[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris
3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel

läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk

1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm; oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk; roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär; sügise läkku köik kuhad täis Krj; kukkus käpuli läku `sisse Vll; Poiss polnd läku päält kooritud (rumal, naiivne), pani kohtuga oma öiguse maksma Pha; Kalad pugesid läku sisse Pöi; ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2

2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk

3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei

näkk1 näkk Käi Nis Hag Kos Sim MMg Äks Ksi, g näki Khk Pha Vll Mar/nε-/ Kul Mär Vig Kse Mih Khn Ris Juu JMd Tür Koe Trm Kod Pal Plt KJn, näkki Jõe Lüg Jõh, näku Jäm Kär Muh Phl, näka PJg Tor, näkä Tõs, nägi Kuu(pl nägäd); näḱk Plt Räp, g näki Hää Iis Trv Hls Krk Ran Nõo Võn Kam, näḱi Saa Juu Kan Rõu Plv; n, g näkki VNg; näkki g nägi Vai folkl a. (hrl pahatahtlik) vee- või metsahaldjas siin Jägala jões on näkk, kivi pial pidand `istuma ja pesema Jõe; Ihanalasti ku nägäd meress Kuu; õlen lugend, et näkk piab õlema `naise `piaga ja kala savaga Lüg; `kaivos on koledad näkkid, kes `kaivo `pääle läheb, sene `alle `tõmmab Jõh; näkid oo `söuksed vaimud Khk; Näkk on egas kohas sügave vee sees, olgu see meres ehk jöös ehk aukos Käi; `rääkvad näkki jões piab olema, siin põle näha olnd Kul; näkk `olle lühekse jalaga ja kõht oo täl lai, näkäd oo `ü̬ü̬si `välläs Tõs; kao augu `piale ei `tohtind `minna, et kaos pidid näkad olema ja vee `alla `tõmmama PJg; Korgastes elavad näkad, kis tulevad `väĺla ja viavad lapsed jõkke Tor; sii‿pol nihukest `kohta põle, kus näkki nähä oleks; `Peipsi `järves olla suur kibi, kus `otsas näkk ennäst pest Juu; ei ma põle küll mitte näkkisi näind JMd; näkid viivad inimese ää Koe; ära `vaata `kaevu, näkk `tõmbab `sisse Trm; näväd nähnud näkki, nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; näḱk `tõmmeb `kaiu Trv; vanast olevet ollu näki kivi ahervarre sehen Krk; karjami̬i̬s - - lännu loodsikuga sinna kotale, kos ta (üks mees) uppenu ja ütelnu: näḱk, võta meie nõgel, anna meie koolu kätte ja visanu nõgla vette Ran; mõtsan käesivä näki `ümbre, essitivä inemìisi Kam; kaon om näḱk - - `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; sõ̭ss nakaśki järven tu̬u̬ näḱk umma vigurit tegemä, sääl timä `oiu, sääl timä `saisõ Räp b. (lastehirmutisena) `kaivu `ärga `vahtiga, näkk on `kaivus; älä mene `metsä, näkk tuleb; `lastele ikke `üeldi, ku ubi ja `erni `käisid `süömas, et näkk on `ernes, näkk on uas Lüg; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Näkk viib lapsõd `veesse, kui `puätõssõ lähäte Khn; näkk kajos, ärä mine KJn; ärä minnä lohu `vi̬i̬ri, näki `tõmbav `sissi Krk; Ei tohi jõe vi̬i̬rde minnä, näḱk tuleb jõest ja viib latse jõkke Nõo; ärge mińge vi̬i̬ `vi̬i̬rde, näḱk võtap viip ärä vette teid Kam

päkk1 päkk g päka, päkä eP eL(päḱk g päḱä), päkka (-ä) Hlj Lüg Jõh, pägä Kuu Vai/n päkkä/; pekk g peka VMr Iis Trm Kod(-ä), pekka Jõe Jõh

1. a. tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune või jalg päkk ~ pekk on sie, mis `varvaste `ääres jala all Jõh; `astus jala päka alt `luhki Ans; paise oli mul just päka all Khk; Ju `sõnna päka `sisse ikka midagi pistnd on Pöi; mul `torkas päka all Muh; pind läks jala päkka Rei; käib päkke peal Rid; ead päkad all, et ta jõuab ikke joosta Mär; kui `paĺla päka pääl käid, siss ei kuule `keegi Saa; ta päkk oli `kõrge ja ta `lonkas Jür; ma tulen `paĺja päkkadega HJn; kas sul on palavik või, et sul nii tulised päkad on JJn; `astusin päka `kat́ki Sim; `veikse `varva peka all one kõva Kod; käis päka pial - - `oidis `kanda üleval Plt; temä soŕks jala päkä alt Hls b. piltl (kiirest jooksmisest või põgenemisest) Ans päkkijelle valu Kuu; `Poisid - - panid kohe päkkad `välkuma Hlj; pane päkad `üidma Khk; Poiss tegi päkad Pöi; Lasi `jälga, nenda et päkad vilkust Rei; Panid minema, et päkad lõid tuld Han; pead `katsuma päkad tiha Hää; `ańdis päkkadele valu Sim; lähäb nii, et päkad löövad tuld Trm c. (loomadest) kuer old `seljällä ja pägäd siis üles`päidi Kuu; veis `astund oma päka `luhki Khk; päkk oo pehme, egä päkä all `raudu põle Vig; koeral, kaśsil, lehmäl pekäd Kod; raud on obesel all, et päkk maha ei käi KJn; obese päka all on koeraliha SJn; koeral ja kassil om päkä käpä all; komp`jalguge obene lääp päkä pääl Krk; sõraalune päḱk Hel; kaśsil˽omma˽pehme˽päkäʔ Kan

2. käepäkk `Peugal `väändus, nüüd on `liigutajes kää päkk `haige Kuu; `muljus kää päkaga `pähke `katki Ans; `pöidla alune kutsutakse kää päkaks Vll; `ümmer päkä lööd köve ja tarid Tõs; piopesa oo `keskel, `pöidla ja `väikse sõrme taga `pehmed kohad, need oo päkad PJg; päkk, `sõrmi all Saa; `pöidla päkk on `pehme koht Kei; `lõikasin noaga päka `sisse JMd; kilimitu võtad muass käe peka `piäle, `kaldad [vilja] `saŕja Kod; luisasin vikatit, `tõmmasin päka maha Ksi; päkk on pehme koht `peidla pial, osa nigu pihu sees Lai; vajuta päkaga Plt; peo päka lõigasi ära Hls || sõrm; käsi Kaua sa ikka võtad (varastad), öhekorra põletab ikka päkad ää piltl Pöi; Aes päkad püsti Rei; no olõt õks saanu kõ̭iḱ ummi päkkigaʔ Har

3. pöial vass om päḱä otsast piḱä sõrme otsani Ran; sa olet päkä piku poisike, egä sa vi̬i̬l mi̬i̬s ei ole Puh; latsen mul ka `oĺli päḱk suun, ma imesi päḱkä; kui päḱä jaoss `siĺmi manu ei lu̬u̬, siss jääp kinnass `kitsass Nõo; päḱkä kutsutass täi `tapjass Kam; päkk om naiste tollipuu. mõne päkk om suuremb, saa toĺl pikemb Ote; ega kuḿmkäblik suuremb suku ei ole kui miu päḱk, aga ärä tä eläp Rõn; sai‿i tohe˽tedä üt́sindä `aita `uskuʔ, tal om päḱk pikemb `sõrmõ (varastab) Har; `Kindä päḱk `koetass kolmõ `vardaga, kolm om siseh, neläss ju̬u̬sk `ümbre Räp; päḱä otsa suuruʔ mi̬i̬śs, `küńdre piuʔ habõnaʔ (päkapikust) Se

4. (muud juhud) a. erinevate esemete osa pesu küna päka peal pesu tõmmatakse kämarasse, siis ruditakse - - sopp `äśti `väĺla Mär; pesu küna taga `otsas oli päkk, sial nüheti ja `pesti PJg; kõik `tehti puu `angudega, kahearalene ang oli, kolmas aru oli päkk Äks; vikahti päḱk, kost ta kinni `võetass Kan; `laskõʔ ta päḱk (ukse linki tõstev osis) ar pandaʔ, muido ei saaʔ `tarrõgi Räp; vikahti päkäʔ (käepidemed) omma˽puidsõʔ Se b. mingi tööriist päkaga löödakse [katus] sileks Vll; kabla kokku `laskmise manh om päḱk, tu̬u̬, medä peed́äss, siss sääl om egä joone pääl uma kabla ki̬i̬rd Har; kui puid lahuti, `lü̬ü̬di päkäga (nuiaga) pääle Rõu; mis‿tud kõõlust raput́ [villa vatkumisel], tu̬u̬d kutsuti päḱk Se c. väike viinaklaas päkäga ańd `viina Ote; `ankõʔ päkkegaʔ `liikvat Se

sakk1 sakk g saki Jäm Khk Kaa Muh Emm Rei Mar Tõs PJg Hag JJn Lai Plt, sakki VNg Lüg Jõh; saḱk g saki Trv Hls Krk Nõo San; sakki g sagi Vai sämp, terav, väljaulatuv tipp `enne `naised `lõikasivad `sielikuie `alle sakkid Lüg; sakkisi mina ei `mõista teha Jõh; `särgi `kaulukse `ümber on `tehtü sagid Vai; `kinda sakid, `mitme löŋŋaga said sedasi kujutud, ega sakk isi nägu Jäm; nenda pailu sakkisi sehes Khk; sakid‿o `pitside all Muh; sakid saavad leigat `välja Emm; paelde `ääres oo sakid Mar; mud́u ei soa sakilene `olla, kui sakkisi ei ole Tõs; [kindal] eegeldati `serva sakid, kui juba `vaĺmis oli Lai; `ammel tetäss saḱkege pitsi Hls; üte saki om ta lõiganu `sissi paĺt Krk; saki olliva `küĺge ummeldu Nõo || hammas tööriistal tuulimasinal sai `teĺlida kolu arvemaks või tihimaks, sial olivad - - sakid, kuhu taha jäi pidama JJn