[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

saati `saati Jõe Kuu VNg Jõh Vai Sa Mär Var Mih Tõs Aud hajusalt KPõ(-oa-, -ua-), Trm/-oa-/ Lai Plt saadik a. märgib alguspunkti, millest alates siit `saati õlin `terve Jõh; söjast `saati ole kodu old Ans; üks mokutas sii juba `löunast `saati Kaa; ma ole lapsest `saati sii olnd Pha; voterdab oomikust `saati, ei akka minema koa Mär; `veski järg oo suur, mul `seisis vili kebadest `saati Mih; tä jo sügisist `saati `aige Tõs; tema ikke kuni oma `süńdimisest `saati elas sii Aud; sest `soati põle `kiegi änam parun Üks`külla näind Kos; sest aast `soati paenakas kadus ää Jür; kevadest `soati ei ole muud old kui `piksevihmad HJn; sest `suati kadund ää JMd b. märgib lõpp-punkti või piiri, milleni peranda`riie ulatab `uksest nigu minu asemest `saati Jõe; [kinda] `varred olid nii pikkad kohe, `siie `küünärnukki `saati Kuu; `põlvest `saati ein Jõh; suured meri`saapad, kubesest `saati Jäm; siit keskpaigast `saati oli `lahti [jakk] Ans; särk oli ikka pölvist `saati ning üle pölve Kär; Einamaa oli jööst `saati, jöö taga oli karjamaa Kaa; luupeksist `saati tuli vett jala `pääle Pha; `lihtsudega särgid oo ilma värreldeta, `käised lühikesed, poole käevarrest `saati Var; vamps oli `seoke lühike, puusadest `saati Aud; `käiksed kääsid seelas, pitsid olid `eares `ümber kere, seeliku `värvlest `soati Kos; puolest `saati käis ülemalt `lahti HJn; Ilus pits oli otsa ees, koe kõrvust `suati ja suur lai pael veel taga (tanust) Amb; siit `soati jääb `sulle Sim; kaelast `saati sai vee sees `olla Lai; saań vajond poolest `saati vee `sisse Plt

Vrd saate

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur