, tu̬u̬ kraabip kõ̭ik `puhtass Nõo
2. küünistama, kriipima; kratsima, sügama `kassi `kraapi ja `naugu Vai; vötab äkist pεεd `katsuma, [nõutult] körva tagant `raapima Khk; Koer akkas ukse taga `raapima, `tahtas `sisse `tulla Kaa; tantsuga raabitase parand ää Tor; niisutadi lihiga [lõimelõngu], et suga ei `kraapin Ris; kas ned olivad suured koiliblikad või olivad nahkiired, `kraapisivad `akna taga JJn; kaśs kraabib tuult VMr; kui seĺg sügeleb, mis sa ikke muud tied kui kruabi aga `pialegi Kad; Mis sa ennast kraabid kogu aeg Iis; ära raabi `siäri KJn; muudku küüstege raaṕ `pääle pää `nahka Krk; mul `oĺli nii suur päävalu, et `kraapse küśtega `saina Nõo; kaśs `naksi säńgü `otsa `kraaṕma, no õks hommõń säält pu̬u̬lt tuuĺ saa Har; Nu̬u̬ʔ (ohakad) oĺliʔ mud́o hääʔ süvvä˽külh, ku `veekese jo vanõmbast oĺliva˽lännüʔ sõ̭ss nu̬u̬ʔ `oht́ja nõgla˽kraabõva˽`kurko Räp || fig (kintsukaapimisest) läind ilusast palund, ja `kraapis `püksa ja VMr || pakitsema, kripeldama Mul seest kisk ja˽päält kraaṕ, `õigõt hallu olõ õi˽`końgi Rõu
3. siblima, pealispinda segi ajama; kobestama, kohevaks tegema kasuga `karvad `kraabin `lahti, siis on soemb Vai; kanad `tahtsid `peendrid `raaṕma minna Saa; kana ikki kroabib kapsaste seas Juu; mul olid siin villad nii `puĺtsind - - kõik `kroapsin näpuga `lahkeks Juu
4. auku tegema, õõnestama obu kraabib maad Ans; Rotid on kõik seina alused segamine `roapind ja ää ajand Pöi; va loomad `kraapvad maa `lõhki Mar; koer kraabib kardulid vau siest `väilla VJg; mägra - - kraabib maa `sisse augu Äks; [puuäke] kraabib seda `põldu küll kat́ti Plt; Pini om paĺlu mügrä mütüśsid `vällä `kraaṕnuʔ Urv; pini lätt rõugu asõmallõ ja kraaṕ `hirmsadõ nuid hiire`urgõ Har
5. fig ahnitsema, koguma Sie on varandust küll kokku `kraapind IisR; Sai kraapimesega püsti rikkaks Emm; ära kraabi teise eest ära Phl; `kruapis omale neid maid ja majasi kätte VMr; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai Plt; mi̬i̬s es saa `õngu tagasi tõmmata, kõ̭ik aig pidi `kriipmä ja `kraapma varandust kokku Nõo; ta om taad varandust kokku `kraapinu küländ, a˽noʔ om kõ̭iḱ `häädünüʔ Har
6. intensiivselt midagi tegema Siis kui `möisa metsad läksid inimeste käde, siis akkas oort ka nende maha raapimene (mahavõtmine) Kaa; `Roapides läks kohe sood Pöi; mine `raapides Liivale, siis‿o `õhta käe Muh; Kraabib toda tüüd tetä nigu küitse veritse Nõo
7. Musta`soostra pöösas jo nenda ää raabit (sasitud, lõhutud) et Rei; marjad siĺmas, `tohtred `piavad ära `kraapima Kad; lehe raabi `käege küĺlest ärä Krk

kärna|mürk = kärnateras kärnä müŕk, mis Root́sist `tu̬u̬di; kärnämürgü tüḱül oĺli˽säärtse˽`väikese˽kuĺli˽pääl. sõ̭ss ku tu̬u̬d kärnä`müŕkü `kirvõllõ `pańti, sõ̭ss mõ̭nikõrd es saa˽kirvõss hää, `piĺlõ tüḱü˽`vällä. terä lät́s ruttu `kat́skiʔ Plv

küljest küljest Sa(-ĺj-) Muh Rei Tõs Khn, küĺjess Kod; küĺlest (-ll-) Kaa L Ha Kad Iis Lai Plt Vil eL(-l- Võn VId), `küllest RId(-lj- Lüg)
I. postp
1. millestki eraldi, lahku, ära `moisa `küllest `anneti `meile maad, kolm vakkamad igale ühele VNg; `lõipu (lõmmu) `küljest `lüödi `särmed `kirvega, `särme `küljest kisuti `pierud `nuaga Lüg; `Õunad tuli sügise `õunapuu `küllest `välle võttada Jõh; `laua `küllest on `kildo `välläs Vai; kui paekiva ükstese küljest `lahti raiutse, seda `üiti siis `paasimiseks Jaa; ma `raasisi puude küljest `lehti Muh; `sahke küllest kraabiti raua roostet Mar; `Õmbuõun sadi oksa küljest maha Khn; lüiakse peerg - - siit lepa küĺlest Tür; liguneb igi peso küĺjess `lahti Kod; lina kiud on `lahti luu küĺlest Pal; suure talude küĺlest `aeti `veiksed kohad `väĺla SJn; läksid `metsä, `võt́sid kase küllest [käsna] Vil; tuli`takla `saadi mõtsast kõevu küĺlest Ran; kammer lõeguti peki küĺlest ärä Puh; mehiläse esi teevä tolle käre ja kannava esi mett `sisse `liĺle küĺlest; meele `oĺli aenamaa `antu sääld Miku maa küĺlest Nõo; võt́t karu küllest `karvu TMr; liha kõ̭iḱ vajob `alla, nigu vallalõ olõss lu̬u̬ küllest Ote; ku `pehmep ilm saa, siss sulass kars puu ossa külest vallalõ Rõu; ni̬i̬˽kotussõʔ omma˽`mõisa külest ostõtu taloʔ Räp || fig ega see võta so küllest tükki Kul; üks `sitke inimene, ennem tuleb kivi küllest tükk kui tema küllest Aud; oma öö aast (ajast) tegi ja `ööldi, et öö küllest tegi Lai; paremb om küllä küĺlest võtta ku näĺlä otst Nõo || fig kulul, arvel nüüd tema saab eletustki minu `küljest, enesel ei õle midagi Lüg; tä saab mo küllest koa `süüja Mar
2. a. (kinnitusest) paadi küĺjest suure laeva `parda käib `vangel Khk; [lõuguti] `pialmese laua küllest käis nöör üle teese pulga Nis || teen `suhkruvett, lähäb vaess (vahest) südäme küĺjess ärä Kod b. fig (nakkusest) `aigus akab, mis teise küljest `akmas on Khk; miu pää küĺlest lääb ädä siu pää `küĺge kah Nõo
3. millegi pealt, pinnalt vanad inimesed löid kivi küljest tuld Khk; siis taela küllest akatadi tuld süte `külgi Mar; enne `löödi tuld kibi küĺlest Tor; kivi küĺlest sahmiti rauaga tuld nõnna et Juu; tuliravvaga `raoti tuli räni küĺlest pessu `küĺge; siss karass tuli räni küĺlest pessu küĺge Nõo || fig Ikki uut́sikas (härmatis) iga `ü̬ü̬si maas, orased maa küĺlest edesi‿i saa Hää
4. poolt, suunast tuul külma küljest, ju siis külmetama akab; tuul täna mere küljest Khk; Ta olli Viĺlandi küllest Kabale valla mi̬i̬s Hel
II. adv
1. millestki eraldi, lahku, ära `kastrunil on kõrv `küllest `välla tuld Lüg; peenike eina puru [või] mis asi tahes, mis küllest ää poeob (pudeneb) Nis; sain viimaks [lihal] tüki küllest lõigata Kad; si̬i̬ väŕv siis küĺlest ärä‿i läind KJn; toobil kõru küĺlest ärä lähnd Vil; kausil sat́te kilt küllest ärä Trv; ku [viha] lehe om küĺlest ärä kadunu, siss om ta roodsik; pedäjäss ei aa `nõklu küĺlest ärä Nõo; kaku ormusse küllest ärä Ote; paremb `saatnu sai vai üits tüḱk `leibä, et ma‿less saanu aogata küĺlest Rõn; taldrekul om tüḱk küllest lü̬ü̬d Krl; vaŕs om küĺlest aĺa tulluʔ, panõ `küĺge Har; oĺl `vi̬i̬ga `mõsknuʔ, ei lääʔ, ei lää˽külest Se || kallalt vanainime `peĺgäp, aa peni küĺlest ärä Nõo || fig Äga see sul tükki küĺlest ää veta, kui vana `Kaarli `körva istud Kaa; [selline tunne] üstku tükk oleks küllest ää `võetud Koe; ta om nii `kange `süämega - - rao vai tüḱk küĺlest Ran; ega si̬i̬ mul tükki küĺlest ei võta, kui ma tõesele ää sõna `ütle Nõo
2. poolt, suunast, servast, kandist kust küĺjest sa pärilt oled Jäm; kust küljest tuul puhub, sealt soab kevade kala Muh; säält küljest inimesed Rei; teine rida [talusid] olema tulnd siit mää poolt küĺlest Pal; tuul om küĺlest (küljelt) Krk; na omma õks ütest küllest sugulasõ külh, mitte sullõ, vaid mullõ Har || otsast mea ei mõista `kustik küĺlest `pääle akade Krk; ei tiiäʔ kost küllest tü̬ü̬d nuʔ pääle nakadõʔ Krl
Vrd külist

laabakas1 laaba|kas Jõe Jür(loa-) Tür, g -ka Kse Mih Tõs; pl laabagad Emm
1. suur, lai, lahmakas Sεεl (laevatekil) aa roostet et ermus suured laabagad tulad maha Emm; `pastli laabakas Kse; nii‿ga `valvas kui sai kuĺli kätte, küll oli suur laabakas Tür Vrd laabakune
2. korratu, lohakas on üks laabakas oma riietega Jõe; igavene loabakas Jür
Vrd laabak, laaban
3. (vimma taoline kala) laabakas oo lai kui vimm ja ea kala, laabakad oo õhukesed Tõs

*lamandama (ta) lamandab Trm; nud-part lamandand JJn, tud-part lamandet Tõs lamanduma vili oo lamandet maas Tõs; vili oli lamandand, `laamas maas JJn; Türnapuud kästi ära äävitata - - et ajab kaera roostet, lamandab kaera maha Trm

mees mees g mehe, mihe S L HaLä Amb(g mee) Tür Trm MMg Lai KLõ; mies g mehe, mihe R(g `miehe Jõe VNg, `miehhe, `miihhe Vai) Khn KPõ Iis; mi̬i̬s g mehe, mihe Hää Saa ILõ KLõ M T(n -ss) V(-ii-; n -ss, -śs; g meehe Plv Räp); mi̬i̬š́(š) g mei, mie Lei (liitsõnades või eelneva sõnaga kokkuhääldusel sag lühenenud: -mes, -mis, g -me)

1. a. meessoost inimene, meesterahvas (ka poisile või naisele vastandatuna) te olete `Tartu puold mehi Jõe; `Nelja `nuore mihe olid `paadiss Kuu; `saksa parunid pahad `miehed ei old; `piiga oli juo `kümme nädälane, söi kohu täis kohe ku mies `muistegi ja läks [ristimisele] VNg; sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies; mies läheb mehe `vasta, kaks `lähvad kuradi `vasta. mies piab ikke menema mehe `vasta, kui kaks jo on, siis `mingu kuradille [vastu]; sie on puol miest `vaide - - tieb jo `puole mehe iest tüöd Lüg; `Mieste juttud on tõist `muadi kui `naiste omad Jõh; `rüüdi oli `pitka `musta `kuube, mehed `kandasivad; vähä `erras `muodi mies Vai; muidu teiste noorte meestel olid `kεikedel ostet `riided Jäm; sa pidid niisama tööd tegema kut `meeskid (naisest kalapüügil); maŕt (mardisant), see on mees, meesterahvas Ans; pole see änam poisike, juba täie `ealine mees; möni naine üsna mehe `moodi; müdu noort meest küll peres, aga äi see töö‿p lεhe üht; neid‿o peresid küll, koes pole mehe `ingegid maeas Khk; see pole `meite küla mees olnd, vanu mihi sii pole Kär; meiste säŕk ikka nagu meiste säŕk, meistel pole midad teist `moodi oln Pha; Ise`sorti mees, õlut on majas pärisest, teistele toob, ise äi katsu; `Kervega tehtud mees (inetu); Kudas `sõuksel pole `jõudu, mees kut karu; Vana aĺl mees oli, ega sügise käis `raius `metsas `oksi; Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd vöi kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; Mees nii pitk ja `peene, et eida sölm `pεεle; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; kui pole meest majas, siis asjad puhas ligadi-logadi Käi; nii vanu mihi ei ole änam Phl; meestel olid `neoksed suured laapkuued, elma `voodrita; mes ta `kuulab, ta juba `leerind mees Mar; `kupjad olid sańdid mehed Kul; ta täis tubli söönd mees, mis abi meil vaja oo Mär; kas olete siit valla mees Var; tä oo koa mo igä mees, na vana kui ma ole; kõva viinä `võtja mees Tõs; seal `oĺli paelu inimesi, `naisa ja mehe Vän; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; sõas sai paĺlu mehi `otsa Saa; ma põle nii ara mies Ris; vene mies oli soldatiks, ta oli väga, väga korralik mies Kei; mantsetid on noorema meestel Hag; kust puolt jääre mehi oled Jür; Meed `tõśtsid `piale, naised vidasid ja lahutasid (sõnnikuveost) Amb; nad olid viind ta kahe mehega `sõnna üless tee `piale, sial olid ta ära tapp Ann; sie on nüegat́s mies, mitte `miski `tüega ei saa ta akkama; niisugune tat́tnina lähäb ka täie mehega `riidu norima VJg; ta on siit küla mies Sim; sai tämast üks viks mies Iis; tämä mi̬i̬s kat́s kõik leeväd ärä (elas palju läbi) Kod; künd oli ikke meeste tiha Pal; meestel olid [hõlmad] vahelikku, naiste`rahval oli `lahti Lai; suur tugev mehe mürakas Plt; karul on ühessa mehe jõud; `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi; `lauba `õhta läksid kõik `kõrtsi, mehed ja naesed Vil; mihil es ole kedägi [suka] `paela, sõss es ole mihil pikki sukke Trv; si̬i̬ om üit́s jurak mi̬i̬st; si̬i̬ ei oole vi̬i̬l mi̬i̬s, all alt `iäline Krk; mina ole ka elänu mi̬i̬s Hel; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi; susi om `u̬u̬lmada, sü̬ü̬b `nahka kõ̭ik, olgu mi̬i̬s ehk naene ehk `väike laits Ran; täis mi̬i̬s om serätse `tü̬ü̬de päl, ni̬i̬‿m jo naśte tü̬ü̬; küll iki `olli marune mi̬i̬s, no kellel om seräne jõud Puh; saa enne mehess ja sõ̭ss võta naene; mi̬i̬s kõnnip, suur magu i̬i̬n nigu tõese‿me talu; ega mehe söögist ei ooli, mestel viin `ommegi tu̬u̬ pääasi; no küll om mehel `keŕge aru, tapap `tüt́rigulita peräst `endä ärä; oless om `vaene mi̬i̬s, om ilma pöksetä Nõo; mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote; siin‿pul ommavõgi `väegõ targa mihe San; niaʔ omma˽seo külä meheʔ Urv; ta naanõ om kül mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; ta poiśs om küll nu̬u̬ŕ vi̬i̬l, aga ta om mihe iist vällän, jutuga ja `tüüga nigu vana miiśs Har; meehe˽pańniva‿ks pääviho; mehhi väläh paĺlo, inemisel vaja kustaʔ, kos tä lätt Plv; nivõrd vaku `mi̬i̬hhi oĺl valla siseh Vas; Vana inemiseʔ õ̭ks üt́liväʔ alate, et paŕõmb süǵüsene t́siat́sung ku keväjäne meehe künd Räp; mi̬i̬š́ `oĺgi `ponda opõst ette Lei b. (mehelikkust, mehe omadusi silmas pidades) kuhe `käidi `viedi kalad kodund ära ja mies, kes aga esimeseks tuli ja kalad sai Jõe; Tugev vuo `kergit - - lima `pohjast `lahti ja `mätsis `vergud sedä ja `atru täüs, ole mies ja oda `vasta sedä `polluramu Kuu; `niitama ma õlin mies küll Lüg; Sie on mies `üövel`pingi `juures tuas ja `väljas iga tüö `piale ka; Mis mies sie, sie `ullemb ku vana `naine; Muretses `tütrukulle `lapse, aga nüid pole `selle `asja `mieski (ei tee teadmagi) IisR; odeti parajast mehest (joodi purju) ja siis `tuldi tagasi `laulama Vai; ma `mötlesi, et sellest saa midad, aga sugi siiskid meheks; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus Khk; käpalised - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni, kes mees oli; see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; Kui ta ikka töhe akkab, siis ole mees et sa `järge jövad Kaa; Üksteise võidu sai `tõustud, mees kes ennem sai; Mehed lammutama küll, aga `terveks tegemist pole `öhti; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide (idu) Pöi; mees `peetse sõnast, ärg sarvest Muh; Sa pole mees midagid, äi jova toopi ölut εε juua; Meri teeb mihest mihe Emm; `seune varsa `muistus pεεs, siiss oma eest veel mees ka Käi; obost `peetasse ohjast, meest sõnast Kul; ta mees ikke omast kohast koa; küll sa oled mees lubama, ega sa sellepärast tee Mär; kurat, räägime mehe juttu Kir; Räägi meest, aga mitte mehe nime Han; naera meest, aga mette mehe abet Mih; Egäüks mehem `võtma kui `andma; Sie põlõ mies kedägi, muõdu testel `järge vädädä Khn; sa oled aga mees `peksma ja `piipu `tõmmama Juu; naŕri miest, aga mitte mehe `mütsi JMd; [lehm] `leikab (tormab) ies, ole mies, et saad `järgi JJn; `tempude `peale on ta mies VJg; see on mehe tegu Trm; õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti; uksepakud õlid `kõrged, et õle mi̬i̬s ja assu üle; eläväd ku mehed (hästi) Kod; las ta magab pia `puhtass, siis on mees jälle; ega ta siis ei olnd mehest kedagi jäänd Ksi; ega amet meest ei riku Lai; `suuga on mi̬i̬s jahvatama, aga pane midägi tegemä KJn; `tõmba mihe süä `rindu Trv; olli omast käest mi̬i̬s `vällä `astmen, aga surm võt́s ärä Krk; ma `vańse tedä küll mihe `viisi Hel; ei ole mehe tegu ega mehe nägu Ran; no kes `onte seräst mi̬i̬st tahab Nõo; tu̬u̬ mõne mi̬i̬s, `väikene nigu põńn Rõn; Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; `taplõmma olõt sa miiśs, aga päkä omma nigu tsiku `sü̬ü̬dü, ku˽tüü manu lähät Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l, noʔ olõ jo˽vana Rõu; Aja õks mehe juttu Vas; piäʔ tõist kah mehest Räp c. (tegevusala silmas pidades) mina ei õle `selle tüö mies (ei aja puskarit) Lüg; see `tömbamise amet on ikka küljes, ikka `tömbaja mees (varas); kennel ise es ole püi meest mette, se lεks kalade `vastu Khk; pitkanäpu mees on `varga pool`venda Vll; puotsmann tieb `purju ja on `laadimise juures esimene mies JõeK; lüpsik oli puust [tehtud] - - oli neid, kes selle tüe mies oli VMr; `raiad mehed õlid kuus tükki, kes `raisid `auku tuuradegä [talvisel noodapüügil] Kod; me tullime mõtst kodu `sü̬ü̬mä, [sõnniku] pääle`tõstja mehe olliva joba söönu Ote || (naisest) `Miili on ise `kange `niiskune näpputüö mies ja `pitsitegija VNg d. (viisakusväljendites palvet esitades või tänades) ole miheks abi tulemast; Ole miheks ja sina minu `naiseks nalj Kuu; õle mehest `tuomast Lüg; Ole mehest, tule `aita `omme `palgid ära `tuuva IisR; ole sa meheks mind `aitamast Khk; Ole kena mees ja tule tee katus `peale; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; ole meheks tulemast Muh; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; `aitäh, ole meheks Mär; ole mehes toomast Tõs; õle mehess `aitamass Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole ää mi̬i̬s, ti̬i̬ mul ärä Krk; ole ää mi̬i̬s, tule avita mul sia elu ärä võtta; ole mehess, avita mul si̬i̬ regi `väĺlä tõmmata Nõo; olõ hää miiśs, tulõ aja mul `kapstamaa üless Har

2. abielumees `ande vakkad olite `valmis `enne kui mihele `saite Jõe; siis `läksin `lieri ja mehele. elasin mehega kaks ja puol `aastad, mies uppus `merre VNg; `naine `lahkus ära mehest; sie `tütrik ei saand `ühtä mehele; Kui `õskab kotti`kaŋŋast kududa ja agu`luuda siduda, sis võib mehele `menna Lüg; `Kaua‿s `tütrest kodu abi, `viiasse mehele; `Tütred kõik mehele `pandud, kodu jäend kedagi IisR; onoks siu tüdär `miihhel Vai; ta jättas oma mihe üle ning elas - - ühe vana isasega kogu Jäm; ons sool möni tüdar veel kodu ka vöi oled sa keik mehele pand Khk; oo ühel `iilasel mihel; sai kaupmihele `linna mihele Mus; see läks `sönna ühe tüdrukule meheks Vll; Võttis naise ja kohe sai meheks (sündis poeg) Pöi; rasvane kut `ülge rasva pütt, äi ta lεhe sihanse rokale mehele Emm; võta `eesele mees Mar; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; Niikaua loodan ikka veel mehele minna, kui või suus ää sulab Mär; neli tütärt oli, kõege vanemale `võeti meess Vig; läks lese naesele mehese Aud; üks meheta naene PJg; `ränka ää mi̬i̬s mul `oĺli Hää; mies käib naese jala alt läbi (naine on võimukam) Ris; ta on mehe püksid oma `jalga võtt (hakkas perepeaks) Kos; Teised `kindad pruut́ jägas mee sugulastele Amb; eks me kõik aidand teda mehele `panna; minu mies tegi ise teĺled VMr; tämäl one poeg ja tütär ilma mehetä Kod; minu mi̬i̬s oli vääga `tiadja Pal; mi̬i̬s on naise pia Ksi; tüdrik läks `jõuka mehele Vil; nüid vahetave mihi nagu `väitsi Trv; si̬i̬‿o neli mi̬i̬st ärä pidänu; tüdriku tükive periss naiseliste meśte manu Krk; miu mi̬i̬s ka `oĺli siss nu̬u̬r poiss, aga temä es lää `pu̬u̬lba õdagu `kõŕtsi, et kalliss õdag om Ran; miu mi̬i̬s `olli jo kalami̬i̬s, käis iki kalal, ku `aiga sai; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä Puh; käokirjät `lindu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa; nüid om täl mehetä kuus last; ku ma nooren ei ole mehele lännu, mes mä siss vi̬i̬l vannu iki mehele `ot́sma lää; vanast mugu `mińti ärä mehele, kui ka mi̬i̬s `vasta mi̬i̬ld `oĺli Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe; `väega ää om, ku mi̬i̬st-naist üte meelelise om, siss elävä nigu latsepaar vaguste Rõn; a võta˽sa hinele mi̬i̬ss, raha ju̬u̬ `maaha, esi um näläne Rõu; mul um mehe tett pińk, um kõrraline pińk Plv; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa leevä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas; viiś [tütart] laśk ärʔ mehele Lut || piltl Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära lõhutud) IisR; Mis see sada rubla, selle paneb ühe linnekeimaga mehele (kulutab ära) Kaa; Poud pani viljad mihele (rikkus viljasaagi ära) Emm; Si̬i̬ om miu kasuka mehele pannu (ära võtnud) Trv

3. a. (soolisust rõhutamata) inimene, isik; asjamees, tegelane kahe mihe `soidame ja vahel `kolme mihe [kalale] Jõe; ma olin esimäne mies siis neid (kanu) sielt `suitsust läbi `laskema [nõidumisel] Kuu; Kes `kautas - - sie pidi `uuesta mehed tegema (kaardid jagama) Jõh; söja ajal ju suured mihed (valitsejad) `antsid üksteisele abi; iga mees töi [Rootsist] kaksteisend vakka `soola Jäm; kui kadrid kεisid - - siis keedeti ikka `palli - - nendel oli sur pallikot́t ka `kaelas, üks oli pallikoti mees Khk; Pärni küla mihed olne juba rugise läind Kaa; Köljala rouva olnd `kange mees küll Vll; `Meite mehi läks ka siit tüki kaks või kolm Pöi; nee oo täide maade mehed kõik‿ne neli peret (talud on poolitamata) Muh; Suku mees (Suku pere) läks `heinale Phl; talupojad olid suurema mehed, aga teised olid `väiksema mehed või saunikud Mar; lubamene oo ea mees küll Mär; `präigu ei ole meest, kes põllu `peale läheb Kse; `tõotis koa iä mees Tõs; ema, tema oli `kange mees, `roovis rukist HMd; kuuendiku mehed olid kahesugused: ühed olid kolmepääva mehed, teesed olid kuuepääva mehed Kos; minu majas ei ole vaja kergelda, mis mul ikke on, seda tiab iga mies Sim; näd alate kahe mehe (kahekesi) panevad `leibä ahaju; egä koevamua mi̬i̬s `võrku ei võta Kod; rot́id lähväd perästiku nõndagu mehed Oru poole Vil; vanast võis igä mi̬i̬s püündä kalu Trv; si̬i̬‿o suurte meeste (rikaste) asi Krk; ku latsele amet `säĺgä `aetass - - siss ütledäss, et ää käsi `enne `aada `käissede, muidu saap korakäe mi̬i̬s (vasakukäeline); `meie mehe om maesamaa mehe, ni̬i̬ `peĺgävä vett `kangede; vigel om maan, tõene ää mi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo; üt́s `lihtne miiśs sinna (kohtusse istuma) ei˽saa minnäʔ Har; mul oĺl iks śaal `sääntsit hüvvi `mi̬i̬hhi, kiä mu i̬i̬st kõ̭nõliʔ Vas; poṕs oĺl vanast vakama mi̬i̬ss, mõnõl oĺl kat́s kah Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se; kõik olnuʔ `hüästele `küńdjä mehel (põllumehel), timä rikass olnuʔ Lut b. (muudest olenditest) Sääsk on mies `mihkli`päiväni (siis sureb ära) Kuu; Meite mehel oopis teine kuraas, kui lapsed meitele tulevad (koerast) Khk; jöe emand (musträstas) öunapude kallal on sügisel `kange mees Vll; Üljes va mees äi soa veel all iŋŋata, ta pistab ikka nina vee `pääle Pöi; Tärrεεstad (hallrästad) aa sügise kanged mihed ouedest marju sööma Emm; hundid `tulled kahe mehega mereld (mere poolt) Phl; mis teie `väiksed mehed tegevad koa (mesilastest) Mär; Anõdõl ond üks mies ikka `vahtis Khn; oleks nüid ta ia mies ammustand, mis sellest oleks saand (ussist) JJn; `kärbläne mi̬i̬s om härmä võrgu `külge jäänüʔ Rõu c. (mehekujuline) linaseemnesard `Tehti `kuprad väĺlale meheks, teivaste vahele `pańdi `kordamiisi `kupraid ja `õĺgi ja `siuti õlesidemega `kinni; `siemned pannasse mehesse Amb Vrd mehis

4. a. (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände jne) Miest `arveda abemest, naist `tunneda tanust; Kaik ei ole mihed, kes `püksü `kandavad; Mies `kündäb, aga vagu järele ei jää = laev merel Kuu; Mies lähäb lakka, liha`vaagen pää pääl = kukk Jõh; param vana mihe abeni all, kut noore mihe ruusigu all Khk; Mees `silmas, völg `meeles (võlausaldaja nägemine toob võla meelde) Emm; Mees maa all, abe maa pial = kaalikas Han; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine nabapidi seĺlan = lähker Hls; kuda mi̬i̬s, nõnda vanger (kui korras on peremehe asjad, selline on ka peremees ise) Ran; Mi̬i̬s issob enne obese selgä, siis paneb valjaid pähä = ahjuluua valmistamine Ote; Mi̬i̬ss ollõv naasõ pää, naanõ mehe kaal Urv b. (eufemistlikke vms nimetusi, väljendeid) `Lääne mies (nälg) majas Vai; maias mees (nimetissõrm) Muh; `eilne mees `akna taga juba (hommik käes) Mar; `eilne mies jo õues (päike on tõusnud), `tõuske üles JõeK; Kos talus vai majas on laiskus ja ooletus, seal vahib see kõllase suapa mees (nälg) ühte lugu värava taga Trm; iiläsine mi̬i̬ss om jälle vällän (koidab) Har; Latsi hirmutedi, et haĺl mi̬i̬s tulõ Rõu; rikka mehe rat́til ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til mustõbaʔ (Suurest ja Väikesest Vankrist) Se; üldäss, et pikkesega lü̬ü̬ suurõlõ mehele (kuradile); `tääbmä um haĺl mi̬i̬śs ussõh (tuleb külma); kõvõra meheʔ (vorstid) Lut c. tihedalt koos, üksteise kõrval sie on kõhe mies mehes `kinni - - nii tihe `kuusik; `ninda pali `rahvast, et mies mehes `püsti `sõisasivvad; `palgid õlid `püsti `pandud mies mehe `kõrva Lüg; Silgud lapida tahenduse `pääle ilusti mees mehe körvale `kuivama Rei; nii `paĺlu `seeni, mees mehe `kõrves Mär; suletüid (soolatüükad) käe pial, nii täis et mees mehes `kinni Var; kirik oli rahvast täis, mies mehe kõrvas Koe; kui parass vili, tulep mi̬i̬ss mehen, siss om pää ilusa Kam

närukas näruk|as g -a Kse Var näru mõni köib - - närukad `seĺgas Kse; võtad marjad ära - - närukas jääb järele (rootsust) Var Vrd narukas

*nühritsema nühritsemä Rõu(nührü-), -me Hel; nöhritsõmõ Krl

1. nüsima liha nühritseme Hls; mi‿sa tahn nühritset, ku väits um nühr, saa aiʔ lõigadaʔ Rõu

2. nürima, nüriks tegema ma nöhridsi väidse är, `kraapse ravva päält roostõt Krl

Vrd nührütsämä

plekk2 plekk g pleki Jäm Hi hajusalt L, K IPõ Kod, plekki R, plegi Kuu; pleḱk g pleki (-ḱ-) T V; pläkk g pläkki VNg(n pläkki) Lüg; pläkki g plägi Vai; lekk Sa Mär LäEd hajusalt Pä, KJn Kõp Vil, leḱk Muh Saa M, g leki

1. a. plekkmaterjal kasarmul õlivad `mustast pläkkist kattussed, õlivad `värvitud Lüg; `pange on plägist `tehtu Vai; sink lekk on üle siŋŋitud Khk; täidi‿o puust, lekist‿o `lehter Mus; Nee esimesed lambid olid `söuksed pisiksed leki topsikad, poomvilla tahid olid sihes Krj; See on ikka muidu üks va leki äär, äi see tea rohust midagi (viletsast vikatist) Pöi; siis olid need kaela ristid vasest ja plekist Mar; vana teeb isi omale pissed kalgid, paab lekid `sisse ja kaane `piäle Var; Lüeme ruhvi lae lekigä üle Khn; Lekist katus oo ia, aga vihmaga ja toŕmiga lariseb Tor; lekki `toodi poest Saa; varva plekk on varva `otste pial Hag; raudplekist teevad koa katukseid HJn; plekist tehakse tuobid ja mannergud Amb; raudplekk on paksemb, tehakse saia ja prae `pannisi VJg; saltser sü̬ü̬b sinkpleki ärä Kod; lekk kardab roostet KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; nõu vits om lekist Trv; siberi leḱk om aĺlass leḱk ja om paks Krk; plekki lõigutass `kääŕega Puh; nu̬u̬ olliva `väikese plekist lambi, traat `olli kõveride käänetu Nõo; obese suga `oĺli plekist Kam; plekist lastasõʔ piimä karraʔ tetäʔ Urv; maʔ osti `tahvli pleḱki Har; taa um ilma `rossõlda˽pleḱk, taa `kõlbass kül˽katussõss Rõu; t́siatinaga tinotadass, ku mõ̭ni kard vai pleḱist annom `kat́ski um Plv b. plekkplaat plekid olid oam`paĺkide pial - - augud sees, `väikesed augud, et ibad läbi ei lähäks Nis; Leki pääl leva ahjun kütsäv kikk korbi ja rõbuski Pst; ku `leibä küd́seti, siss ahju`suule `panti pleḱk ette Nõo; `kuivusõn ommaʔ viläkuivatusõ pleḱiʔ Kan

2. plekknõu Oli kahe`kümme `viie `litrane täüs `piiridükse plekk Kuu; `meieri `naine vottas ikke minu plekkist `piima VNg; `mõisast `piimä `saatsivad pläkkidega, suvel `vankrega ja `talve `riega Lüg; Too `teisteld plekiga `piima Rei; Mia `ośsi leki piiritust Khn; kas teil on see plekk puhas JõeK; panin mie pleki `vautuseks `peale JJn; suur plekk, kakskümmend viis `liitrit sies HljK Vrd pleku

3. kontsaplekk `Apsatitele panin plekkid `alla IisR; absati plekk oo ää kulond `kange tańsiga Mar; kondsa leki pannass vana nahast Krk

põhi1 põhi g põhja Muh Lä Saa K I(põhõja Kod) M T(-õ̭- San) Har(-õ̭-), `põhja Lüg Jõh IisR, põh́a (-h-) Pöi Lä(põeha) Mih(põeha) Võn V(-õ̭-); põhe g põhja, põh́a (-h-) Var Pä(põeha) SJn Kõp; pöhi g pöhja SaLä Vll Hi, pöha hajusalt Sa; pohi g pohja Ris, `pohja Jõe Kuu; n, g `pohja VNg Vai

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm alumine osa; selle sise- ja välispind Oluve `astjasse - - `pandi `pohjasse kadaja `oksad, nie `täüdüsid `olla `hüästi `marju ka viel täüs Kuu; kui `putru kieb, tahab `liigutada, et ei `kõrbene `põhja; `Viskab kõhe klõmaka `alle, tieb `klaasile `põhja `pääle (joob tühjaks) Lüg; parandab `vankri `põhja Jõh; `Kapsa `tünnile sain ia `põhja `alle, piab `kinni IisR; `katso, et `sumbul ei ole `pohjagi all; miu `saapa `pohjad on juo kuluned `katki Vai; kattist `pöhja taarist paranda Jäm; `istme pöhjad, nee olid keik `ölgedest Ans; tilk jähi veel `katla pöha `pεεle Khk; raand pöhast akab mädanema Kär; rädi pöhjaga `istmed, pöhi on rädidest kojutud Vll; Rotid olid koti põha nõnda ää ekeldand, paljas augupuru Pöi; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; söölald tuli pöhi εε Käi; mo isaisa tegi tooli `pöhjasi Phl; kääd kokku ja suu `peale, siis tee kurgu põhjast nii `seĺgeste `luike‿t (matkib luige häälitsust) Noa; lodi on laia põh́aga Rid; kui paja põhi talve põlema akkab, `öötasse, et tuleb `külma Mar; sarja `põhju ja sõela `põhju põimitakse Mär; jõi laasi põh́ani `väĺla (tühjaks) Kse; laia põhjaga pada; ane `rasva [pandi] jala `põhje `alla Tõs; Laeva põhe piäks viel, aga piält mädä Khn; `istus pange põh́a `peale Aud; sukkele `tarvis uied põh́ad teha PJg; ära tambi pudru pot́tis, põhe tuleb alt ära Vän; rummi (trummi) põhjad koera nahast, küĺled oo puust Hää; temal (lepalinnul) on `väike ümarik pesa, päält on `kitsam kui pesa põhi Saa; umalad `pańdi tõrre `pohja Ris; suani põhi on `laudadest `tehtud Hag; jala põhjad on `eśteks vägä `värsked ja ellad `astuda, kui juba õppind oled, siis lähvad tuememaks Juu; tuolid olid, õlest `tehti põhjad `alla KuuK; ma loputan kausi ära ja panen `põhjapidi `siia JJn; nüid vajovad need silmad mul nagu pia `põhja Ann; pudru on `põhja `kõrvend Koe; saŕja põhi oli `pulkadest `tehtud, üks oli tihi sari, põhi oli teist `muodi Sim; jõi tassi põhjani tühjast Iis; Toolid õlid `kahte `moodi põhjaga, ühed õlid puu põhjaga, teised õlid `pehme punutud põhjaga Trm; sängi põhi läks alt ärä Kod; tüńni põhjas oli auk ja teevas oli sihes Pal; kellel jala põhi kõik maha `puutus, sellel olid lampjalad Lai; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud, kot́ti egä midägi ei olnud KJn; künnap̀u käüve `risti ree põhja alt läbi Pst; karbi olli, sarap̀u keri ja kuusest põhi Hls; nõnda vähä tulli `piimä, nüssigu põhja tei paĺt likess; jämme äälege, kisents ku tonni põhjast Krk; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õlekot́t ka iki, muidu latse jala lähvä jo põhjast läbi Ran; egass vanast `kausse es ole, siss olliva serätse madala ummike laia põhjaga Puh; piibu pigi, mes piibu `põhja `korjub, om niida `kange, et kaits `silka võtab kassi ärä Nõo; ei olegi rüḱki enämp, kolm `puuta om salve põh́a pääl Võn; tu̬u̬l kirnul `oĺli mulk ligi `põhja üte lavva sehen Ote; sääl om pańgil põ̭hi är lännu ja om lavvanõ põ̭hi ala visatu San; ruuhv piat alasi põhja pääl `saisma Har; Pagsu põh́aga˽saŕaʔ ostõti, a hõrrõ põh́aga˽sari tet́ti külʔ esiʔ Rõu; tüńn oĺl tett ütest puust, es olõʔ eräĺde `põhja all, es midägeʔ Räp; põh́ah om [vankril] perälaud Se || midagi, mis on põhja peale jäänud Juod `pohja, saad poja Kuu; kes põhja joob‿se uie toob Muh || piltl ei temal ole `põhja all (kõht on lahti), laseb teine `ühtelugu õue vahet Koe

2. looduslike vms moodustiste alumine pind või kõige madalam osa a. (veega süvendist) `kammila `vörgud `käivad `pohja pial, mere `pohjas Jõe; egäs kõhas on neid kive jões, neid `kõhtu on vähä, kus sileda `põhjaga on; `kaivo `põhjas on viel vett Lüg; lume `ühmä `tostas rüsäd kaik ülesse `pohjast Vai; [laev] läks keige kaladega `pöhja ning viis meest uppust ära Jäm; `ämber lihab kaju `pöhja, kui konksu otsast ää lihab Vll; Vesi oli nii madal, [laev] jähi `põhja `kinni Pöi; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; Vaga vesi, sügava pöhi vns Emm; laene murrab, see viib paadi `põhja koa Mar; `seoksed allikad, `põhja all ei ole, ei külmetä `kinni Vig; mustad kaanid vee sees, `põhja kaada `liikvad Tõs; Suurejõel on kõba pae põhe Vän; kao `põhjas on veel üks tilk vett Juu; nii kõva põhi on, ei võta `ankrud `sisse Trm; sügise kala on põhjan, talvel kala `kerkib põhjass ülemälle Kod; puhastedi kaev ära, võeti põhjani vesi `väĺla Pal; kui teist ilma päeb, siss vesi on põh́ani `ühma täis SJn; ta‿m vi̬i̬ `pindin, ta‿i ole vi̬i̬ pääl, ta‿i ole põhjan kah Puh; ku sa ojoda‿i mõesta, lähät `põhja nigu tina jälle Nõo; ma `karksi i̬i̬ perve päält ekke `sisse, is `piatu enne, ku jalaʔ `lät́si `põ̭hja Har; tan [Peipsi] järven `puhkass paĺo varandust põh́an Räp || piltl Vaus oma eluga na `põhja, et ei `saangi änam `väĺla Han; tu̬u̬ mi̬i̬śs jõi `hinne `põhja Vas b. (veeta süvendist) se `lapsepolv oli igä ilus - - tänu viel vanembille `haua `pohja Kuu; vesi `korjab nögu kuhas vau `pöhja Khk; Vanad roavi põhad on sii veel paergus nähja Pöi; vanamad‿o aava `põhjas Muh; raavi põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; ku vao põhja `kinni sõkut, siss kardul ei saa `kasva Krk; tat́a `oĺli küll ää inimene - - ei `ütle ma temäle avva `põhja üttegi `alba sõna Nõo

3. millegi aluseks olev pind või kiht a. (pinnasest) sügisel tuleb mõnikõrd paks lumi maha, siis tie on `pehme, `ilma `põhjata Lüg; sügava `põhjaga muda suo Jõh; neitsitinal‿o roosakad `öitsed, kasvab, kus madal pöhi, vilu maa sees Mus; Sood oo külma pöhaga, nee tahtvad jaanibe aegu kenad sooja Kaa; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; see oo saue ja liivä põhjaga moa Tõs; külmetand põhe oli alles all (maa veel sulamata) PJg; madala põhjaga maa, ei lase vett läbi Hää; moa on kruusise põhjaga Juu; `astusin [teelt] kõrvale, jalg läks põhjani `sisse JJn; kel kõva saue põhi on, on ia põld Pai; liiva põhjad olid `kergemad, meiegi põllus on rebase `liiva Sim; `samle `põhja ku vajub rehä, enäm `väĺjä ei tule Kod; õhakad alva põhja mua `piäle ei tulegi MMg; tamm valib maa `põhja SJn; vesitse põhjaga maa Trv; üit́s jakk om `väege kuju ja sore, ilma põhjata maa, läbi`laskje maa; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja piltl Krk; rõogu kõrvale om alati aanu sügävä ange, jala ei küünigi `põhja vahel Ran; loegass om seräne ilma põhjata, seräne õrn sammel pääl, aga `samle all om vesi Puh; sääl om serände õdsi su̬u̬, ku läät, siss nigu ällib kõ̭iḱ, aga ta‿s vajo `põhja kah, mugu `õĺlusi `jalgu all Nõo; vesitse põhjaga maa `peĺgäss `rohkemp `põuda Ote; meil om lubja põhjaga maa Har; põhi om `väega kavvõn, palanuisi `kandõ tulõp `vällä Räp; savinõ maa põ̭hi om `veiga hüä, maa põ̭hi täheńdäss paĺlo Se || piltl Ega muidu neist pulmadest nii kiiret poleks, aga põhi oli juba paigas (laps oli sigitatud) Mar; mul‿o põhi `alla testud (olen natuke söönud) Kod b. kuhja vms alus `kuhja pohi, `okstest on pohi all Kuu; tegima agudest `niisukese `korge `kuhja `pohja VNg; `kuorma põhi tie `iaste kõvaste kõhe, siis saab `laiemast teha Lüg; lεheme kuhja `pöhja panema Khk; kolm `vihku `siuti nabra pöhaks kogu Kär; aud `alla ja põhi `vaĺmis, `mutku akka aga [kuhja] `piale tegema JõeK; `pańdi kolm või neli lat́ti, siis `pańdi õled `alla põhjaks ja `kuprad `piale JJn; suadu aod, kelle `piäle suadu põhja `ürgäd Kod; Kõhust saadik `kõrged vaiad lüüasse `ringi maa `sisse sedasi, kudas kueha põhe peab tulema SJn; kuhja põhi om ärä mädänu Trv c. seade kalja- või õllenõu põhjas `pannasse puud tükki kolm neli, siis panevad `pienemad puud `pääle ja õled viel `kõige `pääle, siis on `kalja põhi `valmis Lüg; sii küläs pannasse kadagud taari `põhja, kui `taari tehässe Mar; lähän abiks õlle `põhja paegale panema Mär; akkan õlle `põhja panema, pannakse üks õle vihk ja kadaka `oksi koa vahest Juu; kas kaĺja põhja ärä siädid Kod; Kui `taari akati tegema, `pańti `aśtasse kõegepealt põhe SJn; ma tei taarile uut `põhja Trv; ku vanass läits, lahuti tu̬u̬ taari põhi ärä, oheti kõ̭ik `puhtass ja `panti uvveste Puh d. aluspõhi; põrand `Leiväd `pandi kohe `ahju `pohja `pääle Kuu; kui esimesi `palke akkasima panema, siis akkasima tua `põhja panema; mõnel on `kiige alus`laudade vahe alt `kinni `tehtu, siis `ütlevad, et on põhi `alla `tehtu Lüg; viĺjä salvel ei õle põhõja all Kod; mia lase oma `kamrel uvve põhja ala panna Hls; `u̬u̬ne põhjani är lagunu Krk; ku me `leibä teeme, me paneme pätsi ahju põhja pääle, pannileib ei ole nii ää Puh; vanast olli ahuʔ `korgõn, sinna oĺl suuŕ müür alaʔ tett, põhi oĺl põlvõ korudsõn Har e. kera, pooli alus Kerä `pohjaks `pieti tühi tigu tuos Kuu; paberist tuttu, sie on `käävi põhi Lüg; Ma panin kuke körile pipraterad sisse, keerasin rönga ja kuivatasin ära, siis panin kera pöhjaks, et kera ilusti krabiseks Rei; kui kerima akatse, siis peab olema `enne põhe, `lõnga keritse põh́a `peale Aud; panin kardule kerä põhjaks Juu; keradele panin viel kivipõhjad `alla, et kerad ei `kerkind riistast ülesse, kui `käärisin JJn; kääve põhjad [on] piĺliroost ja paberist Pal; keräle ti̬i̬d `põhja KJn

4. a. kirve või haamri tömp osa `kellega saab `pääle lüa, sie on `aambri põhi; `kirve `põhjaga löi `ärjäle `õtsa Lüg; jämem ots‿o vasara pöhi, pöhaga lööd naila `pihta Ans; kiŋŋissepa vasar, pisigene laia pöhjaga Khk; Kloppaamer - - senel pole pöhja, vaid mölemate otstes aa pinnid Emm; obose kabja all oo suured jää lombid, `taotasse kas `kerbe põh́aga ää Mar; `aamre põhi oo nii ää `taotud Mär; annan `kerve põhjaga nõnna Juu; Kui vuamri põhi on kudagi ära kulunud - - siis üeldasse, et vuamri perse tuleb jälle uuest üles lüia Trm; lü̬ü̬ `i̬i̬smält vasarõ pińniga, siss lü̬ü̬ `haamri põhjaga, et tasatsõss saa Har b. mingi eseme ülemine pind taadi lakk - - laia pöhjaga Jäm; mehed `laśsid kübärä `põhje `piäle vett, sedäsi jõid Khn; miul‿o kübäre põhi katik kulunu Krk

5. millegi lõpp, pära a. (leivapätsi lõputükist) pohi oli ikke `muidu `leiva `kannikas, aga `päälimine oli ikke kasu`kannikas VNg; leva pöhi, teine on leva `pεεlmine Kaa; leva pääld leigedi, kaniga pöhi jähi järele Rei; tüdruk on `jälle `leiba käind äsimas, leiva põhi juba läind Nis; minge tooge `leibä veel, põhi juba kää Juu; mina ei saa kańnika `põhja `süia, ta on ju kõva Äks; kanika põhi jäi ju alles Pil b. (teat kuufaasi lõpuosa) kuu põhi on siis, ku `viimase `vierandi `pääle lähäb Lüg; ku `lõikasid `jällä `selle okkaspuu vanakuu `põhjal, siis sie mädänes ruttu ja läks `sienetama; ku vanakuu `põhjal viel `raiu sie leppik maha, siis võsu ka‿i aja Jõh; jüst vana kuu `põhjas tuleb nüid seeme teha Mär; vanas kuus panid kardulid, üsna vanas kuus, vana kuu `põhjas ei saa kardulast PJg; on vanakuu põhi, koe ta jüst `otsa akkab `soama Juu c. (muud juhud) natune kera `pöhja on veel Khk; Piibu kaha sisse korjas aegapidi pigi, piibupöhi, seda pandi aige amba peele Kaa; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `kartuli pudru põhi Trm; kuanal õtsan varśsi, `ku̬u̬nla põhi vi̬i̬l, `keträn `ku̬u̬nla põhja ärä; `korja kokko supi põhjad Kod

6. a. kauge, teadmata koht, kolgas Laev `soitand `aeva lahe `pohja, Pedäspä küläst `müöde Kuu; Pidi kuskil taga Venemaa pöhjas roonuametis olema Kaa; See on teab kus ilma `põhjas Pöi; elab maa `põhjas, justku `põrgus Hää; ei neid sua änam silmaga näha, on teised sial `kaugel Siberi `põhjas Koe; kes tälle `vasta mi̬i̬lt õli, sedä tä vand `põrgu põhõja Kod; sääl Lätimaa põhjan Krk; tu̬u̬ kiudutedi ärä, nüid om ta T́siberi põh́an Võn b. (sisemaailmast, sisemusest lähtuvast) `ohkamise käisiv periss `süäme põhjast; ma kõnele `süäme põhjast `õigust Krk; kes iks `süäme põhjast saagut, tol läits `täide kah Nõo

7. a. põhjus, ajend, põhjendus; alus, lähtekoht `nuoti˛el olid ka nimed - - eks neil siis old igä `mingil `pohjal sidä `pandud Kuu; kes tiab, mida `pohja (mis põhjuse) `pääle `kinni `pieti VNg; üks `selge põhi piab õlema - - umb`summa ei `muista `kiegi kohot Lüg; sie on nagu `putru-`patra kõik, õle sel juttul `õiget `põhja Jõh; sest ei ole `põhja saand, millest see nimi on [tulnud] LNg; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätta saand; eks tal peab ikke üks põhi olema, ega ta mud́u räägi Mär; mis põhe teil oo, et te läbi ei saa Aud; `kaibajal peab olema `seĺge põhe, mis ta kaibata tahab Hää; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; mis sa seal kirikus käid, mitte ei tea `jutluse `põhjagi Juu; nemad panivad siis selle põhja `piale, et sie õli niisukene kumitus Kad; `nõidumine on ike ennemast kurja põhja pial Iis; loriseb, jutul põle `mingid `põhja Lai; Rikkamad `kartsid, et [vaesed] `vargile akkavad, võib ju `olla, et sel asjal kübe `põhja ka all `oĺli Vil; mea sedä täüt `põhja ei tää Krk; ma ole tat `kaalun, aga ma ei ole periss otsa `pääle saanu, periss põhja `pääle ei ole saanu Hel; aap `tühje jutte, millel `põhja all ei ole Nõo; tal om joba põhi alh, ta lätt koolin uma `oṕmisega edesi Har; ma˽tiiä, mis‿tu põ̭hi um, et tä nii laimaśs minno Rõu; põh́alda jutt Vas b. majanduslik alus, järg tämäl one viel sie vana `pohja kova VNg; Juo nüüd on põhi all - - enamb ole `vilja `siemet `laenada `tarvis IisR; [Tal] oli igapidi köva pöhi juba isast saati all Kaa; See põhi säel juba sest ajast, kut vana `mõisas aidameheks oli Pöi; ma olen ikke nüid selle põhja peal edassi eland Mär; [Sellel talul] `seisis vana põhi kaua all, koht oli ka poole mõisa `suurdune Jür; meil teśtel oli ikke seda vana `põhja JJn; vana põhi all, tämäl‿o kõhe üvä akada Kod; anna temale kui paĺlu kätte, aga `põhja `alla ei saa Plt; seni na eläde saive, senigu vana põhi `otsa lõppi; temäl pańds naine talul põhja ala Krk; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; jäi vanõmbist kõva põhi `alla Rõu c. (laenu põhiosast) võttas `pankast viis`kümmend tuhat raha ja nüüd ei `maksand `panka neid `sintsisi egä `maksand `põhja ka Lüg; `pohjaraha on `krundi `ostoraha, mis `volga on, mida `rohkemb sai `pohjaraha ära `viia, seda `kergemb oli [protsentidega] Vai

8. taust, foon sie `riie on sinise `põhjaga Lüg; lipulesel põllel‿o punane põhi Muh; [Karuse kinnastel on] `valge põhi, tumesinise ehk mustaga [kirjad sees] Kse; See oli siidirätik, `kangesti ilus `neukse lillaka-sinaka põhjaga Han; must põhe ja roosid oo pial [tekil] Tõs; ma kudusin omale viel laudlinad, `valge põhi ja siis - - sinise kue aasin `sisse KuuK; kui aĺl põhi oli tekil, siis viirud olid `jälle värviga VMr; [seelikul oli] verrev põhi, siss sinine, must, `valgõ [triip] Kan; tälle ummõldi `haĺja põh́aga `uńdrik, tõõnõ `uńdrik oĺl musta põh́agaʔ Vas; sai tu̬u̬ kirä põhi illoś `valgõ Se

9. (põlisest elanikust, keelest vms-st) vanaemä, eks sie `rääkind igä küll sidä `ranna `pohja Kuu; vanemad õlivad juo ka ikke talu `põhja (talus kasvanud) Lüg; inimessi vanad `pöhja polegid εnam, üheksa `suitsu oli Tuiu külas, vanast olnd tulnd see pöhi Rootsist Mus; va Kiideva põhi olen jo `mitmendast põlvist saadik Rid; ta oo ikke veel vana sealtpere põhi Mär; `peavad iki vi̬i̬l sugulaseks vana põhja järel Hää; ta on oma eloaa `Kaius olnd - - temä on see vana Kaiu põhi Juu; mina olen `Laupa põhi küll Tür; si̬i̬ on üks vana põhi, tõesed on `seie asunud; kõnelga `selged ranna alla ki̬i̬lt, `laska sedä põhõja Kod; kui paĺlu sial veel vana `põhja on Plt; temä om peris Abja põhi Hls; kudass `kuagi kõrd ütelts, `sinna ei ole siast põhja sõna Krk; Nuka [talu] om si̬i̬ vana Tamsa põhi, toda tiiäb ega üits Nõo; eläss vanõmbide põh́a pääl (talukohas) Rõu

10. (põhjast) põhjani täielikult, üdini, otsast lõpuni sie perisi `pohjani, tämä `tahtu `pohjani `tieda `saada VNg; `räägi nüüd kõhe `põhjani oma asi `vällä Lüg; `rääkisime selle aśja kõik põhjast põhjani ää Mär; ma ole põhjani ära seletanu Hää; [ta] oĺli üks põhjani aus mees Saa; tüdruk õppis `õmbluse põhjani `seĺgeks JMd; ma olen kirjad läbi lugend põhjani VJg; põhjass põhjani‿o `selge kivisline põld Kod; tahab põhjast põhjani ärä `rääki KJn; temäl om raha põhjani läbi lü̬ü̬d Trv; temä kõneless `ende elu põhjast põhjani; mea tat põhjani ei ole `uurin Krk; ei niidä põhjani `puhtass `kaari Ran; ma seleti `tälle põhjast põhjani ärä - - kõ̭ik, mes mä teesi Puh; sa˽piat põhjani selletämmä, mis `miaki tähendäss Har; ku rasõv um `raisku lännüʔ, ega˽tä sõ̭ss olõ õi˽põh́ani `raisku lännüʔ, tulõ mõ̭nõle `andaʔ vai seebiss tetäʔ Plv

robane roba|ne g -se hajusalt R, Ris Jür JõeK Amb JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Plt, -tse Krk

1. ropane, räpane Suu on robane, kasi `puhtaks Kuu; sie tule robase `jalgudega VNg; Kole robased tuad Jõh; `Lapsed tegivad `ennast robasest IisR; tie on irmus robane Ris; robase `suuga laps Jür; mõni inimene on `irmus robane JMd; põll sai - - robasest Kad; lumi on robane, kui ta on poriga segamine Sim; riistad `puhtast robased, vaja `pesta `tõisa Trm

2. jäme, kore Omakoet `rõõva om isi robatse; Mea ei taha neid robatsit `leibe; Sellest robatsest jahust ei saa midagi `kastust tetä Krk

robistama robist|ama Kuu Hlj VNg Lüg IisR Kse Var Juu JJn Koe VJg Sim Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Puh Ote, -amma Vai Urv Rõu Plv Vas, -eme San

1. robinat tekitama; robinal liikuma kana robistab `tiibadega Hlj; üks robisti `piesastes VNg; Robistab rahet IisR; robistasin natuke `aega `kapsas, siis oli mul sigadele `lehti küll VJg; kanad tahvad kua vahel robissata, lähväd liiva `sisse ja robissavad siäl Kod; kukk robistab `siibadega Plt; tuul robistess lehe kõik maha puust San; ärä robistagu, ta maka Rõu

2. rassima, rahmeldama; kiirustades tegema, kiiresti rääkima Mes sest robistamisest sul kasu on Kuu; see robistab ühe `korraga kõik ära teha Hlj; mees robistas `alvu sõnu `reakida Juu; robista, robista, et `õhtast `vaĺmis suad Sim; mudku robistab `kiirest `vaĺmis ja Trm; kui tuleb ükskõrd `jälle kuiv, siis akab üks robissamine Kod; robistab, aga ära ei tee korrapärast Plt; Sa robistat ruttu ärʔ ülepääkaala, pääasi et käest är˽saa Urv

rohi rohi (roht) R(g rohe) S Lä Hää Saa K I Trv T VLä(g rohja Lei) Rõu Plv, rohe Var Pä SJn, g rohu (-o); n, g rohi hajusalt eL, rohe San, roho Lüg Vai, ruhe Har; ru̬u̬h́ g roho VId

1. a. heintaimede üldnimetus; taimkate rohumaal Rohi `touseb, ku `suojast päiv `paistub Kuu; `menga `tuoga `rohtu vasigule VNg; seda `rohto ei süö `kiegi, tämä on `niisukene vali roho, `lõikab inimise `sõrme `katki ka Lüg; ma liha löö natuse `rohtu vigadiga Jäm; külma ölased, nee on sinised lühised rohud Khk; kadus `rohtu ää Vll; Sügise on kää, rohi on kõva kut raet, mis see loom sest sööb või mis see vikat sealt võtab Pöi; jaanililled‿o `pissed rohud Muh; kus neid `mintusi sees on, seda `rohtu obu äi söö Käi; `rohtu rahidakse Phl; ma kein märja roho peal Kul; ää jäta `sinna rohu `sisse maha, kaob ää Mär; kase `lehtega ja paakspuu koordega, mina muude `rohtega ei ole `värvin Tõs; kuib, rohe ega ein ei kasun Aud; rohu `kiskmine `lehmil oĺli karjatse töö Saa; on mud́u üks metsa prähästik, põle `rohtu kedagi Nis; nüid lään `niitmä `lehmelle `rohtu `õhtaks Juu; oŕjavitsad, teravad rohud, suured pikad JõeK; teed süńnib igasugustest rohudest `keeta Ann; nuor rohi `närtsib kohe ää Koe; roho pial pliegiti VMr; luha`pialne - - luhane rohi pial, ei ole aru `rohtu Sim; roht on jo pikemast kasnd Trm; alek̀õrre rohi tahab `rohkem `kuiva Kod; kuŕja silma `vasta üheksat `seĺtsi rohud õlid koos Pal; rohi on aĺlas, mis kasvab vi̬i̬l, ein on `vaĺmis, küps Ksi; rohi kasvab‿möda seena `ääri KJn; Kui elajad juba noore rohu `peale saavad, siss põle änam äda kedagi SJn; rohi `tärkäb Hls; eläjäss om jo mitu kuud laodan ollu, ta tahab jo `värskit, temä tunneb nigu ääd rohu `lõhna joba Puh b. umbrohi roht oli sies, sa pidid säält linude vahelt `kitkuma nie rohud `vällä VNg; Linast said rohud `välja `kistud Pöi; `lõiked oo rohu `sisse jäen Muh; odrad oo kõige `rohkem `rohto täis Mar; laseb kõik naa `rohtu `minna, teab mis seal rohu sees kasub Mär; Kurgi jada `terven `rohtos Khn; rohe on kasund üle porgandite Vän; pienar on `rohtus Ris; rohi üle kasnud viĺjäss Kod; mina `kiskusin ua seest `rohtu Pal

2. a. ravimtaim, sellest tehtud arstim; ka apteegiravim `lendäjä rohi, nie on `luomale ka äkkilise `aiguse `vasta `jälle rohuks Kuu; sie inimine on rohoalune, eläb `rohtodega Lüg; `tohter `ansi üvä `rohto Vai; nee on nii `kanged rohud, nee akkavad pεhe `kinni Khk; vere kusemise rohud oo varsikad, nende `juuri `keeta Vll; Oled sa rohu `sisse võtnd Pöi; ihu kukub kihelema, siis nahk paks, nühi `maaleise rohuga, εε kaduvad Käi; kui `loomel oo punase tõbi, siis `antasse punase tõbe `rohto, see oo seesama va raudein Mar; `kange rohe küpsetab aava ää Tõs; raamatust `leitsin `tiiskuse roho Tor; kasekäsn on ju suur arsti roht - - [keedetakse] teed vähja `vasta Hää; kui luom on siest `kinni, kiedeti kieliki `rohtusi Ris; vahel neist mieste punedest `tehti tied, nad olid ikke rohost ka, köha `vastu olid VMr; `aapteegi ärra `andis vedelat `rohtu, sie `kange valus Kad; `rohtudega praavitatasse tõist Trm; mina terve nõnnagu tuul, `ütle, et‿i õle rohoss abi Kod; selle roho `pruukisin ära Äks; kummel on ka roho asemel KJn; mia sai üte pudele ääd rohi Hls; määriv rohi `pääle ja võtav `sissi kah Krk; rohi om ärä `luhtenu, klaasil om koŕk pääld ärä ollu Ran; temä `oĺli `tohtri tütär, temä ti̬i̬s paĺlu rohisit Puh; ku ma edimätse tilga `rohtu anni, siss kraḿp es tule enämb, laits sai `tervess ja eläb `täämbätse päeväni Nõo; ku rohi `väega mõrudass `lät́se, siss pańni jälle `tsukrutüḱi suvve Võn; `ośtse `aptiikust ää rohe San; no rohust iks om abi, ku ää roht johuss Krl; si̬i̬ om muud́u hää ruhe, a `väega mõrru Har; Tu̬u̬ lohvikõsõ `sisse `mahtsõ inne üt́s pudõlikõnõ ru̬u̬ht Rõu; siin kasusõ üte˽hainaʔ, kolmõkõrraline rohi kutsutass, neoʔ olõvat `ütsä tõbõ rohi Plv; paĺlo no vanast ru̬u̬ht ot́siti, `vi̬i̬di `sanna ja tasoti ja vihuti ja mõ̭ni sai `tervess kah Vas; mul oĺl siĺm `haigõ, Võrolt `ańte ru̬u̬ht Räp; oĺl rohtõ pääl ni kõ̭iḱ, a midägiʔ avidass Se b. igasugune ravimisvahend või -võte Vot sedä `rohto õli `sulle vaja, nüid said nenä `päälä piltl Lüg; Oli teine jälle pisid rohud `rindu tömmand (purjutamisest) nalj Jäm; kõik ohud ja rohud said ää katsutud Pöi; ahu otse pealt kaabitseti nõge, see `olli äkise `aiguse rohi Muh; Koer leiab `aige koha ise üles ja paneb `rohtu `peale (lakub) Rei; kui oli ehmätänd või, siis `anti `enni raua roostet, `sahke küllest kraabiti, või `jälle `anti `tahma Mar; loom vahest väriseb, `aige, suitsetatse, suits lähäb loomale ninäse, loom akkab `turtsma, see oo loomale rohos Tõs; rodi rohe - - pannakse vaśk ahelad `ümmer või punast `lõnga Vän; äkilese aiguse rohi on lõnga eli Juu; tuulepesadest `saadi vanaste `rohtu ka `juoksva `vasta Amb; üks kińnituse rohi tehässe `tunkelterädess, mussad teräd - - korjatasse rükisse ulgass Kod; koera suhun om rohi, kassi suhun om kihvt; kurja silmä eli, nõia veri, sia juurik olliv looma rohise Krk; suutäis om rohuss ja kõtutäis tõbõss (viinast) Ran; ennembi `tu̬u̬di toda üd́se liimakut sepä alasi mant, tu̬u̬ `oĺli rohuss sigadele Puh; laḿbieli om `väegä ää kraḿbi rohi Võn; palanu rohi oĺl tammõtõhva li̬i̬ḿ ja ku̬u̬ŕ ja või Urv; mesi ja tabak mähi `ümbre, om hää ruhe, üt́s om `iiba makõ, tõnõ `iiba mõrru Har; piimämago um `põrsa rohi, ku `põŕsil kõtu˽`haigõʔ Rõu; `liikmine ollõv vannu inemiisi ru̬u̬h́ Vas; `hiitümisõ ru̬u̬ht võtt, ku ru̬u̬h́ ei avida, siss lastass verd Se c. (muud juhud) nüid oo `parma paelu vähäm, pritsitse `kange `rohtega Tõs; ku `eśte värviti, siis - - kutsuti sinine rohi, sedä poadiss sae Kod; ta (surnu) olli rohidege är määrit, aga olli är kõdenu Krk; sinine rohi, tu̬u̬ `häötäss `kärpsit ja prussakit Plv

3. maitsetaim, -aine `ruokisin kalad ära ja `suola `piale ja `pańnile ja `rohtusi `piale Jõe; siin ühel ajal `tehti `rohtudega [kalu] sise ja siis `viedi `linna Kuu; `tarvis `panna rohud ka `sisse [toidule] VNg; köömes ja sibulas, see iki sii suur rohe oli Var; vorstid `tehti - - `estest kiedeti tangu pudru `vaĺmis ja siis `pańti `rohtu `sisse ja kõige lõpust küpseteti VMr; muna kõllane õerutasse `suhkruga ära, `tärklest, jahu ja `rohtusid kah ja siss `valge soum Äks; mea seast rohidege `sü̬ü̬ki ei taha Krk; rohiʔ peenikeseʔ `pańti paksu piimä `sisse (küüslaugust) Har

4. püssirohi, lõhkeaine tong sai `kõige `enne ja siis sai roho, `püssiroho ja siis nied takku toppid (püssi laadimisest) Lüg; `luega mittas `rohto `püssü `sisse Vai; pane rohu `püssi ning `aavlid `piale Vll; rohi plahvatas Ris; kos põllu sehen kivid, mes suurõmbat olliva, nu̬u̬ lahuti rohiga peeniksess Ran; puuriga puuriti mulk `siśse, `pandse rohu `mulku, päält täit telliskivi puruga Kam

rooste rooste g `rooste Sa Muh Emm Rei Lä Mih Tõs Vän Tor Hää Juu Kos JMd Tür Trm Äks Ksi Plt SJn, `ru̬u̬ste KJn Kõp; ruoste Ris JMd Koe VMr Kad VJg Iis, `ruoste Kuu RId, g `ruoste; ruõstõ g `ruõstõ Khn; roste g `roste Saa Plt Trv Hls Krk T Krl; rostõʔ g `rostõ Urv Plv Vas Räp; rosse g `rosse Kod; rossõʔ g `rossõ V(-uo- Lut)

1. raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun kiht `norra `oŋŋed, niisugused nikkeldettüd, nie ei mend `ruostesse Kuu; `massin oli `ruostega `kinni VNg; `este `tõmmab vähä päält `ruoste - - siis süöb `ruoste `augud `sisse Lüg; laev on läind nii `rooste Khk; Õhuke lekk, rooste sööb selle `pilkus läbi Pöi; kiibitse rooste maha Muh; rooste rekob kõik asjad ää Mar; põle `roostes mette, oo aĺlas Kse; Ää `korja seda, mis koi ja rooste `rikvad Han; Kraabiti ruõstõt laeva piäl Khn; nuad on nii `roostesse läind Vän; kui rostet päält ära ei õõru, siss lähab leḱk nõu `raisku Saa; pannud läin `ruoste Ris; roostet ei soa põletada Juu; See polt on roostes nagu rebane Tür; rosse ärä süänud selle (sirbi) `ambad Kod; lukk on `ru̬u̬stes KJn; temä määrds ennast `rostege Hls; toobipõhi rostel läbi sü̬ü̬d Krk; röste söönä ravva nii läbi, et tedä ei olegi Nõo; taa um ilma rossõlda˽pleḱk, taa `kõlbass kül˽katussõss Rõu; pleḱine nõo `peĺgäss `väega rostõt, ku `rostõ pleḱi˽tulõvaʔ, nakass nõo `ju̬u̬skma Plv; rossõ om kõik pańni ar söönuʔ Se

2. maage mõni `aasta oo vees pailu roostet Kse; vanad `roostega su̬u̬d - - punane vesi Äks; su̬u̬n - - roste võtab `varbavahe kõ̭ik `kat́ski Nõo; aenamaa lu̬u̬s mõtsa vahel, kos rostet `väĺlä ki̬i̬p Kam; oĺligi kõ̭iḱ rüvviʔ `rossõh painõduʔ, `vi̬i̬di `rossõ `lumpi, sääl `lasti `leodaʔ, siss lät́s mustass Se

3. taimede roostehaigus; ka taimi kahjustav sügisene niiskus vili oo `roostesse läind; kaeral oo mõni `aasta rooste Vig; läind `ruoste, rukkil `ruosteplekid VJg; rooste sõi `kartuli `pialsed ära Trm; linad oo punased, rosse `piäle `eitnud Kod; kaerasort oli mul `valge aarap, rooste ei lähnud `pääle Äks; küll olli illuss orass, nõnda ku sinenti, aga roste tulli pääle Krk; vahel nakab roste vara `käimä, rikub paĺlu `viĺlä ärä Ran; mõne päälisse om `väega õrna rostet `peĺgämä, nigu rostet tuleb, lähvä kõllatsess Nõo; kesv lätt nõgipähä, kas maa `puudusest vai `rostest, aga lät́s mustass Kam; roste om lina ja nisu pääl, lina `tõmbass vereväss Ote; rossõʔ om villä ärä `võtnuʔ Har; rossõʔ om - - `kartoli ladvaʔ är `võtnu Rõu; rüäl om rostõʔ pääl Plv

4. piltl (millestki roostevärvilisest) roho `ruoste [tuleb] vikkasti `pääle, pühüta `einidega `puhtast Jõh; `roostes [ilm], suur pouarooste, kuivast ajast tuleb Jäm; piopesa lüöb `ruostesse (tekivad punased plekid) Koe; `pähkli `tuume `ümber one juśku takk, si̬i̬ pruuniss tõmmanud, rosset täis Kod; roste lääb üle `taeva, tõine päe tuleb `vihma Hls; Uaʔ ja `herneʔ kupahtõtivaʔ inne ärʔ, et rutembidi `pehmess `ki̬i̬sseväʔ ja leemele niipaĺlo rostõt ei lasõssõʔ Räp

Rootsi1, rootsi1 root́si Aud Hää, rootsi Khk Kär Mus Kaa Krj Pöi Muh Rei Phl LäPõ Lih Kse Tõs Ris Jür Trm Lai Plt KJn Vil; ruot́si Koe, ruotsi Ris JõeK VJg, `ruotsi Kuu RId; ruat́si Kod; roodsi Hls Krk Ran V(-d́-); rotsi Ris HMd

1. (Rootsi riigiga seoses) `Ruotsi aig, siis õli inimistel `rohkemb `priiust Lüg; Rootsi on vana - - `kuulus maa Khk; kaśs kadus ää, läks `Rootsi nalj Kaa; Vana Rootsi aeg `olla ea aeg olnd Pöi; meitel on vana rootsi`aegne ait Phl; kõige esimene olnd see Eestimaa Rootsi käe, siis läks Vene kätte Mar; Ruhnu, sellele peab Root́si ikke abi `anma Aud; vanu rotsi`aekseid nimesi on [siin] HMd; Rootsi `Kaarli (Karl XII) sild, sial olid tüma koha `piale mäńnipuu not́id ja `kaikad `sisse pandud Lai; Rootsist [ta] `siiä on tulnd ja siin siis elämä akanud KJn; Roodsi kunigas olli veneliste i̬i̬st pagenu, tullu üle jõe, saabas kadunud su̬u̬ `sisse ärä Hls; me ollim Roodsi all Krk; Rood́si all ollõv hää elo olnuʔ Plv; Rood́si kunigass - - lei tammõ `latva pite kasuma Se

2. Rootsi päritolu, rootslastele omane `Ruotsi kodi (u 50 kg) `täüe `saimme kohe tänäuon `porgandi Kuu; `ruotsi vokk oli `kolme `jalgane VNg; `ruotsi `riide ka üks kõvemb `riide, `ruutuline Jõh; vene süld oli kuus `jalga, rootsi süld oli seitse `jalga Kär; sel aal oli teras koa, mis rootsi teraseks `üiti Pöi; rootsi keer käib `vastu `pääva Rei; isa oli rootsi `leeris käind Noa; rootsi oder, see oli kahe tahulene Rid; ranna `ääri `mööda [on kasutusel] rotsi keel; `enne tańtsitud muud `ühti kui labajala `vaĺtsi ja ruotsi `ringi Ris; Rootsi värv, `ästi tugev, ei kart `päikest ega `vihma Jür; Kõht kui rootsi trumm ees (suur) Trm; ruat́si rükis one kua Kod; rootsi riie, paksem kõva riie Lai; põllu ain `oĺli ristikain, peräotsan nakati seǵämä, timutit seḱkä ja roodsi `aina, roosa `äitsmidega Ran; Tu̬u̬l oĺl kuradi illoss kalõvast kuh́t ja pikält ju̬u̬nt rood́si `rõivast `uńdrik Kan; Pidä vasta mõ̭nõ hää roodsi tunni (natuke aega) Räp

saama `saama R eP(-oa-, -ua-) eL; da-inf saada T, suada Kod, `saaja Sa(-oa- SaId) Kse Var Tõs(-oa-), `suaja Var Khn, `saia KJn Vil, saia hajusalt M T, saiaʔ V, saha Rid Mar, `saahha Vai

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse või kasutusse, vaadelduna selle seisukohalt, kellele see läheb a. (konkreetsest esemest, ainest vms-st) vanasõna `ütleb, et egä `aiasiga `ilmaski `õuesia ädä ei usu, tämä akkab juo üväst süä `saama Lüg; pidin `eile `kirja `saama Vai; jutust saab aru, kui inimene on `viina saand Khk; Saand Rootsist poja kääst paki Kaa; jätad sa töö tegemata, siis pole `palka `saaja Pha; kust koer `süia saab, `sönna ta augub Vll; Taal jähi sealt raha `soaja küll veel Pöi; ahi tahab uut `kummi `soaja Muh; üle kahesaja `saadakse `palka kuus Phl; suur poiss, aga ikke tahab `tissi saha Mar; ma sai suure `koorma Lih; ligemale sada rubla võis pruut siis raha `saaja Tõs; Tina`leiba saanu (kuuli saanud) Hää; saeavanem `ütles: meie tahame raha koa `soada Kei; sain roamatu Tür; viin piima ää, saan rahakopika Pee; sellele puarile naelale piaks viel lisa `suama VMr; saand kuuli `rindu Iis; eks nad (lapulised) taha `juua `suada Ksi; kui lepal pikad urvad, tuleb rukis ia, siis `leiba suab Plt; need `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn; egäl söögil `tahtsiv `piimä `pääle ka saia Pst; kost vanamu̬u̬ŕ saa ametit Hel; sai muhu otsa ette Ran; ku na saeva vahel mõne ussi, siss visassiva sigadele Puh; küll oless ää, kui mia ka mett saassi; nigu palga saanava, nii joonava `õkva maha kah Nõo; `oĺli pannu obese pääkot́i `sisse ka, meh nä nii teräkesi oĺli saanuva TMr; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; ta eilä sai liha alt poodist, mi `saimi kah San; ma ei˽lähä enne kohegi, ku˽ma˽süüä˽saa Har; sai raha ka `põŕssist Rõu; pu̬u̬t́ oĺl kiniʔ, ni saa as `leibä Vas b. (abstraktsemates seostes) eks vahest saand `tormi küll Kuu; en õle viel `poissi saand ei Lüg; mie oliksin tuld, aga en saand `mahti Vai; einama on ukkas, tahab arimist `saaja Jäm; ken nii kurjad teud teind on, selle ing äi saa rahu Khk; tuhlis tahaks `vihma `saaja Mus; sai sönu `kaela piltl Vll; Oli omale uie koha soand Pöi; nee `erned tahavad ikka [kõvu] `ambud `soaja Muh; täna saab `armu (merel on paras tuul); äi sina saa `pörgus ka seda pattu `andeks Emm; `peendrad `tahtvad rohida saha Rid; vallast `saadasse ikke abi; tä ikke oo jalale saand, põle änäm vega `ühti Mar; see oo kot́iga pähä saan (on rumalavõitu) piltl Aud; Ükskord sai `naĺla Hää; ma sain aisu ninasse (sain aimu) piltl Kei; `lootis kasu `soada, aga on kahju soand Juu; perele käisin kõvaste `piale, ei soand siis `keegi `armu Kos; pole `mahti saanud minna JõeK; tuat seda ei taht, et rukki `kõrssa maha jäi, tema `tahtis ikke puhast tüed `suada JJn; ei soa `äästamast `aega `lõõnaks kodugi `tulla Tür; ku vähä `maśti (mahti) suavad, kõhe lähväd `metsä Kod; sai aśjast `tarkust, võib vi̬i̬l edesi tiha Ksi; mõnel oli sihuke näpu amet́, et ta nigu pidi midagi `võtma, muidu ei saand süda rahu Plt; ega mud́u targas saa, kui põle õpetust saand KJn; selle rohist iki saa abi Krk; kui teil om parembat `leibä saada (paremat teenistust), minge ja `ti̬i̬nge sääl; läits ei tiiä medä `saama, sai pikä nõna, es saa sittagi piltl Ran; kassiga saab `naĺla, si̬i̬ om serände lustiline kaśs Puh; miu pää ei võta üless, kost me nüid selgitust saame Nõo; `aŕste es ole, siss es ole aṕi `kostegi saada Võn; olõss ma õks jo rahu saanuʔ tast ilma vaivast ja käräst; rüärääḱ `rääḱe haina sisen, ma‿`tli: mis sa tanh räägit, siss sai tõsõl süä (süda täis), linnass välläʔ i̬i̬ `vi̬i̬rde Har; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ Vas c. (füüsilisest karistamisest, peksmisest) Kus vits, kas tahud akkada `saama Kuu; vast said sava `pääle, kas nüüd `jälle tahad `saada Lüg; sai mo kεεst εε külma sauna piltl Khk; tä põle malakast saand mette Mar; vanamees sai mu kääst mat́ikast; said rusikaga `kuklasse koa, mis sul ädä‿o, et sa karjud Mär; sai koolitaja käest `raagu koa, käed pani laua `peale ja koolitaja `andis siis kibeda `vitstega Mih; `mõisa pidi vara minema reht `ahtma, muidu sai `kupja käest Juu; said urva`plaastrit Iis; viin om `vitsu saanu, siss ku tal vett sekkä aet om piltl Hls; sai ää keretävve Ran; tu̬u̬ sai kõege `rohkemb `vitsu, tu̬u̬ `oĺli säräne `käŕsmädä poesike Puh; ma `saie kaits nahatäit perätside; emä pahand, et ku sa‿i ole kana `väĺlä viinu, siss sa saad Nõo; ma nüpeldäsin `jälle sigu sääl laudan, nii et na saeva `õkva TMr; pääkaŕuss sai kah üle kühmä, kuʔ `õigõ aja pääle kodo es tulõʔ Vas || (parastusena) Said sa niid, mine veel koera narrima Kaa d. (objekti mainimata) mes `saamata, sie `süömätä Kuu; puol saab ühele, puol saab `toisele Vai; ägas mool pole öigut `saaja, ma ole muidu käpaline Mus; Saaga peele, äga ma kade pole Kaa; Ta oleks juba ennemine soand, taal pole kotti olnd Pöi; senne kääst saab küll (naisterahvast, kes on valmis seksima) Emm; eks ta oli ikke natuke saand koa (oli alkoholi tarvitanud) Mär; Küll siis suajaks kua, kui egä päe `lat́sis ollaks Khn; eks nää, kuda meil siis selle `soamisega on HJn; mis sialt koa `soada on Koe; lüpsilehmad suavad kääst kua (saavad lisatoitu) VMr; ei old `kiegi kunagi meie külas `rohkem saand Rak; kuda `soadud, nõnda `mendud Trm; põleva nad `kuśkilt nii paelu saand KJn; ta kirup `pääle, senigu ta piap `saama Krk; nüid saava kõ̭ik niipaĺlu kui küünib Ran; ta‿i anna mitte midägi, aga tõese käest tahab küll saada Nõo; temä olli saanu ka joba, ja muku uput pääle (viinast) Rõn; `lät́si `sisse ulgandõ, `mõtlõsive, et midä saavavõ San; siss `saabõv (saavat) tõnõ `aasta kah Har; `saaja mi̬i̬śs saa iks, kas `suuhtõ vai `säĺgä. ku halvastõ ti̬i̬t, saat `säĺgä, ku `häste, siss `suuhtõ Plv; võtat, miä saat õ̭nnõ Räp e. saada saadaval ei ole rebasi `saahha, rebased on kavalad `luomad Vai; väga vanu mihi pole änam `saaja Mus; Vanasti oli ju puhas puu egas `poolis, kus siis seda `rauda `saaja oli Kaa; See aa veel saada tüdruk (pole abielus) Emm; sii põle `piimä kua mette `suaja Var; sõea `aegas põln ju `saapugi `saaja Tõs; Nüüd tehasse ikka `sindri katusi, `õĺga‿mtõ põlõ enäm `suaja Khn; es ole saia mujald ku Viĺländist Trv; maal om ikki midägi saada, aga mes sääl kivi uulitse pääl liinan om Puh; Oĺl külh õks `saapõid kah saiaʔ, a˽kiä neid ośt Har; tu̬u̬ tuĺl siiäʔ hähkäten, et katusõ plaadiʔ umma˽saiaʔ Rõu

2. kellelegi, millelegi osaks langema a. (mingi seisundi või mõjustustega seoses) Midägi viga sai [kalal] `olla, `seisus puol`poiki vies Kuu; ega siis aav ei `praavi, ku `aiget saab Lüg; `ihmised `saivad `vihma Vai; jalg vähe viga saand, `tiipsab Mus; `juhtus `tiine lehm `aiged `saama, siis ta pörus kolme päeva pärast äe Kaa; luu vahatab, kui ta viga saan on Phl; küll te saate `vihma, kui te `sõnna lähete Mar; võta peĺt eest ää, levad saavad `paĺlu Mär; kui vahel mõni `aiged sai, `lasti kuppu Vig; saand kopsupõletiku ja surnd ära Mih; inimene võib `püstijala pialt ka kukkuda ja õnnetuse `saaja Tõs; nägu oo ohatan, vist `külma tuult saanud Aud; kui ta (männipalk) ikke sadu akkab `suama, siis on mädanemine ruttu `lahti KuuK; seda nad ikka `tahtsivad, et ein suab kolm kastet, et siis piab `pehmem õlema loomal `süia Trm; sugarade kokku kisnu, kas `kuuma saanu vai (nahkadest) Ran; käe om `küĺmä saanuva, käe `söeldävä Nõo; mul `oĺle lat́s `riśtmädä, peĺlässi, et vaest latsele midä viga saase Võn; rabeda `kapsta, paĺlu `su̬u̬rmit om saanuva Kam; satteva - - `vankri põhilavva päält maha ja saiva `aiget Ote; `täämbä ei˽saa `vihma, suuŕ kastõʔ oĺl Har; ku liha oĺl säläh, siss joht saa as `haigõt, a no omma˽`paĺja luuʔ Vas; hobõsit oĺl paĺlo, sita`kiskja sai vat́ti külʔ [sõnnikuveol] Se b. omandama Neid `küpsädetti tules juo mittu `aastat ja seda`muadi siis `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; kooni timä (nisu) makko saa, seeni lätt paĺlo `aigu Lut c. (koos aistmisverbide da-infinitiiviga) Peremes sai `tiada, et `naaber `tuulab `vilja Jõh; sellest ep saa mette maias maida (seda on liiga vähe) Khk; oh kulla pai, et münu silmad sind veel `nεhja said Käi; kas emäl oo ea meel, et send nähä saab Mar; ma sai seda eila `teada Var; ma ei saan teda näha `ühti Aud; soad õmatsid näha Pal; si̬i̬ asi saab mulle `tiada Ksi; ku ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu; vahi, meh mä vi̬i̬l vana ikke kuulda saa Puh; oless ma elässi seeniss, ku ma `poiga nätäki saassi Nõo; `oĺli teedä `saadu, et ta `väega `aige om Rõn; kas timäl tu̬u̬d mõtõhn ja meelehn es olõʔ, et mullõ saa tiidäʔ, et timä jutt tulõ avaliguss Rõu; poodih müüäss liha, vai sa sääl `maitsa˽`saadõ, mis tä om Vas d. (da-infinitiiviga) rõhutab tegevuse kestust või paratamatust ema sai `jälle hulk `aiga `torssida Kuu; saab näha, mis sest ilma elust nüid tuleb Khk; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata, `enne kui ta tuli Juu; eks lapsed suand koa `vaeva näha HJn; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; saa nätä, ka tast saa änäp elueläjet või ei Krk; kõ̭kke näet elun, küll saat kannatada, küll saat `rõ̭õ̭mu tuta Rõn e. teat kohtlemise, hinnangu vms alla langema sai `toise kääst `klohmi Vai; see oli saand `kolki - - `körtsis Khk; Korra kena keretääve `peksa soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ma sai [ta] kεεst `kurja, et polnd mette ta `kuube `valmis `ömblend Käi; sa saad `rooki mo kääst, kui sa ei `kuula Mär; ma oles [poes] tüssata saan Lih; `lambad said `koera ja tulid tagasi Tõs; oli saan `sõimamist ta kääst Ris; sie tahab `soada udida Jür; ei ole `jõudu niipaĺlu tiha ja saa `siiski veel sõimata Pee; sain kuera kääst ammustata VMr; kui `tahvli `katki tegid, siis said `peksa VJg; `vaata, kuda inimene suab naaretud Kod; kui `klõmmi saab, küll jätab selle moodi maha Lai; pidi udjada `soama Pil; sai teeńe sugeda KJn; nahk `irmu täis, `mõtleb: nüid ma saa `kolki Krk; pia suu `kinni, siss ei saa tappa Nõo; kes seo rahakaśti `väĺlä võtt, tolle silmä karva˽saavaʔ ärä˽kakutuśs Plv; tedä sai naardaʔ `õkvaʔ Vas; mi vamila seest `saaki es `üt́ski `pessä, kõ̭iḱ oĺliʔ virgaʔ tü̬ü̬inemise Räp

3. omaks tulema enese tegevusega a. hankima, muretsema, soetama piad hüä mihe `saama Kuu; `läksin suurt `saama, `kaotasin pisikesegi `vällä Lüg; kisu ennemdi vanad `riided ära, siis akka `uusi `saama Jäm; ta köis `soamas küll mind `talve `jälle see peremees (käis teenijaks kauplemas) Muh; tuleb aga `peale mo käest õlut `saama Mar; tulin teilt `tuulamese `sarja `saama Mih; kammilaid ikke `tõivad siis suvel rannarahvas `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba `saamas KuuK; poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; ei `jõutud `kellasid `suada Kad; tal pole mehe `saamises `õnne olnud Pal; ordi`juani (teat värvainet) `suadi jõe `kalda si̬i̬st Ksi; läksid ikka suurt `saama ja jämedad jägama, ei suand pikka peenikestki Plt; tuli`takla `saadi mõtsast kõevu küĺlest Ran; kos te tõist riha saade, miul om üits riha Nõo; ta‿m `vaene inemine, täl ei ole ametegi sällän, tä ei ole `jõudnu saia `endäle Rõn; mis täl viga `nu̬u̬ri saiaʔ oĺl, ku noorõʔ esi˽nõuhn oĺliʔ (liiderlikust mehest) Rõu; nu ma `saiõ ŕea munu (nüüd ma sain endale reha) Lei || (järglastest) temä läits lesä mehele ja sai `tollega vi̬i̬l poja Nõo; `eĺliʔ kokko, nii `saigi timäga taa latsõ Se b. (saagist) sääl `saahha `pallo `piimä; `saimo mittu `lutsu Vai; viis `koorma sai `eina pere `pεεle Khk; Saand jööst suure aavi Kaa; `Seaste oleme `piima soand küll, lehm `lüpsis kenast Pöi; nad `saaja (saavat) ulga `eina; saime jõest ühe vähi Muh; tänäve ei suajatõ (ei saavat) `räimi Khn; mõne särje saab või ahvena Vän; siin ei ole `kuulda oln `siiga saavad Ris; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; sain kolmkümmend kilu `viĺla Pee; vanast sai `piima vähe, `lüpsid viis kuus `lehma ära, said lüpsiku täie Lai; ka setusamu `saitigi `marju Krk; aru`aina sai `ku̬u̬rmat neli sääld perve pääld Ran; `kõ̭iki aia`kraami sai, aga `põrknit saeme kasinade; ma‿i mäleta, mitu `liidrit ta ütel `lambast `rasva saavat Nõo; mina `saie kat́s vakka `viĺlä, vakk rüḱi ja tõõne `keśvi Võn; sääl olna `järvi kah, va˛el saavet `väŕskit kallu Rõn; no kas sai˽ka `maŕju Se c. saavutama `viimaks akkati seda (piiritust) meresse panema, sield nad (piirivalve) ei saand nii sotti Jõe; pia on jäänd `nõnda tulast, et ei saa enamb `tolku `ühtä Lüg; kes juba akkab lugu `saama, `tähti katta vötab söna ka üles (lugemisoskusest) Khk; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta igaüks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; ma sai `märku, et asi oli teist`moodu Var; akkasid obustega aeama, et kumb kummast `võitu saab Mih; said oma `tahtmest Juu; kuda nad tüdrukud oma `nõusse suavad Kad; tema mõega `vasta põle `ükski `vaendlane saand Rak; kolm neli `korda piad `muldama, muidu ei sua rohust `võitu Trm; ma ei sua perä, mes siin nõvvetasse; tämä egäühegä suab juttu Kod; mea taass oma `õigust saia, mea ei jätä sedä; ku ta es saa oma `tahtmist, siss pańs `rü̬ü̬ḱme Krk; mi̬i̬ld lahutadass, et parembit mõttit ja parembat tuju saada Ran; `mängsime kaardit kah, t‿`oĺli üits kõ̭ik, `kumbess võedu sai Nõo; ei saa tu̬u̬st `otsa ei arru, ei `perrä ei `põ̭hja, ta aja ennedä taad pudinat Har; kos mul võit saiaʔ, ku kohuss oĺl ar ostõt Se

4. väljendab tegevust, millega objekt pannakse, siiratakse, suunatakse mingisse kohta, olukorda või seisundisse a. (kohta) `katsun, et saan `paslid `jalga Lüg; me saime eile oma rugid `sisse; `kohkus nönda `kangest, et ep saa söna suust Khk; sai selle mure kailast ära piltl Vll; kui oo võrgud `merre saan, siis lastatse `ankur `sisse Muh; sarikad saavad kandpuude `peale `pandud Kir; ma põln `sirpi pihuse saan Kse; küll ta `sihtis, ei soan `märki `ühti Tõs; si̬i̬ on saanu omal suure `kandama öhe ti̬i̬ äärest teise `äärde Hää; rasvarabid soavad `pandud seebi `sisse ja maugu `sisse Rap; ei soand sõna suust Koe; oless me `oina kivi `otsa saanume, siss oless ollu suur lumi (teat ebausu kombest) Ran; vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss Nõo b. (seisundisse, olekusse, asendisse vms) minä sain `vargad `kinni Lüg; ma sai kohe üles Khk; `kaapsud said `apnema `pandud Kaa; Ma sai oma asjad kõik `joone Pöi; Oome `öhtaks `saame einamaa maha (heina niidetud) Rei; kas saite jo loo ülesse Mar; sohvad ja toolid saavad polserdud Mär; vihud said `lahti raputud Jür; kui ta pinnitud soab, sie tieb ta kõvemaks (vikatist) HJn; tüdruk ei soand tuba kunagi pühitud Tür; kuda nad `mõtlevad seda vana kõva `süöti ülesse `suada VMr; vana mäńniori - - kuda sa nisukese jõmika `lõhki suad Kad; müdisime, siss saeme tõese üless (hobuse jalule); piäd rabelema kõvaste, et kuivaga aenad `kuhja saass Ran; nüid sai minu katuss ka ärä parandeduss Rõn; sõ̭ss sai sedä tarrõ joba nakatuss `vaĺmiss teǵemä Urv; ku ahu `varra kińni˽saa, sõ̭ss tulõ hüdse karm Rõu; lät́s [kasutütart] `tapma, niʔ `saiõ uma tütär tapõtuss Vas c. (tegevusse, teole) kas saad tule polema Hlj; obune sai `pahmama `pandud Pee

5. muutuma, kujunema, arenema a. uut omadust või tunnust omandama, mingisuguseks muutuma saad tugevaks Kuu; minu `pääle saab kohe `kurjaks Hlj; leib akkab appust `saama, ajab üless Lüg; tämä avita `minnu, ku mie saan vanast; `milla sie mägi tasasest saab, `maaga tasa Vai; salaasi tulab üles, saab aavalikuks Jäm; ma sai `viimaks päris pahaseks Khk; Ta saaja jöulute vahel seitsekümmend Kaa; poolad saavad ilja `valmis Krj; ere `nutma, ere `naerma, veel virem vihaseks `saama Muh; käid `pitka teed, jalad saavad kibeks Käi; kes neist tääb, mes `moodi ta `aigeks saand on Rei; üks riie oo tuhaseks saand Mär; kui pio `pehmes sai, `käänasid ta `nuusti Vig; inimene tahab rikkas `saaja; vanaeit sai `kurja täis Tõs; Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise `leibä Khn; Läksin kriśkasi `kińni panema, käed said tahmaga Hää; poiśs sai `aastaseks JJn; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `tervest `saamist ennustab kadund aśsa `leidmine Rak; kõik linnu kiäled `piävä inimene `selgess `suama Kod; sai minu `piale pahasest Pal; undruku saba on märjass saanud Lai; see kell saab sada `aastad vanaks Plt; ta mi̬i̬l sai peris pahas KJn; kaits nädälit [olid linad leos], sõss saeve `pehmese Trv; ole illike iki, ärä saia kurjass Krk; tõisibe saab nu̬u̬rkuu, vaest siss lääve ilma parembese Hel; mõni vikat `oĺli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai; `võtnu kolm supi `luśkatäit `su̬u̬la järitside ja saanu `tervess Ran; jummal `oitku minu rikkass saamast, siss ei ooli mia jumalast, ei tõesest inimesest Puh; si̬i̬ vana `orjenu ihu saab `õkva `keŕgess [saunas] Nõo; vaiv om vanast saada, a vanan om ää elo Võn; kui oĺl like vili, siss läits mitu `päivä, enne ku ta kuivass sai Ote; `õeluss, tu̬u̬ om ka `väega umass saanuʔ Kan; ku taat, et lat́s rikass saasiʔ, sõ̭ss tulõ nabavaŕs siidiniidiga˽kińni˽`köütäʔ Urv; vili lätt jo˽vahasõss, nakass `vaĺmiss `saama Har; mul sai˽käe˽ka `nõ̭õ̭gaʔ; `riśti ja `räśti tõmmati su̬u̬st kraavi˽läbi, maa sai kuivass Rõu; ku suurõ˽`rõivaʔ likõss saavaʔ, naa ei˽kuiova jo är˽kah kunagi Plv; latsõ˽kah, kua sai suurõss, tu̬u̬ lät́s `ilma Vas b. uut seisundit, olekut või funktsiooni omandama; kellekski kujunema, arenema tahab kuol`meistrist `saada Lüg; kas mie en saiks ka `tohterist Vai; [ta] sai Viki küla (külla) naiseks Khk; viisakas inimene, saate kohe söbraks Vll; nii kava, kui ta kaela`kandjaks sai, akkas juba `laevas `köima Muh; `tahtis teene ikke ohvitseriks `saada Mär; saime `senna `suileses Kse; `tahtis `soaja kas `köstris või koolitajas või Tõs; on tuleroaks saan Ris; kui ma `käijaks (täiskasvanuks) sain Kos; [ta] akkama `uopis emast `suama VMr; `enne on muĺlikas, aga kui akkab `lüpsma esimist `korda, siis saab lehmast Lai; soend sei leevä ärä ja sai inimesess Ran; puid om mul külländ, ni̬i̬ jämedämbä saava ahjupuiess ja ni̬i̬ peenikese saava pliidipuiess Puh; ku ma nu̬u̬r olli, siss ma `tahtsi luuletajass saada; mitu oonast `aava lammast taka, aga üte `oinaga saab iks rammass Nõo; üt́s kaupmi̬i̬ss tettü `soeńdist, ku mõni inemine tälle väädse otsast `leibä and, siss saasõ inemisest tagasi Võn; seeni˽maaniʔ oĺli nimä vihatsõ˽tõnõ tõist `vasta, a˽no‿mma˽jo˽saanu˽sõbrass Har; egä inemene või saia pühäst, ku˽timä tege `kõikõ hüvvä Lut

6. (välja) tulema a. (tekkimisest, sündimisest, saabumisest) sie ajab `tühja tuult taga, ei `sellest saa `asja Hlj; siis said pulmad Aud; anipajost saavad ead `pehmed luuad Vän; Sai `õhta, rebased `aukusid kiuh-käuh Hää; tuomingast suab äid `luokasid Kad; suagu siis nõnna, lähmä ühen; kel nabavaŕs ümmer kaala, si̬i̬ `suama äbialune Kod; kui `koŕssnad saevad, siis oli teśem si‿elu Pal; ei selle koha pial viĺjast `aśja saa Lai; peris kenä riidake sai; saab ommoku, nii küĺm, [pole] `kińdid egä kedägi KJn; kui `õhtu sai, nemä talitiv `aikselt looma ärä Pst; sai õdak, mi̬i̬ss lät́s kodu Hel; vai noist otsikist ilusat `langa saab Ran; ma ärä koolda ei taha vi̬i̬l, tahass nätä, mes sest elust saab Puh; õtak saien käesi tädi`tütre pu̬u̬l; ega mul `langa paĺlut ei ole - - sellest ei saa `kińdit Nõo; ku ma joba täiśtüdruk sain, siss enämb ei ollu säräst käsitsi rehe`pesmist TMr; üteldi iks, et ää kevväi saa, ain tule `mõtsa Ote; inemist ei tapeta ärä, saagu ta sańt vai vigane, iks praavitadass ärä Rõn; mi˽sulasõl sai perremihega suuŕ pahanduss Har; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; no sai poig, tõukasimise `aigu jo `sündü Vas; kübärä põh́a täüś lina`si̬i̬mnit külveti `maaha, tu̬u̬st `saiõ sulasõ palk; kuusõst saavaʔ hääʔ paĺgiʔ, selle et kuuś om `sirgõ puu Räp; mõts kattõ arʔ, sai suuŕ ti̬i̬ Se || juhtuma mis nüid saa, meil om põrmat `pühkmede, külälise tulev Krk; oi `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo b. (omadustega seoses) kuhad said `kangeste `kõrged LNg; oli ööveldatud `laaste, keedetud neist `värmi `väĺla, kasepuust saand kollane Mih; Suṕp sai tänä magõ Khn; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem Hää; suvene vill, ta saab parem HMd; kroav sai lai ja sügav Tür; riie sai kõva ja ilus küll Rak; leib om kõva ja `tihke saanu Hel; ernet külvä `lõune tuulega, siss saana `pehmed; `julgust ei tohi konagi `kaotada, saagu vai sitemb Ran; temä ti̬i̬b latsele `rõiva `säĺgä - - saeva na nii ää kurja ku na saeva, a iks `oĺli ää `säĺgä panna Puh; naa `käüsse omma veidikese laja saanuvõ San; nii˽piat õ̭ks teǵemä, et taa hää saa Har; Ega kohu`piimä või ei˽suurõ tulõ pääl tetäʔ, sõ̭ss saa timä kõva ja˽tuim Rõu; lang sai mõnikõrd sääne `pleklikanõ [värvimisel] Plv; sul naaʔ `ohkõsõ˽`kindakõsõʔ, naist no määne läḿmi saa Vas; kesev `peĺgäss `kuuma, terä saasõ peenikene Räp c. (seisundiga seoses:) hakkama sai häbi, nüid nina reite vahel Mär; ei ma `eśtiks ehmatan oln, muko paha miel sai Ris; siin saab vilu HMd; ommuku sai neid [riideid] `seĺgä mütsüdet, nüid saa kuum Krk; ma lamesi maha tükiss aass, `õkva `keŕgemb `saie Nõo; säĺg om tuulõ poolõ, ega siss nii küĺm saa; sai tõsõl nii hää mi̬i̬l Har; mõts habisõss, no saa sula Vas; mul `saie irmuss, ku ma soe `näie Lei d. (ajamääraga, kellaajaga seoses) saab juo kakskümend kolm `aastat, kui suri Lüg; sest saab kolm `aastat, ku laev `siia `kinni `jooskis Khk; kas saab ju kaks `aastad või [ärakolimisest] Lai; sai mõni pää vahet, kutsub oma `juure Plt; kell akkass kümme `saama Krk; sai tüḱk `aiga, tulli suuŕ `vankre mürrin ja obeste kabja klobin Hel; saab edesi mõni nätäl ja mia naka paestetama Puh; kat́s `aaśtakka saa tagasi, ku ma tälle kińge [talukoha] Urv; kell saa joba veerandi i̬i̬st üt́s, ma˽piä är˽lauda mano minemä Vas; kesväʔ ummaʔ lännüʔ vahatsõst, saa aig `põimaʔ Lut e. (teat määraga seoses) nüüd saab meil `Äksi keriku‿jure üks kahessa kilu`meetert Äks; `Tartude sai nelikümmend `versta Ran; sääl su̬u̬ veereh, sinnä˽sai viiś kilomeedrit Plv

7. jõudma, pääsema a. (kohta või kohast) mõlemad õlema kõhale `saaned; nüüd sama õli mul kääs, ei tia, kuhu nüüd on saand (jäänud) Lüg; `tarvis akka `oige kovast `arpima, siis saan `kiiremba kotto Vai; ma pole ammugid änam üle ukse saand Khk; kust ma `sönna saa Kär; kui lumi akkab ää kaduma, akatse `ootama, millal kari mättale soab Jaa; Kolmed jõulud juba `mööda läind, aga mitte pole `sõnna änam `jalga soand Pöi; ei saa edesi egä tagasi Mar; ma põle naise`põlves `pulmagi saand Kse; ta oo `aige, asemelt pole täna `väĺla saand Mih; sain vihma käest `rääste `alla Tõs; mis `moodi ma saas kodu veel korra Ris; `vaatan, kus‿ned siad nüid saivad JõeK; kui sa linnast tagasi saad, siis mul om kangas maas JJn; ma põle üle `maandi saand Ann; ma sain vara `tüöle VMr; kaua‿se `jutlus ikke kestab, suab `vaŕssi tagasi Kad; pitk mua õli `minnä, kuńni saen viimäte peräle Kod; niimudu on nad siia saanuvad ja minu istutud on nad jah (tammepuudest) Äks; kui sain mäest `alla, akkas `vihma sadama Lai; mea jäi tõisege juttu `aama, nüid ei saa änäp tõistel `järgi Krk; `oĺli põrm `vaene - - nüid om nigu konn mättä `otsa saanu Ran; muedu olli ta pikäli periseld, es saa oma asjale ka kudagi Puh; mõni saap `taivade, mõni lääp `põrgude, mõni jääp kate ilma vahele; mia es saa `täämbä `tohtre jutule Nõo; saeme iks kodo tagasi Võn; mul olli ää mi̬i̬l, et ta eluld kodu sai Rõn; Astut vai mitu `päivä, üt́skõrd iks peräle saat Urv; päiv olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ, ku mi `liina sai Rõu; seo ajoga olõss mi˽joba kerigu mano saanuʔ Vas b. (olukorda, seisundisse, asendisse) eks ma oleks saand ka mihele, kui oleks tahand `menna Jõe; ing saab päris täis `selle `asja pärast; sie akkas jo elule `saama (meelemärkusele tulema) Hlj; tuba - - on juo `seinile saand, `seinäd on ülevel; tüöd `saavad juo `kuomalle Lüg; `Putru `tõsseti `kulbiga `trehtri ja `tauti `pulgaga - - kui vorst täis sai Jõh; obuse `kargamise pεεl möni inimene `surma saand küll Khk; said keik kolm sösart tanu ala (mehele) Mus; [Ta] saaja varsti sada aastat täis Kaa; pää on veel `körges, saame `valmis küll Pha; suand ta kuu kahe kolmeseks suand, siis ta oo tall Jaa; Ega üks katsub, et ta `putku soab Pöi; ta `soaja pillimehe pojale [naiseks] Muh; Milla ometi `öhtsele saab Rei; siin peab olema üks laev ukka saand Noa; nad ikke said teineteisest `lahku nüüd (sünnitamisel ema lapsest) Mar; peab ikke `püüdma, ega mud́u edassi saa Mär; seäl sai paelo `surma neid `noori mehi ja aavata koa Vig; paar maja said katuse `alla Lih; kui emä enäm ei ole, emä on `tühjä saan, siis `õnduvad ärä (mesilastest) Var; selle süda oli juba `täisse saand Mih; Midagi teha ei viisi, [vaatab,] kudas aga päe `õhtal saaks Hää; `mõtlen, `mõtlen, siis saan viimaks otsa `peale Kei; me ei soand `kaupa `ühti, kaubad ei läind kokku Juu; kui kuu täis soab, siis akkab vana `poole minema Kos; said süemaraha tasa Ann; pääva `valges ei soand ikke tööd `korda Tür; ei soa koa ühekorra sinu `tahtmene täis Koe; ta ei saa `aegu (joonde) selle aśsaga VMr; viimast saand `rüitlil sõdadest isu täis Rak; eks reńt õld nii, nagu kaubale sai Trm; suavad `tü̬ü̬gä `kombe; sellega õli temp kõhe, ennegu `siäde sae Kod; nüid sai leiva `otsa, sai parema paiga `piale Lai; va laisk veenusk - - ei saa millaski `riidesse Plt; tahtnd ärä käkista, aga teene mi̬i̬s saand appi Vil; kuu saap täis; mitu kana sai mul `raisku, koer muŕs ärä Krk; selle `tü̬ü̬ge ma sai `kergeste `ju̬u̬nde Hel; meie laste ihu pääle ei ole vitsa`latva saanu Ran; suure `rõiva säĺlän, ta‿i saa jo kudagi üless Puh; ku ma oma leeväle saa, küll mä siss tiiä, kudass ma elä ja mes ma ti̬i̬; mul sai nii viĺländ, et ma‿s või toda jäńesse liha ämp nätä Nõo; üits tütär sai õnnetult `surma Ote; oi latseke, kas sa nii laeselden mihele saat Rõn; puu saivavõ ilustõ `riita San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; üt́s vakk `kõlbass mullõ vi̬i̬l manu anda˽siss saami˽tasa; kas võõrass tu̬u̬d taht, `võ̭õ̭ral saa jo täüelte (tüdineb ära) Har; viläʔ nakkasõ `vaĺmiss `saama, muu `tü̬ü̬ga vaia rutadaʔ Vas; päiv om vi̬i̬l üleväh, ei saaʔ vi̬i̬l õdagullõ; sul saa piä minno villand ku `vi̬i̬ga˽`kapstit Räp; ku tuńnistaja om man, siss saa õ̭ks `täüte (on kehtiv), a nelä silmä all, tu̬u̬ ei käü˽kohegi Se; haḱk olõ‿i `hüästele pant, saa suur vihm pääle, hakiʔ nakasõʔ kasuma Lut c. (ühendusse, seosesse, kokkupuutesse) Akkas menemä, ku kuer tämä ligi sai Lüg; `Katsu `õigest ajast `jaule `saada IisR; tä ea naise `kempu saand Mar; sain veel sabast `kinni Mär; ega ma suurte talutüdarde `kõrva saan (polnud nendega võrreldavaid riideid); nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; `murtsin aa`teibast `toika kätte, et kuerad kallale ei sua Kad; nu̬u̬r õli ja sae kõhe `jaole selle tõbele; saema `varguse jälile; ei mina ei suanud usuarmu ligi Kod; miu kätte ei ole si̬i̬ raamat saanu Krk; mu tõsteti - - reheahju pääle, sinna es saa puĺl manu Puh; es `saagi `jälgile, `varga pagesiva i̬i̬st ärä; susi taht lammast ärä murda, aga karjuss sai `jaole Nõo; mul taa jaḱk um `horkvallaʔ, siss ei˽saa˽kihulasõ˽mano Rõu d. (tegevusse, teole:) pääsema sai plagama; saab `kerra jo vedämä, ei saa pidämä Kuu; `tütrik sai `juoksu; ei saa kodont tulema Lüg; `Õhta `saame `sauna pesema IisR; ma oli nii tüdind, `katsusi, et ma tulema sai Khk; soand vesi `keema läind, siis `võeti ära Pöi; saaks ma aga võid tegema Muh; sain sealt punuma Mär; tahab magama `saada Mih; ei saa peast ega jalust minema Ris; `oeti soab lehm `lüpsma Amb; esimesel augu·śtil sai rukist `leikama akata Ann; mina ei ole suand teda `vuatama Tür; ei soa ega soa ükskord minema Koe; poiśs saanu `ju̬u̬sku Hel; kate`tõisku `aigu saeme magama Puh; lähäb vi̬i̬l mõni nädäl, `enne ku `nüsmä saab Nõo; ää, et te ruttu tulema saite sääld Võn; `tahtseva, et lina ennemb ärä saab, siss saab `tańdsma Ote; enne es saa makale, kui kell `ütsä kümme Rõn; ku taa lehmäkene `nüsmä sai, siss oĺl täl utaŕ `väega˽`paistõt; ma sai `Haanist `varra tulõma; tu̬u̬ sai `ütlemä, et timä naist läpähtädäss Rõu e. (tegevusse käskides:) hakkama, kasima Saad sa ühekorra siit akna tagant minema Kaa; kas sa saad kojo Muh; Kas sa suad oma asõmõlõ Khn; katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd; ka sa saat lina `kakme Krk; kas sa saat kodu Nõo f. (ajaliselt midagi jõudma) pane - - saun küdemä, et saad `seitsmest `valmis; kui [linad] `saavad `kolgitust, siis akketse `jälle sugema Lüg; `uotlivad nii `kavva, kui pappi sai `jutlus `luetu Vai; `öhta saand rihe ära raband Jäm; umal - - `keerleb, `veerleb, saab `otsa saand, siis muneb Khk; saand ma siis sööma `valmis teind - - siis ma pani `metsa Kär; `saate omad ää kastn, siis ma akka ome koa Muh; said siis kõik lugenud Kse; kui külitud sai, siis pidi olema, kis sitte ette vedas Mih; `enne jõulut kolm nädalid [olid] `lieris poisid, siis need kolm nädalid saevad `mööda, siis läksivad tütarlapsed Pee; `köster sai aga `issameie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; kui kesä üless sai künnetuss, siss `oĺli meil kippe aenale minek Puh; nakame `võitu `ju̬u̬skma, `kaeme, kumb `enne saab Nõo; kui sai tu̬u̬ [raha korjamine] ärä tettuss, siss jälle oĺli tands TMr; kas sul Aenule kiri ärä sai saadetuss Rõn; `hindäl om õ̭ks paŕõb, ku varahappa `saadõʔ; eeläne sü̬ü̬ḱ ja `täämbäne, kõ̭iḱ sai `sü̬ü̬düss Vas

8. väljendab tegevuse võimalikkust ja tegija võimelisust või võimalust selleks a. võimeline olema, suutma `katsu `leikada, `ehku saad Kuu; sa ei saa muni ka enämb `viedust, kukkud käppili; kõik ei saa [silma] vahitust, `nauru akkab Lüg; mie en saand avita Vai; tuba va suitsu läru täis, äi es soa änam iŋŋatagid Jaa; ma ei saa selle `vasto kedägist tehä Mar; viletsaks jäänd, ei saa enam kedagi `tehtud Mär; esimese korra ei `saandki `väĺlä `tõsta Vig; nagu puuobu, ei saa `köidud Han; Mio miel lähäb nda alõdas, et `suagid riägitud Khn; ei `saaje änam ülal `käia Hää; oma `kirja ei saan änam lugeda Ris; isa ei soand enam `käidud `väĺles Rap; mõni lammas ei soa kudagi `moodi `talle `ilma Juu; mina ei saa teda (kõva õuna) `süedud JJn; minu käsi oli `aige, mina enam argiga [sõnnikut] lahutada ei saand Pee; mitu nädalad ei suand paegastki ää VMr; ei suand leigatud, siis tuli meid paluma Kad; mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; ei saa me `kumbki `lauldud Pil; kudass ta saap rõõmuss olla Krk; kel pruunid silmäd, [see] saana `nõidu; õõru `säĺgä, turja pääld saa esigi Ran; mõni, ku ta naarab, ei saana kust `kinni pidädä Puh; sest om ää, et ma vi̬i̬l `jalgu pääl saa tokerdada Nõo; peräkõrd ommete saanuva sää ärä udida ja `vi̬i̬rde tõmmata Võn; mi̬i̬ss `naksi `ju̬u̬ma, ei saava üten elädä Rõn; ma ei˽saa timä `tahtmist `mü̬ü̬dä tetäʔ Har; `sõŕmi peräst ma saa vi̬i̬l kutaʔ Rõu; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ Vas b. võimalust omama ega `palju `rääkidä `saaned Kuu; `niisukesed `auskarid, `nendega saab `panna kalad Hlj; `saiksin mie ka mogomaist üvä `toito `süvvä Vai; me saame ikka omal abi ka vötta Khk; Saad sa korra mulle abi tulla Kaa; said sa koa `niita Muh; ma küll ei saa `sõnna `minna, vihm akkas sadama Mar; kas sa saad `moole seda maast kätte `anda Mär; ei saan magada Lih; ei saade neist mud́u `lahti, kui pidade mõnele edasi `anma (ussisõnadest) Aud; mina olen alvatud inimest saan `tösta küll Ris; ma ei sua näidata, mul vokk lakas Amb; kui ilm läheks ilusaks, siis inimesed saaks `eina tiha Ann; `oinad muksivad kohe, kui suavad VJg; nävad tuleksivad, kui suaksivad Trm; kas sa suasid nüid `õõrdu mu `selgä; tänä `ü̬ü̬si ei suand magada Kod; meil siin on kaunis suured eenamaad, me saeme `einu müia küll Äks; ma ikke ei saa `anda KJn; temäl ei ole magamist seeni, ku ta oma südäme päält tõesele inimesele saap ärä kõnelda Puh; ei ole ma konagi vedeldä saanu; tu̬u̬ vana emä, ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä (emamesilastest) Nõo; es saa `kolme `tuńnigi magada Võn; oless ma nüid ao ärä saassi raguda Ote; es lase [lastel] `karja minnä, läits esi, kui `saie Rõn; ku˽ma˽saa tullaʔ, siss olõ ma˽pühi `aigu siihn Har; olõ õi˽palangut tu̬u̬ aśagaʔ, saadadõ˽sõ̭ss, ku `saadõʔ Rõu c. võimalik olema; tohtima tia, ehk saab nüüd siit juo `Pieterburi `mennä Lüg; ei saa `ilma `ernitä lient `keitä Vai; nii `kange tuulega‿p saa merele `minnagid Khk; `küine panemisega `saagi alla kolme inimese Vig; `lammaliha - - sellega ei saa elada Han; aenult rõõsa piimägä `saaje kustutada, mis kõue põlema lööb Var; nüüd oo juba `soosid kuevatatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; Sua‿mtõ `märge `puudõga tuld põlõma Khn; kasetohi on `sitke, soab teha torbikuid HJn; Minu aal sai kõhu ike täis `süia Amb; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; paremasse `kohta nendega (kulunud riietega) enam ei sua `minna Lai; kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru, et saad kedrada ja kõik, mis sa tahad Plt; `rü̬ü̬pline ja `vintskline ti̬i̬, egä sääl `sõita ei `saagi; ilma kaalpuieta ei saa - - kaalpuu piävä iki olema Ran; mia `mõtli, et kui ta saass kudagi pakku `minnä Puh; ta‿m üits virk `tüt́rik, ega tedä `laita ei saa Nõo; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ei˽`saabõv nii ruttu maia müvväʔ, paĺlu `aigu minnev Krl; kas miʔ no˽piirätust palutaʔ saa Har; saa ai˽taad `pessäʔ, ta nakass jo inne `pesmist `ikma Vas

9. a. (toime tulemisest, hakkama saamisest) saan akkama küll Lüg; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksivad `kohtu; küll miä saan oma `tüöga `kerda Vai; inime, kes keige `tööga `valmis saab Jäm; nee `siandused asjad, millega sa‿p saa `toime mette; oli massina `järges, äi es saa akkama üht; ma küll `seukse alatu `teuga akkama äi saaks; saa köige `tööga `korda veel mette, lapse sugune Khk; leeva kooruksed sii, ma‿p saa osa (ei saa jagu) Kär; `möistlik inimene poleks ilma peel söduse tembuga akkama saand Mus; ma‿p soa lüpsiga `ühtid `öigeks Vll; `keikidel mo söbradel `anti maad, et nad oma eluga ka `aina saaks; peaks ta ometi kodu tulema, ma‿p saa jo änam `lehmdega `üksi `korda Käi; küll me selle aśsaga koa `õiges saame Kir; `purjus inimene ei saa köimaga `õigest, nöögerdab aga Han; mina tat kasvatasin, ema ei saand taga `õigesse `ühti, ta ei võtnd imeda Mih; Kas meie piäks üksi akkama `suama Khn; vanemad ei saan `õigese, köisi tükati `aitamas Aud; ma soan omaga `toime, mul põle abi `tarviski Juu; piab ika abiks karjatsel olema, karjane üksi ei saa `eśtiks nendega (loomadega) `toime Amb; millega `nüitse aa inimesed kõik akkama ei soa Tür; mis `muodi ta küll oma vanaduse `päävadel akkama suab Koe; inimesega suaks ikke akkama, aga no mis sa luomaga tied VMr; suur karjatüdruk `eeste es sua `kõrda Kod; `enne oli puru `vaene inimene, põld tal `süia ega riiet `seĺga `panna, aga pärast sai jalad `alla (sai järje peale) Plt; ma‿i saa lastega `randa KJn; lugemiseg ei saa ta mitti valmiss Krk; saada tedä kohe taht, igäge saa ta valmiss Hel; kudass meie siss siin `kõrda saame, ku sina ärä lähät; temä loodab oma jõu pääle, `mõtleb, et ta oma `jõuga `toime saab; päiv i̬i̬n ehk tõene takan, küll me `õigess saame Nõo; ei saaʔ ma neide eläjeidega `kõrda, na omma nii hulluʔ; vana `pernanõ ei˽saa taa `tü̬ü̬ga `toimõ Har b. (suheldes toime tulemisest, läbi saamisest) ma‿p saa taga `aina; `suiline‿p saa peremihega `korda; va riiakas inimene, äi saa ühegagi `valmis Khk; nendel pole ead `toime `saamist, teine‿p vöi teist kannata Vll; nüid ep soa kaks naist koa εnam `õigeks Muh; ööl inimene - - temaga on väga `raske `korda `saada Käi; nad pöle vanaga `äste `aina saand Rei; kes ei saand `õigeks, olid ise `leibas Mar; läks ää, saand ämmäeedega `õiges `ühti Vig; va sańt inimene, enese `õega `õigesse ei saand Mih; miks te `toimi ei soa, mis teil on Rap; perenaine nisukene tõre, ei soa kellegiga `korda Amb; ni̬i̬ es saa suguki `kõrda Krk; mõni om serände toorak inimene, ei saa tõste inimestega nakamist Puh; ta on külh `tihkõ inemine, `taaga ei˽saa `kiäki `toimõ Har

10. piisama, aitama, jätkuma `Jusku säde, tämäst saab igäle `puole Kuu; `sellest `leivast saab küll Lüg; Ju sest magamisest akkab juba saama Kaa; Sest [pärmist] soab küll - - korra `saia teha Pöi; äi ma `rohkem taha, sest saab küll Emm; ega ühest kahest lebast saa Kse; pooless päebass saab veel tööd Mih; sest soa kedägi Tõs; `sõimab nii, et küll saab Ris; kas neist `ektaa·ridest saab juba või tahad viel Pee; ańnin tälle üvä kasuka (keretäie), nõnna et täl suab mäletätä Kod; Ei tää, kas sest [söögist] saab Trv; pańd `vasta päälage, nii et sai Ran; kavvass tast puuriidakesest palutada saab Puh; Kül˽tiä om vi̬i̬l ilman välle, tedä saa egäle poolõʔ Urv; võt́t sei tõõsõ saia, et imäle saa ütest saiast Vas

11. (ma-infinitiiviga) a. esineb tulevikku väljendavates liitvormides ei saa `mahtuma; mei `saamme üöd olema Kuu; ei saa ia suvi õlemaie, [pööripäeval] tuul pahas kõhas Lüg; Saagu siis arm aitama Kaa; `söukest `aega - - saa niid vist änam tulema Pha; sedä räägitasse, et see [haigus] akkab, aga mena küll sedä `uskoma ei saa Mar; egä õllenõud `ilmas saa rauast olema, nee peäväd ike puu nõud olema Vig; minu mies `suaja `pitkä tied `käümä Khn; siis te ära `eksima ei saa Kad; kui lühike si̬i̬ suvi tänävuade suab õlema; no mes te ulgotata vanainimesess, a ku teie lapsed suavad teid kua ulgotama Kod; saan sedä tarvitama KJn; sedä ei saa ilmangi `kennigi nägeme Krk; sa saat siĺmävett `rohkemb valama, ku‿sa `leibä saat `sü̬ü̬mä, ämm om `väega alb inimene Nõo; üteldi, et ratass saap `käimä ilma obeseda Rõn; jummal ti̬i̬d külh, mis siihn saa tulõma Har; ma saa ei˽sinnu alasi `sisse `laskma, tü̬ü̬h vai koh `kuagi˽kõrd olõ Vas; `iälgi saa‿i inäp `sü̬ü̬mä säänest `sü̬ü̬ki Se || (sajatades) saagu sa kurdiks ja keeletumaks `jääma Mär; saagu tede kari kaduma Hää; saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo b. (väljendab oletust) no sie sai üks `lollukane olema; Mes sa `potkid `pehme save pääl, `saisid vajuma nabani sise kohe Kuu; täl vist sai niäru`aigus õlema; tä suab tõsi õlema Kod; ta sai papp olema Äks; see (Sõõra) saab üks vana nimi olema, aga milla ta `tehti, seda ei tia Lai; no kost timä `ti̬i̬dse, et sedäsi kõneldi, ta sai iki vaim olema Ran; täl iki mõni alb asi südäme pääl sai olema Puh; rot́t sai `võtma lavva pääld tolle leevänukakese, suur urg `sisse `sü̬ü̬du; tu̬u̬ sai tälle midägi kõnelema; ta‿s käi enämb, täl sai midagi viga olema (kellast); kaśs sai penede kätte sadama, täl `oĺli jalg verine; ta sai ike pruudi man `käimä, kos ta mual `oĺli Nõo; sääl Kańdsi kõŕdsin sai iks midägi esierälikku `asja olema, inimese es saa sääl elädä Võn c. (minema-funktsioonis) mittu kord saab `lambaid monel kaduma Jõe; korv `saigi pärast kaduma Kuu; `rohkem ei saand küll sojass kaduma kui - - `keige vanemb vend VNg; Ku sa meil `viimati `käisid, siis sai meil `aidavõtti kaduma Lüg d. sattuma, juhtuma timä oĺl `istnu˽pińgi pääl, a inemise˽sai˽näǵemä; ma sai `kuulma, ku‿tu vanainemine tänit́ Rõu; sai siss näǵemä, siss ütel Se

12. esineb sisult 1. isikut (või impersonaali) esindavates passiivilausetes a. (tulevikus) ärä mureta, küläp saap tettuss kõ̭ik Nõo; mine˽mine, kõ̭iḱ saa tettüss Urv b. (olevikus) `lahtise `viega saab [võrke] `paadist `lastud Jõe; mere äärest saab adru `toodud, see‿o ka ee lihudis Mus; makile soab liha koa `sisse `pandud Pöi; `puuga saab põõn taha lükatud uksele Muh; üks vähigene kitsas asi saab tireks kutsut Emm; siit saab `pühked `väĺla `aetud Mar; lõnga tups saab sõrme peal keritud Mär; uiaga saab pistetud kõlasid `ümmer Kir; `saapapoisiga saab `saapad jalast tõmmatud Aud; `pärgi saab punutud Tor; labidatäit soab koa `loetud, labidatäis on koa justkui mõeduriist Kos; `tu̬u̬rit kapustit ka saap `sü̬ü̬duss Puh; ku sügisepu̬u̬ld rasu jääb `veitiss, siis saab `elli `tu̬u̬duss Ote c. (lihtminevikus) sai `vatsalla siel madala kive pääl `oldud Kuu; kived sai [võrgule] `alle `pandust, ku sai mere `viedust VNg; sai laps selite `pandud `kiiku; sai `ärjäp̀äd vedada ja sai palavas `õlla Lüg; pätid, keik sai `riidest `tehtud Jäm; pühade vahel sai rüsa`lönga `ketrama akatud Khk; sai külas mardiks `keidud Mus; küll seal sai `pohmida, `ühtegid `jälge pole ees olnd Jaa; tugevast sai `rihmdega kinni `pandud Muh; sai `karjas `keidud Rid; kui rukit sai lõigatud, siis olime `terbe perega põllal Mar; laadalt sai ostetud, laadal oli jälle odavam Lih; luna`eina sai `tehtud Han; sai öö `otsa ülal `oldud; `lampi ei `ondki, `küünla`valgusel sai õppida Mih; `einsat́s sai `riidele vahele `pandud Aud; sai kehratud keik linad ja takud HMd; loadalt sai ostetud sõelad ja külimitud Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; `kät́kis sai `tihti vahetada `õĺgi HJn; `tahvle all - - sai kepiga näedatud, mis kool`meister küsis Ann; omingu kella kolme neĺla aaks oli rehi `vaĺmis, sai koedu und `tehtud veel Pee; `eśti viel ligunes kaks kolm `pääva pialt `audumist vańnis, siis sai `väĺla tõmmatud (linadest); lepa kuortega sai küll `värvida, tuli neesuke elepruun VMr; `enne päävä `tõusu sae jo üles tõessa Kod; kevadi sai istutud [õunapuid] kaksteist tükki Vil; sai [tööd] lõhut, ku pää olli like otsan Krk; sai kate nädäliga ain tettuss Nõo; kõ̭ik sai iluste massetuss Rõn; sai raha koŕatuss Urv; innembide sai mõtsah `käüdüśs Plv; märäst hätä sai nättüss sõ̭a `aigu Räp

13. (püsiühendites:) väljendab kinnitust, möönmist (ka eitavalt) Kala ujus `kiiremine `nuoda iest läbi, ei saand perässe `saamagi Kuu; `saagu midä saab, nüüd pian menemäie Lüg; mõni laps ei `saandki `tervest `saama Jõh; `Katsusid ramu, täma ei saand `jalgu maha `saamagi IisR; Saagu mis saab, Juula ma naiseks ää vötan Kaa; nii kava ikka soab, kut ma ela, saaga siis kuidas tahes Muh; ei viisi isi [tubakat] maha teha, änam ei anna, saagu või saamata Mih; saagu mis soab, tulgu mis tuleb, ma tee ikke selle tüki läbi Tõs; mia jäi [tormiga] üksi `laeva, suagu mes suab, kus on lae, siäl olõ mia kua Khn; mis vili sie on - - tema ei sua tugevast `suamagi Kad; Ahnitseja tahtmine ei sua suamaski täis Trm; ma akan `vastu, suagu mes tahes; talvel ep sua `suamangi keriku Kod; õlle põhja `siadmine oli suur kuńst, kes ei osand, ei saand `õiged `aśja saamaski Lai; nii`viisi sa ei saa saamaski `vaĺmis Plt; ei saa `saamagi sedä `tarkust kätte Krk; parembat aena `ilma ei saa `saamagi Ran; mea lammast tallitada ei jõvva, saagu mes saab Nõo; saagu mis saa, ma˽jätä minemäldä Har

14. (muud juhud) nahk poll old ies [uppunul], et kalur sai `olla (tõenäoliselt oli kalur) Kuu; aeas jala kaila taha, siis es taha εε `saaja mette Khk; seda peab igä `aasta tegema, ei sest tagasi ei saa (sellest pole pääsu) Mar; nüüd olen vana, ei jõua änam elada `saada Hää; ma ilma kepita ei taha `käidud `saada Ris; peerud olid, mis puust said `kistud Kos; is saa˽`siĺmä (ei hakanud silma) taa põllõkõnõ ja˽jaḱk Har; siĺmäst `saiõ, är jäi tõbitsõst (kaetamisest) Lut

15. aru saama mõistma, taipama tei `saate küll `asjast aru Kuu; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; nönda kaksiti `rääkis, ken sest aru sai Khk; mitte‿i saa aru, kuidas ta kojotud oo Muh; jähi pimeks, äi tema saa aru, `millas öö ehk `millas pεε on Käi; ma saand arugi, mes tä `rääkis Kir; soab kõigest aru, see on tark inime Juu; ei mina suand aru, mis kiel sie oli VMr; inimesed saed `arvo, et tämä ei tehnd `õiguss, `untso ti̬i̬b Kod; temä kõneless iki mõistujuttu, sa piat esi aru `saame Krk; `tõmbab tõesel nii naha üle `kõrvu, et arugi ei saa Nõo; külärahvass kuuluva toda `rü̬ü̬ḱmist ja saanuva aru, et poosil om ädä käen Võn; mi‿sa mullõ tast nii˽paĺlu oppat, ma˽saa joʔ `eśki aru Har; kõ̭iḱ eläjä˽saava aru, ku kuŕastõ `ütledeʔ Rõu; jagu saama 1. võitu saama, millestki üle saama pöörane laps, sest ep saa ka jägu änam Khk; ei ma saand tast jagu Mär; ma saa jagu küll Var; ei soa jagu, tä oo moost tugevam Tõs; leivakanikas on kappis nii ää `kuivand, et soa `noaga jagugi Tür; `oidja sai siis neist [lastest] jägu Pee; ma‿i saa omagi tü̬ü̬st jagu Hel; suured tugevad mehed ja kolmest soest jagu es saava Ran; tõi mõtsast `ulka `kärbläse `si̬i̬ni, aga `kärblästest iks jagu es `saame; villane [lõng] lääb `vassi küll, aga villatsest saab jagu Nõo; sa rabelat nigu pää like, ei saa tü̬ü̬st jagu Rõn; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ, et naist ei saa inämb jako Vas 2. aru saama, taipama sa saad aśjast jagu Ksi; neid `kirjasi sial piad `mõtlema, `enne kui jägu saad (kampsunimustrist) Plt; seletäb küll, aga mitte jagu ei saa Nõo; ma‿i saa taast jutust jaku Har; järgi ~ järele saama järele jõudma Me peame `katsuma teistele `järge `soada Pöi; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran; tu̬u̬ läits `ulka `aiga ärä `enne, ei tiiä, kas mia saa `järgi Nõo; ma joosõ sul takah - - niikavva ku `jäŕgi saa Se; kokku saama 1. kokku koguma, kokku panema on `vihmane aig, [heina] kokko`saamine on vilets Lüg; `meite ein saab `varsti kogu Khk; Oled sa oma eina kogu soand Pöi; kui vili kokko sae, veid karja eenämule Kod 2. kohtuma ehk `saama viel elos kokko ühe `kõrra Lüg; inimene saab ikka inimesega kogu, aga kalm äi saa änam kalmuga Vll; kui naised kogu soavad, siis oo kohe nii `kange poarutamine `lahti Pöi; `tahtsin taga kokku `saada Mär; kolm sõbert sai üle ulga aja kokku Tür; emä püiś ike minuga kokko suada Kod; ei õle näind õde egä `õega kokko saand KJn; mi̬i̬s mehega saab kokku, aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran; ää, kes `ääga kokku saab Nõo; Mägi ei˽saa˽mäe manuʔ, a inemine saa iks inemisega˽kokku Urv; tu̬u̬ om üt́sik inemine, ei˽saa kingagi kokku Har; Viimäte saivaʔ kahrogaʔ kokko Räp 3. kaubas kokkuleppele jõudma nemad ei ole kaubaga kokku saand KuuK 4. määrduma pääva läbi `rehtes `mültand ning tolmuga kogu saand Mus; kätte saama 1. endale, valdusse, kasutusse või osaks saama luog on maas, `vihma sadab, ei `saagi kätte Lüg; süöb kaik, midä kätte saab Vai; ma sai oma kepi `jälle käde Khk; Ta oli ikka oma kalad käde soand, `mütmel olid ää `võetud Pöi; tohi piiksatadagi, kui nahatäie kätte saab Mär; vahel oo vili maas, nii et ei saa kättegi Vig; Käde `suadud palk kõik raesatud Khn; Sai oma koseri kätte ja läks Hää; ma ei saand änam kaevust vett kätte Pee; katsu sa kuerte kääst viel midagi kätte `suada VMr; tämä sedä tüdrikud kätte ei sua Kod; mea tahas oma raha kätte `saia Vil; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu Hel; `varda toess `võeti üitskõik mes puutüḱk kätte `saadi Ran; odavaste sai maja kätte, `kalliste müib ärä Nõo; ku ma olõ hobõsõ ja ratta˽kätte saanuʔ, sõ̭ss ma inäp `kohtohe lähä eiʔ Rõu; söögitegijät täl ei olõʔ, toda sööse, mia kätte saasõ Plv 2. kinni püüdma, tabama eks sie tagumine pia ikke `jalgule `rohkemb valu `andamaie, et saab `tõise kättä Lüg; kui `saadi [täi] kätte, siis `künnegä vajodetti `pääle Vai; poisid olid `metsast jänese käde saand; ma sai ta üsna kergu lisidal käde Khk; läksin järele, sain ta metsavahel kätte Mär; Mia läksi `sioksõ valuga - - `tahtsi `teisi viel rannast käde `suaja Khn; kui kätte soan, siis tukkan teda VJg; uuritasse ja `suatse kätte Kod; ku tu̬u̬ liha oless meie sanna päält kätte `saadu, meid oless jo `kinni `pantu Puh; jäĺe om maha jäänu, mugu mine jäli `perrä, siss saap kätte; lähme nüid, saame ta kotust kätte Nõo; pake mis sa paket, küll su üitskõrd kätte saiass Ote; vasik `päśsi laudast `ussõ, ju̬u̬śk `mõtsa - - is `saaki kätte Har; timä `tahtsõ ärä˽`paedaʔ üle jõ̭õ̭, aga sai näile kätte Vas 3. üles leidma õli kadund ulk `aiga, nüüd `viimastki - - sain kättä Lüg; `ot́sisin küll, aga ei ma saand `kuśkilt kätte Mär; ei saa kätte, mõni `rõivatüḱk vai nõu, `kaotside jäänu Ran; ku˽tal medägi vällä˽kaoss ja˽nii˽ruttu kätte ei˽saa ku˽taht, siss pand kõ̭gõ maja `pü̬ü̬rä Har; kätte sai vikahti lastu - - ma˽`tsuśksi puuriida `sisse Rõu 4. omandama, selgeks saama Neid `küpsädetti tules juo mittu `aastat ja seda`muodi siis `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; ma oleksi `röömus, kui sa viis pεεtükki käde `saaksid Khk; ta on visa `peaga, ei saa kätte Mär; teene on kaniste kõva `peaga, ei soa kedagi kätte Juu; me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska ära seletada) Kod; ku raamat (lugemine) kätte sai Krk; ku tu̬u̬ kuństi kätte sai, siss püüse joba kah [kala] Plv 5. saabuma, kätte jõudma peaks ma niikoua elama, kut vanama venna pulmad käde saa Ans; kui nelipühi päe kätte sai Amb; lahti saama 1. vabanema, vabaks pääsema `meie tahama `tõine`tõisest `lahti `saada Lüg; äi sest laste kisast saa ka `lahti mette; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui kevade meri `lahti sai jääst, akati `peale `püidma Vll; Ta oli nüid ikka suurest valust `lahti soand Pöi; ma sai ikke `eese kaubast `lahti Mar; ma tahas ka `lahti `saaja teesest (seast), ega sest siapedamisest kedagi ei tule Tõs; olid mul tüliks `kaelas, sain neist nüid ometi `lahti Juu; sai suurest murest `lahti Pee; ma‿i tia, kuda ma neist inimestest `lahti suan VMr; suan kaabass `laśti, suan ärä müüdä Kod 2. kuskilt vabaks saama; lahti pääsema suured pangad on [meres], lae läheb `otsa ja äi saa `lahti änam Khk; poeg sai minev`aasta roonust `lahti Vll; ema sai ammetist `lahti Emm; ku saime leerist `lahti, siis läksime lauakirikusse Kir; kõneldi, et tä poeg oo linnast igast kohast `lahti saand Mih; soad viimaks mõesa pealt `lahti, siis sul `paĺlalt kepp ja kot́t Juu; poosid saed kruanu piält `laśti Kod 3. vabastama, irrutama `ovves lumesado ja `tuisku `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti Vai; äi saa seda `sölmi `lahti, nönda kövasti Khk; müristab mitu `päeva, enne kui soab vihma `lahti HJn; läbi saama 1. läbi ajama, toime tulema `jõulus `saate saan lihaga läbi Lüg; Peavad sellega `oasta läbi `soama Pöi; kas eindega saab läbi Mar; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; oleme seni ikke omaga läbi soan, põle `puudus oln Tõs; poar `puuda oli neid teri - - pidime sellega läbi `soama Kei; pead oolakas olema, muidu `talve ei sua `loomadega läbi, kui `eina ei ole Pai; läbi olen ikke saand, `nälga ei ole jäänd ega `võlga ka kellegiga ei ole Rak; saime kavva läbi kapsastega Pal; suurelt ei saa elada, vaevalt läbi saap Krk; läbi olen saanu, esi ennäst ole nüid arbeldanu Ran; koolin ei saa jo ilma raamatida läbi Puh; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole, vanainime saagu läbi nigu jummal avitab Nõo; ku - - vähäki läbi saat, siss ärä `rühmä nii paĺlu Rõn; no˽nii˽paĺlu `leibä õ̭ks `saie, et tõsõ `uutsõni läbi saat Har 2. suhtlemises toime tulema `meie `saama kahekeiste iast läbi Lüg; möned inimesed `liikivad `εεsti, teised saa läbi üht Khk; mõni saab ämmägä paremini läbi kui oma emägä Vig; riiaka inimesega `raske läbi `soaja Tõs; me oleme `easte läbi soand Juu; ei tema oma `nauga läbi suand sugugi, kohe läksivad `kiskuma Kad; üväss suavad läbi Kod; me oleme `äśti läbi saand, paremeni ei või `keńnigi `saia Vil; väegä osseline inimene, ei saa tõestega läbi Ran; mina sai neede koradilistega `kõ̭ikiga läbi Nõo; eĺlikuga om rasse läbi saia Kam; tu̬u̬ om vi̬i̬l üts inemiselu̬u̬m, tu̬u̬ saa õi ilmahn ütegagi läbi Rõu 3. läbi pääsema sεεld äi saa läbigid, tee `kangesti sańt Khk; lähme `ümbert, siit rädist ep `saagid läbi Mus; Ikka kudagi oli [eksamil] läbi soand Pöi; nüid - - sild peäl, nüid saab seält läbi Vig; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand Mih; mets oo nii tihe, et sealt uńt ka läbi ei saa Tor; `talve soab läbi, sui ei pease Rap; serätse suure lumeange olli, et mõnikõrd es saa obesega ka läbi Puh; tuul saap kõ̭ige pilutsembast paegast läbi, üits `väike piluke om, ta tükib `sisse Nõo 4. lõpetama, lõpule saama [ta] sai nüid kooli läbi Khk; saand see laul läbi saand, siis `lasti pulmarahvas `sisse Kaa; soand need päävad läbi soand, siis läks `teise taluse jälle [karja] kord Pöi; sai see (rahakorjamine) läbi, siis saadik hakkas `pruuti tantsidama Phl; nüid sai tuńn läbi Hel; maha saama sünnitama, ilmale tooma `naine old maha `saamas, peris `viimase `vierändi pääl juo Kuu; täma sai pojaga maha Khk; sünnitamese aeg tuleb ligidale, akab maha `saama PJg; on juba maha soand Juu; naene suab vaŕsi maha, lähäb nukka Kod; sai katõ latsõga `häśte `maahha, a kolmanda `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; otsa saama 1. hukkuma, ära surema õli mul sie äppärdus, et obone - - kevädel sai `õtsa Lüg; `Nuored mehed `saivad sõjas `otsa IisR; mees oli εε uppund, jooma läbi sai `otsa Khk; see obene sai mul `otsa Vän; üks siga oli, kui `siegi `otsa soab, no mis sest tuleb Jür; ta on õnnetumal `kombel `otsa suand VMr; ärg sai `otsa rei all Kad; keväde sae siga `õtsa, juanipääväl sae talleke `õtsa Kod; täo `aaste oo `kitsi puha `otsa saanu Krk; na sääl siss `võitliva katekes̀ti ja saeva mõlemba `otsa Ran; nigu lehm tolle jihvti `sisse sei, nii `saie `otsa kah; tu̬u̬jagu rahvast om `otsa saanu, kes kajo om tennuva Nõo; nüid neid inemiisi saap masindega `otsa ja kõ̭gõ moodu pääle Rõn; lehem om ahhõr, tõõnõ sai `otsa Räp 2. lõppema kui puud `otsa `saavate Jõe; üva õli, aga `õtsa sai; `saunaahi saab `õtsa juo (hakkab ära küdema) Lüg; Pühad said kole ruttu `otsa IisR; jänükse `irmu sai ka `otsa Vai; jutt `otsa saand Khk; pääva poolt saab [katus] ennem `otsa (kulub läbi), `päike keerab roo otsad ülese, vihm saeab `sisse Pha; silmad akkavad `otsa `saama (nägemine jääb viletsaks) Vll; töö sai kääst `otsa Mär; tuli akab `otsa `saama, vähä `iilgab veel Ris; tulin kojo, oli jo eha`valge `otsa `suamas Kad; emä taht kala, kalad saed `õtsa Kod; omast naesest saab imu `otsa Plt; leib sai `otsa Trv; ku sa iki makat, siss saab ü̬ü̬ ruttu `otsa Puh; päiv lähäb päevä `perrä, ei meie tü̬ü̬ saa `otsa Nõo; `varsti saa si̬i̬ `ketruss `otsa, kaits `nakla om vi̬i̬l linnu Kam; ku vana leib `otsa sai, `pańti jäl˽kohetuss ja küdseti Krl; ala`laotuss sai keväjä `varra joʔ `otsa Vas; peale saama 1. sõidukile pääsema Sa katsu kellegi `peale `soada, ma tule jala `järge Pöi; omingu `sõitsin pussiga, tagasi `tulles sain `jälle piimamehe `peale Mih; oĺl virgastõ `ju̬u̬skunu˽siss `saie rońgi pääle Har 2. peale sattuma kaits `aastat tagasi, ku ma siin mõtsan näele `pääle sai Kam; perrä saama järele jõudma mia rabeli iki `irmsade, et ma tõestele `perrä saa Puh; varass om käenu, nüid aava `jälgi, kas saava `perrä vai ei saa Nõo; sisse saama 1. sisse pääsema `lehmä sitta`unnikuid `õue `ninda täis, et ei saa `sisse Lüg; uks `kinni, äi saa `sisse Khk; Sa katsu tuule eest `sisse `soada Pöi; küll ma koperdi, enne ku ma `sisse sai Nõo; ma˽pia ti˽Miina poolõ `sisse `saama Har 2. (hoo, toimimise vms saavutamisest) p‿saa piibule elu `sisse; ma‿p saa obusele `inge `sisse (ei saa hobust korralikult tööle) Khk; valla(le) saama 1. vabanema, vabaks pääsema om siit ädäorust ja vaevast `valla saanu Krk; miul ää mi̬i̬l, et nüid saan mina `onte süist `valla Ran; siss saanu onde `valla pisuannast, pisuand lännu `plehku Puh; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada Nõo; ei tiiä - - konass tu̬u̬ päiv piass olõma, ku siist ilma käräst ja müräst vallalõ saat Har; Kõ̭igil oĺl hüä mi̬i̬ĺ, et hullust vallalõ sai Rõu; midägi es avidaʔ, hirmust `valla saa as Vas 2. kuskilt vabaks saama; lahti pääsema sai ammatist `valla Hls; nigu ta sõ̭aväest `valla sai, nii võt́t naese ka `õkva; poiss lei iks `saiba kõvaste maa `sisse, et ärjä `valla es saava; vanakurat olna vaest ahilin, ei saana ahilist `valla Nõo; vastu saama 1. võrreldav või võrdne olema mina sinu `vasta ei saa menegi `asjaga, ei `juoksoga ei `tüögä, ei rahaga ei `leivägä Lüg; Nii `kange inimene, kus sa selle `vastu soad Pöi; tä oo tugev mees, ma soa tä `vastu mette Tõs; mes meie jumala `vassa õlema ja `suama Kod; siu oben ei saa miu obese `vastu Krk 2. toime tulema, hakkama saama paiste lähäb `körgeks ning arstid es saa `vastu, ussi sönadega ariti Khk; mina ei sua selle `tü̬ü̬le `vasta Kod; mul olli paĺlu tegemist, nüid sai iki `vastu Krk; mul `oĺli lehm, kutsuti Päädik, sina es saa tälle `vasta (oli ringihulkuv) Nõo; välja saama 1. välja pääsema siis `poiga sai oma `sorme `vällä säält vahelt Vai; ei ma saa kottu `väĺla Kse; ta oo `aige, pole täna `väĺla saand Mih; jäi teesekski päävaks, kis nii ruttu `väĺla sai, ulga sõńnikud Pee; laoda uiss om alati `poikveli, et kana `väĺlä saava Ran; ulk `aiga `ulksi, enne ku ma mõtst `väĺlä sai Nõo; mõtsa˽`paĺliʔ ja inemise es saaʔ `üt́segi `vällä Rõu; inne es saa˽`vällä, ku aig tuĺl ja imä päśt Plv; Jätiväʔ raha kõ̭ik sinnäʔ `paika ja `kaivaʔ ku esi `vällä `saivaʔ Räp 2. välja ajama, välja tooma vms nii vähä riiet - - et sellest küll `vällä ei saa Mar; `tahtsin tekist `tolmu `välja `suada, aga ma siis ut́sitasin teist mehe `muodi Kad; suurd `ku̬u̬rmat es saa `väĺlä tuvva Ran; `uńdrikul om pleki sihen, ega noid `mõskmisega `väĺlä ei `saakine Ote 3. välja jõudma nüid piame kipeste `põimma, et me `lõuness `tõisi `vi̬i̬rde `väĺlä saame Puh; ei tiiä, kas ma saa nüid `õigede `paika `väĺlä Nõo 4. läbi ajama, toime tulema ma sai selle asjaga tänäkond `vällä Mar; olen siia`maale omaga `väĺla saand, mool põle `tarbis laenata Mih; kas ma soan päävaga `väĺla Juu; üheksa kuud piab ike `kanma, ega vähemaga `välja saa Ksi; sai vana leväge `vällä Hls; ära saama 1. (millegi lõpetamisest) Nad olid ikka `eesel täna [heina] ää soand Pöi; kabivad naa `loogu, `tahtvad enne `vihma ää `suaja Var; Kedrand `mitmekeśti - - sedas suand ää Amb; kui midägi ti̬i̬b, aga ei saa äste ärä, siss nakab `vanma Ran; siss kui tu̬u̬ laul sai ärä, siss nakassiva `laulma‿t, oh sa rügä rüüdu`säĺgä, kes so `kündse küüdu`säĺgä TMr 2. vabanema veri on `paotund lapi ja oava `külge, kis seda ära soab Jür; ku mul söödik kaalast ärä saab, mes mul viga siss elädä; kõ̭ik om ülepääkaala tettu, pääasi, et ruttu käest ärä saap Nõo; täl olli latse `väega `vindse ärä saia, täl om ristluu `kitsa Rõn 3. endale saama `viidugi pruut `mõisde, ärrä tullu siss oma jagu ärä `saama (esimese öö õigusest) Nõo; üle saama 1. üle pääsema mädä sild, siält üle ei sua Kod; ei tää, kudass selle sillast üle saa Krk; ku sa tollest loosust üle saad, siss om jälle kõvemb ti̬i̬ sul `kõndi Puh; tüḱk `aiga läits `sõita, enne ku jõest üle sai Nõo; külh oĺl si̬i̬ sild piḱk, no˽nakat joʔ üle `saama Har 2. võitu, jagu saama `lähmä `võitlemaie, ma sinust üle ei saa Lüg; ma ei soa täst üle, tä oo moost tugevam Tõs; kõigist on ühiste jõupingutustega üle saadud Rak; kumb üle suab. tõene suab ike viimäte üle Kod; mea panni ta maha, mea sai tast üle maadelten Krk; no˽kas mi˽poisist kiä üle saa Har 3. läbi saama, üle elama kudas me selle `talve üle saame; kas sa said nii palju `vilja, et sa `aasta üle saad Khk; jagos jah, meto nädälid üle saand Mar; teine sui piab ikka nii `paĺlu `vaĺmis tegema neid (vihtasid), et saab `talve üle Ris; ta kaess, kuiss päiv üle saa Har