[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

saal saaĺ g saali Vll Mar Mär Tor Hää Nis Juu JMd VMr VJg Sim Iis MMg Äks Plt Pil KJn Trv Hls Krk hajusalt T, V; saal g saali Khk Muh Emm Rei Tõs Ris TLä, `saali Kuu Hlj VNg Lüg; sael g saali Jäm Khk Kaa Pöi; soal Pöi Juu Jür Koe, soaĺ JMd Trm Pal, g soali; suaĺ g suali VMr Kod; n, g `saali Vai; seesü `saalis Pee

1. avar ruum, esindustuba `saalid - - `suured lagedad toad `mõisudes Lüg; `tantsomajas on suur `saali Vai; Ärrastemaja ühes `otsas oli suur sael Kaa; `Mõisas oli üks soali tuba, kus ärra `eese `võerud `vastu võttis Pöi; tuba nagu suur saal Muh; ega küläs `saalisi põlnd, `mõisas ikke Mar; need ikke rikkad, kel saalid oo Tõs; kõik suured tuled üleval, väŕmitud parmandad, laed, seinad, `justku piab saaĺ olema Hää; `saalis `paĺlu `meeblid sees Nis; last siis möda soali põrandad Jür; linnas on igal puol suured saalid Iis; siäl `oĺli kaks `saali KJn; külälise viiäss iki `saali; `äärbänil - - om ärä `jaodet, magamistuba, söögituba, kirjutustuba, saaĺ Krk; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu, kõ̭ik ülikooli ja ülikooli saali Ran; nail nüüd `vahtsõn majahn kõik suurõ saaliʔ Rõu; `viidi `suurtõ `saali Plv

2. kooripealne, orelirõdu `mieste puol oli saal ja `naiste puol oli saal VNg; mitugi `korda sai saali pial `laulda VMr; erelid one sualin üleväl, Kodaveren one suaĺ ukse kõhal Kod; saali pääl erildega mängiti Puh; vanast olliva Nõo `keŕkun serätse `väikese erilä, siss ku `vastne saal tetti, siss olliva suure erilä kah Nõo; `mõisaprovvalõ õks `lauliʔ `tü̬ü̬leseʔ: tulõ `ussõ tooli pääle, `saista˽saali veere pääle Krl; vanal kerikul oĺl olnu kat́s `saali, edekottal üts ja tõnõ takan Har