[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ketas1 ketas g ketta Sa(kedas Jäm) Muh spor L K(pl ketased Juu, ketaksed Jür Sim), kettas Kuu Lüg Jõh; ketäs g kettä Kod; kätas g kätta Hi LNg
1. kettakujuline ese või moodustis a. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. nee kettad olid kirjatud Kär; [koorekirnu] Kaanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes Pöi; `kesli ketas (ümmargune põhi) tehasse kõege enne `valmis Muh; Ma `saesi sennest `kuivand läksist (lehisest) kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja Rei b. puutüve otsast saetud ringikujuline tükk (lastele) mängimiseks; mäng ketta kali Jäm; kettad `saetasse puu `otsast – tehasse lastele mäŋŋi rattad; teine `viskab teise käde ketta; ketast veeretasid ka `kaikad kää; poisid `aksid ketast `mängma Khk; ketta `viskamine oo kadun nüid; pisikesed kettad lõegatse ja siis mεnnasse sigu `aama `tuhkapäe (mäng) Muh; ketast `mängima, tegema Sim; eedäväd ketäss, ratass lipuvad ike vahel, si̬i̬ on kettäeede - - meil vanass õli ratta `lipmine Kod c. vurr(kann) või selle keskel asuv ratas virr ~ virru ketas Khk; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima Mus; ketäs oo kedrä `moodi asi - - pulk oo täl sees. siss pannasse maha laud paranda `piale. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. (voki) keder – Sa Hi pooli ketas on ju ka - - see ümarune mis pooli `järge keib - - millega poεl `kinni `keertesse Khk; oki luhi ketas Kaa; Poolavoki ora voib olla nii puust kui ka rouast ainuld sene tagumese otsas peab olema ohja kätas Emm e. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h. u (masinaosa) niidu masinal oo ketas Tor; masina rattal on kettasi Juu || (vana ringmängu)laulu sõnad: ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; ketas ketas kelle ratas, vana eide vokiratas Plt; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn || fig kätas nour (suure ümmarguse näoga tüdruk) Emm
2. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. see oo änam nii naĺla sõna Mär; ketasel oli rahvast küll Pil; ketast lööma ~ laskma karglema, hüplema kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast; `lammad lasid nii ketast `põlmal et Juu; las lapsed ketastavad, küll lüövad ketast Jür; ketast viskama mürama, kukerpallitama (lapsi keelates) ää vissak üht ketast Vll; `viskab ketast ehk uńdiratast VJg Vrd kets1, kett3

pöör1 pöör g pööra (-ä) eP; pü̬ü̬r g pööra Hää, pöörä KJn Vil eL, püörä Lei Lut Kra, püärä Kod; püör g püöra Ris JMd JJn Koe VJg Sim Iis Trm, `püör|a, -ä R(n `püör|a, -ä VNg Vai)

1. pööratav sulus kel õli aak, pani `aagiga, kel õli püör, pani `püörägä `ukse `kinni; mene `kierä uks `püörält `lahti Lüg; pane uks `püörä Vai; Louda uks on `pööra panemata Jäm; Ega vörgumajade uksed lukkus kεind, olid lihtsalt pööraga Khk; Sauna uksel oli pöör ees, ännaga pöör oli, änd käis läbi ukse posti, sai mölemist küljest `lahti teha ja `kinni `panna Pöi; laada pöör oo eest ää tulnd; võtab ukse pöörast `lahti Mär; saanal ja taral oo pöör ees Tõs; pane uks `pü̬ü̬ra Hää; väraba pöör on paelast, pulk `otsas, annab pöörata Nis; peĺdiku ukse taga on pöör, `keerän pöörä taha, sis - - ei soa `kiski `sesse Juu; värav on `püöras JMd; uks‿o püäräss `laśti Kod; uks käis sedävisi tal `kińni - - pü̬ü̬r oĺli i̬i̬s KJn; meil ei olegi `lińkege `uśse, meil oo puha pöörtege; pane iki `ende `järgi uśs `pü̬ü̬rä Krk; kui `lamba `oĺliva laodan, siss oĺliva pööräd i̬i̬n Ran; usse pü̬ü̬r kiiluti võlli `otsa, nii et ta ärä es tule Nõo; ku kapi usse `püürä panõt, egaʔ sõ̭ss rotiʔ iks kappi ei päseʔ Kan; pü̬ü̬r - - `peoga käänät vallalõ ja kinni kah. sanna ussil iks inämb ommaʔ pöörä Har

2. a. pulgakujuline rõivaste kinnitusvahend ega `ennevanast ei õld `nüöpisi, siis õli püör `püksi ies Lüg; Kasukal ja `püksidel olid puu `püöräd ies, `õunapu `oksast `tehtud IisR; `pükstel oli kaks `auku, pöör turgati läbi Mar; oo `nüidki näha olnd veel pööraga `püksa Mär; `nööpe es ole [pükstel], auk käis ülevalt puu pööraga `kińni Saa; nüid on nööbid, aga enne olid pöörad Hag; püör oli nööbi iest JJn; kasukitel `testi nahass pitergused püäräd, `riśsi nü̬ü̬paagun Kod; meste pögsil `oĺli tõese poole `värdli otsan pü̬ü̬r, tõese poole `värdli `otsa `oĺli mulk lõegatu Nõo; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ Har b. puupulk nööri, köie vms pingutamiseks pü̬ü̬rd pulgage nina `kinni, et ta liigute ei saa, si̬i̬ om pü̬ü̬r Trv; tuleb tetä kabel, silmuss `tõisi `otsa ja pü̬ü̬r `tõisi `otsa, t‿om kaallõig Nõo; priĺl pandass `tsialõ `nõ̭nna, sõ̭ss ei saaʔ `rü̬ü̬ki, pööräga pööretäss kińniʔ Plv; Poisilõ panti pü̬ü̬r nõnna, es päse kohegi, pidi [naise] arʔ võtma piltl Vas c. kark aŋŋu pöör Muh; `lapju hanna otsahn um pü̬ü̬r, viglal niisama Rõu d. muuotstarbeline puupulk vörgu löng `aedi pööra `pεεle Käi

3. seadeldis millegi tõstmiseks, vedamiseks, pööramiseks vms `Püöräd `parrastesse `kinni, `ankru`köüe `otsad `jälle `püörä `rummu `külgi ja `püörä siis `ringi `kierdämä, `sendä sai `nuoda pikki `pohja edesi `liikuma Kuu; küll neid (linamasinaid) `tehti vändägä, pöörägä ja `viuga; pöörägä kangutasid sedäsi Vig; sepal on alaś, alasil on püör VJg; ajasid talvel pööraga `noota kokku; suurem püör on `vennes, `veiksem luotsikus Trm; `Veske - - `pü̬ü̬rä sai öhest kohast `teise `tõsta ja ku `vesked `tuulde kääneti, sis `pańti pü̬ü̬r pośti `küĺgi Vil; ku välivi̬i̬ `nu̬u̬ta vedäsime, olli pü̬ü̬r `vennen, kaits `jalga `püsti ja nü̬ü̬ŕ pääl ja nõndasama lai ku vene; `salve manu kaits puud `püsti, pü̬ü̬r vahele, nü̬ü̬ŕ ümmer, vändägä `käänsit, puupańg olli nööri otsan Trv; kui sügävämb kaiv, siss peräots `võeti pöörägä üless [kaevamisel]; `veśke `tuulde `pü̬ü̬rmine käis pöörägä Ran; mõnel om pööräga kajo, om ket́t ja keti küĺlen pańg Nõo; Vanast oĺli˽`valtaga˽ kaoʔ, nüüd omma˽pööräga Urv; Ku˽voḱk `sisse kiśk, sõ̭ss `pü̬ü̬ŕti pööräst napa `alla poolõ, sõ̭ss lätt nü̬ü̬ŕ lobõhõbass; Suuŕ pada oĺl koogu otsahn ja˽pööräga˽timä `kääńti tulõ kottalõ ja˽säält är˽kah Rõu; Pööräst sai `telli vokinööri pingutust Vas; kos suurõʔ lod́a omaʔ, sääl om pü̬ü̬r `ankrit `vällä võttaʔ Räp; ku `nu̬u̬ta `naatass vidämä, siss omaʔ pööräʔ Se

4. köiepöör ema `näitas seda `püörada, üks oli, kes `kieräs ja siis tegi seda kodust köit VNg; pööraga lüiasse takku kööveks Muh; pööraga pööritedi [köit], mool on alles ka veel see pöör Phl; ühed oo köie kokku `laskmese pöörad Mär; naesed kedrasid ja mehed lõid `pööra, `köisa `tehti PJg; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; pöörä peäl `tehti keere `valmis, sis ükskord `tehti köieks Juu; mul isa tegi ise looma `kütked, pööraga keerutas HJn; Pöör on - - ruami `moodi asi, pulk on tal keskpaigas, kos pial teda `ringi keerutatasse, kui võrget tehasse Trm; pöörägä lastasse köie ki̬i̬lt KJn; Ät́t tei iki `talve `õhtu pööräge `kaplu Hls; keids tetti pöörägä, keerutadi `ki̬i̬rdu, `oĺli kolm ki̬i̬ld, siss ei kakke Ran; `paklist keerutedi pöörä pääl võrget ja `võrkest tetti siss `nü̬ü̬ri, tetti `keidsi ja tetti `ohje, `panti kokku mitu ki̬i̬ld Nõo; pöörägaʔ tet́ti vanast `kaplu Plv

5. käi püöra pial tehasse nuad teravast Iis; tule `pü̬ü̬rä ümmer `aama, ma taass kirvest teräväss aia Krk; kui mõni õige kõva vikat́ om, siss `aetess ta pöörä pääl terävese Hel; esi pidit kotu iks `kirve teräväss `ihkma, ku pü̬ü̬r `oĺli, siss lassit pöörä pääl, ku `pü̬ü̬rä‿s ole, siss `ihksit tahu pääl teräväss Nõo; mul om ka ää pü̬ü̬r, pööräge om ää väidse ja `kirvõ - - terävess tetä San; panõ sa vesi pöörä`moĺdi, ma võta `kirvõ kah, siss pöörämi `kirvõ pöörä pääl vaavass Har; Mis‿tul latsõl viga u̬m, rü̬ü̬ḱ ku˽pöörä pääl Rõu; tahokivi um tu̬u̬ pae, kellest tetäss `kirvehigomise pööräʔ Plv; püörä pääl või ärʔ hikoʔ Lut

6. niisi hoidev puu, niievarb `kaŋŋas`puudel olid `püörad `tehtud, `püörad, kus `küĺjes `niied olivad Hlj; `püöräd, kus `niied pääl `sõisavad Lüg; niide pöörad, millest niide nöörid läbi `jooskvad Khk; niie pööräd `üitässe, saab `puuga `tükkis `üitud Mar; pöörad - - oo pikad puud, mis köevad tallalaua `külge, muedu tallalauad `lähtvad niietest laiale Aud; püörad on, kus niied pial käivad, niie pael käib `püörade pialt läbi Ris

7. käärpuud; (ka mõõduna:) üks ring ümber käärpuude mine säe sa‿tu pü̬ü̬r üless, ma taha kangast nakada vedämä; tu̬u̬ kangass oĺl kümme `pü̬ü̬rä piḱk, mia ma˽`koie, säält sai paĺlu palajeid ja kottõ Har; kat́stõiśskümme küünärd oĺl pöörähn Rõu; kangast `veetäss pöörä pääl; ma koi `täämbä poolõ `pü̬ü̬rä kangast Plv; püöräʔ ummaʔ säet `puitsõʔ, neĺli um `pistü ni kat́s `riśti, `veetäss kangast `sääńtsidi `pü̬ü̬re pääl Lut

8. juuste või karvade pööris `vaśkal om pü̬ü̬r pää pääl. kel allpu̬u̬l `siĺmi pöörä om, tu̬u̬ olevad ää piimälehm; inemesel om kah keskpääd pü̬ü̬r Ote; kel pü̬ü̬r sälä pääl, tu̬u̬ om hää t́siga Kan; ku otsa pääl pü̬ü̬r om, sõ̭ss saa peru hobõnõ Urv; varsal um illuss pü̬ü̬r, ta‿m pööräga˽vars; mõ̭nikõrd vasikal um mitu `pü̬ü̬rä Rõu; `hiusõ pü̬ü̬r siih lagipääh, täl omma kõ̭iḱ pööräh `hiusõʔ Se

9. a. sõõr, ring laulõti ka‿ks ja karati pööräh, tetti pü̬ü̬r; pääväl pü̬ü̬r `ümbre, `vihma saa; Noorõ˽joosiva˽tulõ man pööräh, vanaʔ - - aiva˽niisama jutto Se b. midagi ringikujuliselt asetatud, tehtud verevä nööräʔ ollivaʔ [pikk-kuuel] `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle ja `rindo `pääle, kutsute pööräʔ Räp; pangõ linaʔ ar `ü̬ü̬sest `pü̬ü̬rä; `kakjaʔ paniʔ linaʔ kattõ `pü̬ü̬rä Se

ratas ratas eP Hls, ratass eL(n, g rä- Lei), radas Kuu VNg Vai, rattas Jõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR, g ratta

1. pöörlev kettakujuline masinate osa a. (sõidukil) `vankril `tarvis uus rattas `saada Lüg; ratta rehv - - on `tõmmatud ratta `pääle, neli rattast, neli `rehvi Jõh; viis `pöida ühel rattal ning kümme kodard Khk; kivividamise rattad (vanker) pole `körgete ratastega end Mus; Tõlla rattad olid puust, raudvits peal Pöi; tursa maksa eli `pandi `vankri ratastele Muh; mõni `ütleb ikke, kui tuleb laadalt, et ma tõi ühö `vankri täie rattud, see on neli ratast Mar; kümme kodarast oo puu`vankre rattal, raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist, esimesel kümme Mih; teeb `vankrile uut ratast Tõs; talve tegid näid puu`nõusa ja regesi ja `vankri rattud, et kevadi jälle võtta oo Aud; assid on, kus rattad peal käevad Ris; tõrvati `enne rattaid, siis olid kõvad ja `kindlad `jälle Tür; kui rummu auk on `irmus suur, siis ratas akkab `lämpama Kad; puu `vankri rattad `tehti suured ja tugevad Lai; kaks `paari rat́tid KJn; neli ratast, terve ju̬u̬sk Hls; üte `vankre jao olli `osten rattit; oss edimese ratta tagapu̬u̬l ollu, tagumise ratta ihenpu̬u̬l (oleks varem tark olnud) piltl Krk; kes oma [vankri] ratast nõrgass peĺläss, si̬i̬ võt́t `vastse ratta üten Ran; serätse lońtskase om ti̬i̬ pääl, ratass käib iks mulkst `sisse ja mulkst `väĺlä Nõo; ratass ei näeʔ ratast, nii kõvastõ sõit Har; ku pövvä oĺliva är˽`pantuʔ, sõ̭ss tõmmati rattalõ treh́v pääle, oĺl ratass vaĺmiss Plv b. (töövahenditel ja mehhanismidel) vokk, kahel puol `aisad ja rattas vahel Jõe; `reie`peksu `massina `juures on kaks rattast; keder `värten käib `kuiva ratta `külge, kuiv rattas paneb kived `käima [veskis]; vurr`puuril on `niisike rattas all Lüg; `kolgotil ehk `niie `püöral on kaks rattast, kust üle `rihmad `käiväd Jõh; Kui oki ratas iasti tehtud oli, siis ta joosis vaikselt ringi Pha; Taŋŋu massinal, mis vana ise tegi, on mütu rihma ratast; Tuulingu ratas on võlvi sihes, mis kivisi `värkliga `ömber veab Pöi; Ilma saha rattata leheb saha liig sügavale sisse ja obust äi jäksa seda änam vidada Emm; Kui sa sötkelauda sötkud, akab ratas ringi käima Rei; kellal oo koa rattad sees, kuda tä muido keib Mar; virril oo veel mõõgad ja ratas Vig; käru ratas läks katti Kse; ollandi `veskel oo `tuule `aamese ratas Var; piält ratta `veske, kus vesi jooseb ratta piält, aab ratta `köimä Tõs; Kell jäeb `seismä, rattad `tahtvad `miäri Khn; ratas annab `keeru, pu̬u̬ĺ võtab lõnga (vokist) Hää; plokiga tõmmatakse `aśju ülesse, eks plokil ole ratas koa Juu; voki ratta raud kõverass `painunud, siis `vońtab ratas Kod; `värtna rattale teĺg `sisse ja `vaĺmis Ksi; vokil on kaks `aisa, `aisade vahel on ratas Plt; oki rattal om üits kõdar katik Trv; koti üless`võtmise ratta om ülevän - - kui sa alt nöörist `tõmbad, siss viäb ratta ligi, viäb koti üless Ran; peräst `hüŕssi tet́ti õbõstõga `aetav linamaśsin, tol oĺliva suurõ truĺli, soonõ sisen ja suuŕ ratass, kedä obõsõ vidäsi Võn; maśsina rattaʔ ja `ki̬i̬tmise pot́iʔ omma˽kõ̭iḱ maĺmist Kan; kivi `teĺmise ratass, kos vindiga pöörät kivi korõmbadõ ja madalõmpa Har; vokil um ratass Lut c. (võrdlustes) `Jälle pani `lõugama kui ratta pial IisR; Nii ömargune noagu ratas (paksust inimesest) Pöi; mis sa sii `rinki joosed nagu ratas Tõs; Küt́istasid uut muad ja tegid `nairid `piale, suured nigu rattad `kasvasid Amb; tü̬ü̬ käib ku ratas, nõnna kaduvad ni̬i̬d pääväd ja ajad Kod; mõnel om suure sõõriku siĺmä nigu ratta jälle Ran; ku veedikese valluss om, siss röögib nigu ratta pääl Nõo d. piltl (enne abiellumist rasedaks jäämisest) sel `läksid tagumised rattad juba ette; `juokseb `pitki maad `ilma - - küll ta ühe`kõrra ikke rattad taha saab; Midä sie lähäb viel keriku, omal rattad taguperi Lüg; `Nuorikul olid rattad ies, laps `sündis `liiga ruttu `pääle `pulmi IisR; juba sellel rattad ette `aetud Ris; ehk juba tagumised rattad ies, et `pulmadega nii rutatakse Koe; kõik läksime `õigusega mehele, ratastega ei lähnd `ükski Iis; Mõnel tüdrukul juhtus neske asi, et akkasid tagumised rattad ette käima Trm; rattaid käima panema tegema kõik, mis võimalik `Juoksi pikki sugulasi ja tuttavaid, pani kõik rattad `käima, et sie va `poisi `tossakas saaks kohale; Nüüd tuleb küll kõik rattad `käima `panna, et maja `paĺgid `õmmetigi `metsast `väĺja saaks IisR; viies ratas (vankri all) liigne, segav isik ta on viies ratas rataste all Khk; kui üks teine inimene tuleb `sõnna teiste `juure, kui näd ei taha tättä mette, siis `ütleb, et tä viies ratas Mar; ku viies ratas jooseb tagant `järgi Hää; ta om nigu viiess ratass `vankre all Ran; sa olõt nigu viiess ratass, sa pia õigõ uma suu Har; Kui tõistõga ei sobi, olõt ku viiess ratass `vankrõ all Plv

2. hrl pl a. vanker `käisin rattoga kerigus Vai; pane obu rataste ede Jäm; ühekorra - - vädasime küll ratastega `palkisid Khk; puurattud `tahtasid näha, puuigedega rattud Mus; obused `paiśtsid rattide vahelt Vll; rattad olid juba vanad Pöi; erk obu `olli, ühna `tantsis rataste ees Muh; mina pole puu igedega rattud nεin Phl; `Aita oma suurõ `jõoga kot́t rattalõ `tõsta Khn; ma lää ratastek iki Krk; ää aena lõhn `oĺli, ku sa `istsit sääl rattin Nõo; obene `oĺli rataste i̬i̬n, lehm perä küĺlen, suur poole`aastane vaśk rat́til Kam; enne `peeti pulma ärä nonde ratastega, siss nakati vi̬i̬l sitta vedämä Ote; `nõstkõ si̬i̬ kot́t rattõilõ Har; esä `pandnuʔ hobõsõ `vahtsidõ ratastõ ette ja lännü˽`kósja Rõu; `tervüst ei olõʔ mul inämb sukugi, ei saa˽rat́tile, ei saa˽rat́tilt mahaʔ Plv; tu̬u̬ olnu iks rikass mi̬i̬śs, kel raudtele rattaʔ, innebä olnu˽kõ̭igil puutele rattaʔ Vas; susi sei hobõsõ, sõ̭ss sööguʔ ratta˽kah (mingu siis juba kõik) Räp; ku äi olõ lummõ, sõ̭ss om `sõitmin rät́tidega Lei || (kärust) oli edu`meelne mees, tegi külas esimesed kaks ratast; Käru, seda `üiti kahed rattad Khk b. (tähtkujust) oli piline, `söölu ja rattud es `paistand Mus; rikka mehe rat́til (Suurel Vankril) ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til (Väikesel Vankril) mustõbaʔ Se

3. jalgratas ah `teie tulite rattadega Jõe; ega siis sel ajal meil old viel radast Kuu; too ratas `kambri Muh; ratta otsas ta oo ja Kse; ma olin ikke poisike, `vuatasin, kui üks tuli selle rattaga Koe; mina rattaga ei sõida ega ratta seĺlas ei seisa, mina sõidan kahejala `ratsa Lai; mõni ainuke, mis sa näed, et jala, ikke ratastega `tõmmavad Plt; küll tu̬u̬ poesike puselnu tolle rattaga, toda ei tiiä, konass ta temäga kodu sai Ran; üitskõrd sadanu maha rattaga, si̬i̬ kaalakrandsi luu `katski; poiss `iste rattale `säĺgä ja katte nigu udsu Nõo

4. vokk langaʔ iisitäss rattaga ütte; ratass vällä˽`laonu, ei piäʔ `nü̬ü̬ri pääl Har

5. rõngas, sõõr, ketas puol rattast on viel vaha järel; uss pidi ratta `lüömä; kui `päivä `ümber rattas on - - siis tuleb paha `ilma Lüg; rattast `visketi `pitki maad ja `puuga `lüödi `vasta Jõh; kuul, pääval vahest ratas `ümber, pidavad tuult `näitma Jäm; kut körvitsad, sihantsed juustu rattad Khk; tal oli ikka tore leit üll, suured rummud ning rattad sihes, nii ergud ja kenad Vll; vammusse `õlmade peal `ollid punased rattad Muh; poisid läksid ratast `viskama Mär; Naesõd `tańtsid rattas Khn; `Kartule liibud on õhukesed rattad, mis sa `kartule küĺlest `lõikad; lapsed `pildusid rattu `vastamesi Hää; meil oli korra kaheksa ratast `seepi `aitas Juu; siis tuleb pikaldast `vihma, kui pääval ratas `ümber on Kos; `leikas paĺgi otst ühe ratta maha Amb; võrgu rattad ärä põletet vabriku ahjun, saviss testud (võrgukividest); `kartulid rat́tiss lõegatud; tüd́rikud tegid suure ratta, laaleti ja tańsiti Kod; kaits ratast `anti `leibä söögiss; tervid rattid `lasti vanasti aia meeste`rahva käigu amete ette Hls; jõmmi lööve ratast Krk; käisivä ratast ja lauliva Võn; `täämbä om ratass `ümre˽kuu, nakass sadama Har || ring, tiir jõgi käib kõverikku `kangest, tieb ratta; [koer] ajab ratta ehk kaks `metsäs `ringi, siis on väsimus käes Lüg

ring1 ring Pöi, g ringi Mar Mär Vig Kir Tor Hää Ris Juu JMd JJn Koe Kad Iis Ksi Lai VlPõ Trv(n -ńg) Hls Krk Ran Puh San Vas, riŋŋi SaLä Hi, `ringi (-ŋŋ-) R; rink Kaa, g ringi Mus Muh LNg Rid Kir Kse Han Var Tõs Khn; kaasaü ringiga Lei

1. sõõr; ringikujuline ese või kujund ilusast `ringis kohe, s‿pää on siel `riŋŋi pääl, siis magab siel (rästikust) Kuu; `ringi sies `tantsivad Lüg; `Seisame `ringi, kes via tieb, läheb `mängus `ringist `väĺja IisR; lapsed tegid `väikese riŋŋi Khk; raadist ringid pannatse `ümber Mus; Oli kuul ring `ömber, siis tuli `kurja `ilma Pöi; suur punane rink `olli naha peal Muh; vidas kepiga `ringe Käi; ring on suur asi, aga röŋŋas on pisigene Rei; tee kriidiga ring `ümber Phl; kõik olid `rinkis ja `oidsid üksteise käest `kinni Rid; näd keiväd ikke ringi vahelt läbi ja `joosvad edasi-tagasi Mar; mine sina `rinki Kse; Tõmma siia ruusi piale üks rink Han; rink oo ümmärgune Tõs; mõrra ringid on need ümmargused, mis räeme mõrradel `sisse `pantaks Tor; mis kuuskümmend `süldä nooda rińg om, sedä saap kate mehege ka vedäde Trv; täht käü sedä `ringi `mü̬ü̬dä San

2. tiir Kes siit `rahva`summast läbi saab, piab `ringiga `müöda menema IisR; Levatükiga kolm `ringi `vastu`päeva `ümber soola`tüika `käia ja `anda see kukele vöi kanale `süia, siis kaob soolatüigas Jäm; Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; lapsed kikerdavad `eetsi, mitu `rinki üle kaela Muh; teeb ühe riŋŋi `ümber ja lennab tagasi (rongast) Phl; `tańtsisin mõned ringid ja tulin ää kohe Mär; meite aa kauda [tuleb] sihuke rink Kse; enne `päävä oli juba rink `ümmer vakama ja siis keskomingus oli `meitel vakama maas (niitmisest) Tõs; kurõd - - nagu `rinki tegäd Khn; küla`kümnik peab ringi ää `käima, külas `käsku `anma Juu; käisin ühe ringi väĺlas Koe; on üks `veike ring `käia Iis; siit teeb [kraav] ringi, kaks kilu`meetert on meil `kraavi kohe KJn; sul ma‿ilma ring `käia Trv; tantsime mõne ringi Puh; lätt ringiga Lei

3. üks järk, etapp; puhk `enne olut `ankru ei `panna, kui `ollel on `käärimise ring pääl VNg; ma käisin [Helsingist] mitu `ringi kodo Plt; nii paelu on `naatisi - - minevasta ma kakkusin neid kahel ringil Pil; `ühte `asja metu `ringi jorotab SJn

rumm1 rumm g rumm|u eP(-o Mar Kul Ris) M T hajusalt V(n -ḿm; g -i), `rummu Kuu Lüg Jõh IisR; romm g rommu San Urv Krl; trumm g trummu Har; n, g `rummu VNg Vai, rumo Kan, romo Plv

1. a. ratta tugev keskosa, milles on ava võlli või telje tarvis puu telg tuli kohe `rummust läbi VNg; jalg õli `paistes kui rumm Lüg; rumm on `puune, sääl on kõdarad sies, `kümme kõdara on `rummu sies Jõh; sie `rummu ei `passi nei rattale Vai; pori oli üsna rummuni Khk; Rumm - - oo söuke jäme puu, auk sees, kust rattaige läbi keib Jaa; rummul on `rõngad pial, kutsutakse rummuvitsad Pöi; ratta pöövad‿o rummu sehes Muh; tee nii sopane, et rummud üsna `triikisid Mär; rummuvõrud köivad rummu `piale, et rumm `lõhki ei lähe Mih; `vanker lähäb rummuni pori `sisse Hää; rumm oli üle jala pikk, `enne `laśti oherdiga, pärast möĺliga auk `sisse Nis; rumm ää pakatand Juu; puu aśsile pannakse raud keanid `alla, et rumm ei kuluta `aśsi Jür; kui `rummu tehakse, siis `enne `lastakse puuriga auk `sisse Koe; sie jala säär kohe paisetas ülesse nagu rumm VMr; rattad on rummuni sies VJg; `vankril on neli `rummu, rummud käivad `ümber Iis; emälepäss `testi puuratta rummud Kod; kodarad lähvad rummu `sisse Äks; `käimisega keeratasse pori ja lumi segamine, siis on rattad rummuni sees Lai; Rummu seesmene ots, rummu tüegas on lühem ja rummu välimene ots on pikem SJn; käämerdiga `lasti augu `rummel `sissi Pst; ti̬i̬ om nii alb, et ratass ju̬u̬sk rummu pääl Hel; rumm tetti kõevu puust ja saarest Ran; `päätmine om, ku `aetass vanale rummule `vastse kõdara `sisse Nõo; lasti oherdiga mulgu tolle rummule `siśse Ote; vanast oĺl rumm jämme, es olõ˽`rõ̭ńgeid pääl es midägi Urv; ratass om rommust saani porine Krl; trummu `sisse uurõtass mulguʔ Har; `tu̬u̬di mõtsast kõo puu, kost rumm tet́ti Rõu; romo siseh om kõdaraʔ Plv; egäl tsõõril rumm, neli `tsõõri, neli `rummu Räp b. piltl (suurest kiirustamisest või kiirusest) Ajas meist `müödä, nii et `rummust lõi tuli `välja IisR; Lasi naa‿t tuli rummus Emm; Pani `aama, et rummud lõid tuld Han; Läks `sioksõ valuga, et tuli rummus Khn c. rummutaoline detail; mingi eseme torujas osa `käisid `kuue mihe `nuoda pääl, neil oli siis nii`palju jämedad nie `vinna `rummud, [et] kahegeisi `vinnasid `korraga Kuu; kesk`paikas on `söuke ümmargune rumm, vörgu änna rumm Pha; kümme kodarad‿o [vokil] `rummus Muh; olid suured puust piibod, `sõnna `pandi tubakast `sesse, rummo `sesse Mar; sie mütt ju sünnü kusagilõ, rumm ikka `terven `lõhki Khn; kõri rummud rostetand (purjutajast) piltl Juu; rummu sees oli [vokil] raud, raua külles oli vänt Plt; rummul käänets `vandus `otsa ja `vanduse `otsa tuleb kaha (piibust) Hls; Ku˽kangast `veeti, siss edimält `aeti langa˽`rummõ pääle Kan; Naa˽rommuʔ (lõngakerimise kehad) omma˽tan `väega vanaʔ Urv

2. peakatte jäik torujas kere kust sa `rummuga kübärä õled saand Lüg; meśtel olivad suvel viĺtkübarad, niisuguse `kõrge rummuga Ksi; temä `rohkep ei taha ku üit́s kübäre rummu täüs raha Krk; suvikübärel om suure rummu San || (teat meestemüts) rumm õli nahass, ümmärgune, nõnnagu linnu pesä piä nut́i õtsan Kod

3. sõõr, rõngas, täpp (mustrist) taal oli ikke tore leit koa üll, suured rummud ning rattad sihes Vll; mea osti musta `rummege räti Krk

rund rund g runnu Plt KJn, `rundu Lüg ring, sõõr `Rundus `tantsisivad, `ümbär `õuve Lüg; Kõik `tahtsid joosta ja mõni `laśsis mitu `rundu `ümmer KJn

runt1 ruńt Vig, runt Emm, g rundi

1. ring, sõõr kuul suur must runt oli `ümber, akkas `tuiskama; `Ombu tüi `ümber on runt, sεεl `rohtu äi tohi `kasvada; Mihel pεε soe otsas, muudkut laseb obusega runti Emm

2. triip Ennemuiste olnud [seeliku] rundid laiemad ja põhjad kitsamad Vig