[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

seal seal Jõe Hlj VNg Pöi Muh Lä PäPõ hajusalt KPõ, Trm Plt Pil SJn, seäl Mär Vig Var Tõs Juu, sial R(siel) Vll Mär LäEd Tõs PJg KPõ Iis Trm MMg Pal Ksi Lai Plt Pil SJn, siäl Var Tõs Khn Juu Kod Pal KJn Lut, sääl Hlj RId Sa(-εε-) Hi(-εε-) Hää Saa Ris Äks Ksi SJn Kõp Vil eL(śaal VId) (esineb ka lühenenult säl)

1. a. osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal siel saab magada Kuu; ma käin `tihti sial Hlj; sääl oli `paljo `viera; `asja on siin, `toine on sääl, kuluks kogo `panna Vai; ma sεεl vilund olema Khk; sääl oli pailu uhakid Kär; Seal `nähti sulavesi egas `poolis olavad Pöi; sεεl `oldaks nii suureleist, et oja (hoia) Phl; seal oli `paĺju sipelgaid Noa; `vaata, okk oo seal Mar; seäl sai jo niipaelo naerda Vig; `kulda ega õbedad polnd seal küll `ühti Mih; seäl üks suur robikond koos Tõs; Sääl `oĺlime nii kavva, ku tuli `oĺli poolest põlenu Hää; seal on üks inime Juu; ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; Ma pesin sial pesu kua Amb; `põrssid on üks jagu siin, üks jagu seal Tür; kas sial oli kua pailu inimeìsa VMr; ei mina sial võind `olla, kõik tuba oli lämu täis Kad; sial ei õld kedagi kodus Iis; sääl sai elada niikavva, kui jälle si lahing `mööda läks Äks; siäl ta `ongi KJn; sääl `oĺli igat, `oĺli õlut, `viina ja `veini Vil; sääl om `väega `järsku mägi üless `minnä Ran; ää oless ollu olla sääl küll, aga südä taab iks kodu Nõo; siss sõeme sääl toda suppi TMr; sääl es saa `kiäki `kõndi Ote; siss om teedä, et täl om siin poig ja sääl poig Rõn; sääl oĺli ma˽kolm `päivä Krl; timä eläss üt́skõrd siihn, tõnõkõrd sääl, periss kotust ei olõ `konki Har; latsõ oĺli˽ka sääl, `müĺssivä ja `kaŕksivaʔ Plv; śaal omma õ̭ks suurõʔ mäeʔ Vas; sääl näʔ `tapli ja `kiskliʔ Se; `oĺli ma˽`talvõ siäl Lut b. järgnev (hrv eelnev) märgib kohta lähemalt eks siel merel saa `palju inimesi `surma; asi on sääl lädakille maas Hlj; `ennevanast oli kabaka `kirgo `juures sääl Vai; ta‿s ole mitte sääl söa`liinis Jäm; oli üks naiskokk sεεl laiva pεεl Khk; nad elavad sεεl karjama `ääres Kär; Tee `ääres kohe seal põõsaste taga Pöi; pead sεεl `aigemajas olema, siis oled `tohtri all Käi; seal majas paĺlu vanemid Rid; inimesed oo seal `metsas `einä `niitmas Mar; kahandada saab sukka seal kanna juures Aud; Ku sääl poomi‿päl juba oma aja `oĺli ära `seisnu, `lautadi `lahti Hää; tule`elbed, sedasi mis `kerge on seal söö peal Kos; need kroavid seal eenamal on jo ammu `kinni `kasvand Tür; sial peres `pietasse linaropsi `talguid Koe; üks nui sial varre ots, siis olidki vardad VMr; kasvab sääl järve sehes nagu mütsak Äks; ons sial peres tited juba tulnud Ksi; üit́s ukerts säl lume sehen, ei tää, kos ta taht minnä Krk; mes sul sääl kotin om Puh; kaśs iilib rotti sääl saena veeren Nõo; om sõńnikut `laotanu säl nurmen TMr; mes sä `kollat sääl köögin Rõn; ma‿lä kae, kes sääl tõsõn tarõn kolistõss San; asi om sääl nulgan Har; latsõ `istõ˽śaal reṕi pääl Vas; timä eläss sääl mõtsa takah Se

2. osutab juba mainitud või mainitavale kohale, kus midagi esineb, toimub jne tema `istub siel verava taga Jõe; sial kus `kordon, sial oli `enne parunite suvituskoht Hlj; suo`siened, kus `kasvab, sääl `kasvab, kus ei `kasva, sääl ei `kasva Lüg; Kui on nabrad pöllu pεεl, siis on vares esimene sääl Jäm; vanad inimesed tegid `linna tööd, sεεl pidi töö olema Khk; elas sεεl, kus `möisa `veski on Phl; oli üks auk, vanasti käisid mõisa ärjad seal `söömas Noa; Siis sai `menna villavabriku, et seäl `eideid tehä Var; küine `juures, seal ma pidin `istuma ta (ussi) peal Ris; Aidamees läind `mõisa ja vähe aa pärast proua ise sial Amb; linad `viidi sarra `juure, siäl kupardati ära Pal; aja kari `orgu, sääl on tuulevari Ksi; saana kõrval oli tuba - - saananaene elas sääl ja saanami̬i̬s Vil; kui si tuli palama nakab, siss na keksivä ja `kargava säl `ümbre Puh; serände pajo räbästik om, sääl muud ei kasvagi; nüid ei ole poosil tü̬ü̬d midägina, koess pää pistäb, sääl päevä viidäb Nõo; emä pannu neid (lapsi) sinnä uss`aida ja siss uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre TMr; lätsi mina ka sõ̭sara poole, temä `oĺle joba sääl Võn; pinikene `kiuhksõ `ümbre aouniku, sääl oĺl sõ̭ss rasvatöńn all Urv; lät́s `Reolehe, śaal oĺl täl uno Vas

3. koos sõnadega siin ja teal osutab millegi juhuslikumale, eri kohtades toimuvale vms `Eks `enne old sidä `noiumist `aeva `kuulla siin ja siel Kuu; [Elan] siin ja seal Tür; kui sa nu̬u̬r õled, siis õled sa siäl ja tiäl Kod; käivad pidudes ja sial-tial Plt; tõene laps om `väegä kärsitu, väĺe siin ja sääl Ran; latse trambiva akandõ all ja sääl ja tääl, mes `liĺle sa siiä istutat; tol ei ole aja `põrmugi, om abin sääl ja tääl Nõo || märgib vahelduvat esinemist sääl ta satass `vihma, sääl udsuts, sääl ta paistap päe Krk

4. (lausetes, kus seos kohaga on tuhmunud) Äi sääl pole ütelda miskit Kaa; siäl põle muud, kui `paljad raamid (lahjast loomast) Tõs; lapsed sasivad seal kallal Ris; ega sial `aega olegi enam JJn; nüid nad ei viitsigi kududa, mis sial `viitsida on Pee; sis läks sõbraga `kõrtsi, jõi nõnna, et `purjus `oĺli, sis `oĺli si̬i̬ `aasta palk sääl (maha joodud) Vil; aa lorri juttu, ei ole `õigust sääl taga Ote