[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

närv1 närv g närvi Hi Tõs Hää HMd Kei Juu JMd Iis Kod, `närvi Kuu RId; näŕv Muh Var, g närvi SaLä Vll Kse Ris VJg KJn Trv Krk Puh San, näŕvi Tor Krl Har Rõu; pl närvid Mar Ann Ksi; pl, g `närvide Pöi Han Vän Kad Ote; närb g närbi PJg uus närvikiud; närvisüsteem (hrl pl) `Naistel on pääs üks kruu vähemb ja `süämess üks närv `rohkemb Kuu; `närvid oli ka koledast `aiged - - `kannatand enamb `närvid midagi VNg; tappa `lammas `vällä, siis `närvid viel `liiguvad Lüg; närvid ära suretand Ans; möni on oma närvid ää rikkund Vll; ta oli ikke nii - - kõvade `närvidega inimene koa Pöi; Vidas närvi krussi piltl Emm; silma närvid on nörgad Rei; mõne pea närvid `lähtväd tohmoks Mar; kui nõrgad närvid, siss veri oo arg Tõs; mede keha `näŕva täis Tor; silma närvid rikub ära nii tihida kirjaga Hää; suretas närvid ää, siis pani plommid `sesse [hammastele] Juu; inimesel on paiĺu `närvisi JMd; minul on sihuksed kõvad närvid, mina põle ehmatand ega vihastand Ann; kerest ühest kohast `teise `äśte `käima sie `närvide `juoksja (närvivalust) Kad; vanass lähäb ja kõhe närvid segi Kod; kui tunda on, et ta on `puudulik, siis seda `üeldasse, et närvid on vigased Ksi; `amba närvi otsa vällän Krk; si̬i̬ mõoss nii `närvide `pääle, ta seḱkäss pää ärä Ote; mul omma näŕvi joba läbi, enämb ei `tü̬ü̬tä Har; mul `lätvä˽ka mõ̭nikõrd näŕvi˽segi, ütte `paika tahadõ minnäʔ, `tõistõ `saadõʔ Rõu

sirv1 siŕv g siŕvi sirvilaud siŕviʔ omma lavvost Plv Vrd sirm2